3-2-1-33-99 · Riigikohus

3-2-1-33-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. märtsil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, AS

Beneventum esindajate pankrotihaldur I. Leppiku ja vandeadvokaat K. Bachmanni ning AS Repo

Vabrikud esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

22. veebruaril 1999. a

AS Beneventum kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16. novembri 1998. a otsuse AS Beneventum (pankrotis) hagis AS Repo vastu 4 168 586 krooni

60 sendi nõudes.

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt palus AS Beneventum (pankrotis) 14. märtsil

1997. a esitatud hagis TsK § 242 lg 1 ja § 231 lg 1 alusel AS-lt Repo Vabrikud välja mõista 4 168 586

krooni, sealhulgas 3 688 000 krooni ostetud naftasaaduste eest ja maksmisega viivitamise eest viivist

480 586 krooni.

RE Eesti Kütus müüs 17. detsembril 1990. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel RAS-le Püssi PPK

ajavahemikus 12. märts 1992. a kuni 9. oktoober 1992. a naftasaadusi 3 688 000 krooni eest. Ostu

eest jättis RAS Püssi PPK tasumata. RE Eesti Kütus loovutas RAS-i Püssi PPK võla nõudeõiguse

3. jaanuaril 1996. a Rahvuslikule Puhta- ja Rakenduskeemia Fondile (fond) ja samal päeval loovutas

fondnõude AS-le Beneventum.

Eesti Erastamisagentuur müüs 4. jaanuaril 1995. a RAS-i Püssi PPK varad AS-le Repo Vabrikud,

väljaarvatud ostu-müügilepingu lisas F loetletu. RE Eesti Kütus nõuet ei olnud ostu-müügilepingu

sõlmimise ajal lepingu lisas F märgitud. Eesti Erastamisagentuuri ja AS-i Repo Vabrikud 14. mai

1996. a kokkuleppe kohaselt täiendati 4. jaanuaril 1995. a sõlmitud RAS-i Püssi PPK erastamise ostu-

müügilepingu lisa F punktiga 10, millega välistati erastamise ostu-müügilepingust RAS-i Püssi PPK

võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus ja sellega kaasnevad kohustused.

Kohtla-Järve Linnakohtu 10. novembri 1997. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi

ei ole põhjendatud. Eesti Erastamisagentuur müüs AS-le Repo Vabrikud 4. jaanuaril 1995. a RAS-i

Püssi PPK varad, võlgnevused ja kohustused. RAS-i Püssi PPK võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti

Kütus oli kustutatud ja välja viidud RAS-i Püssi PPK bilansist Majandusministeeriumi 23. veebruari

1994. a kirja nr 5/417 alusel seoses Majandusministeeriumi haldusalas olnud riiklike ettevõtete ja

riiklike aktsiaseltside aegunud debitoorsete ja kreditoorsete võlgnevuste korrastamisega. Sellest

tulenevalt täiendasid Eesti Erastamisagentuur ja AS Repo Vabrikud 14. mail 1996. a erastamise ostu-

müügilepingu lisa F punktiga 10, mille kohaselt välistati AS-le Repo Vabrikud müüdud võlgade ja

kohustuste hulgast võlg 3 688 000 krooni RE-le Eesti Kütus. Kohus leidis, et erastamise ostu-

müügilepingu pooled olid õigustatud lepingut täiendama. Hageja ei tõendanud, et ta on õigustatud

esitama AS Repo Vabrikud vastu erastamise ostu-müügilepingust tulenevaid nõudeid.

Viru Ringkonnakohtu 27. veebruari 1998. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks

läbivaatamiseks linnakohtusse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 4. juuni 1998. a otsusega ringkonnakohtu otsuse TsKS § 347 p 2

alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saatis asja uueks arutamiseks

ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et alused asja saatmiseks esimese astme kohtusse puudusid.

Viru Ringkonnakohus jättis 16. novembri 1998. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Linnakohtu

otsusega on tuvastatud, et 4. jaanuaril 1995. a RAS Püssi PPK tervikvara ostu-müügilepingu

sõlmimisel olid pooled teadlikud sellest, et RAS Püssi PPK võlgnevus RE Eesti Kütus ees oli

Majandusministeeriumi 23. veebruari 1994. a kirja nr 57/417 alusel kustutatud, s.t ostu-

müügilepinguga üle võetud kohustuste hulgas polnud RAS-i Püssi PPK võlgnevust RE-le Eesti

Kütus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et RAS Püssi PPK ja RE Eesti Kütus puhul oli tegemist

100% riigi omanduses olevate ettevõtetega ning Majandusministeeriumil oli õigus kustutada

ministeeriumi haldusalas olevate ettevõtete võlgnevusi üksteisele.

RAS Püssi PPK võlga ei kantud üle AS-le Repo Vabrikud TsK § 220 lg 1 tähenduses, sest Eesti

Vabariik RAS Püssi PPK ja RE Eesti Kütus ainuomanikuna kustutas nende ettevõtete vahelise

võlgnevuse enne RAS Püssi PPK tervikvara erastamist. Hageja esitatud õiend vastastikku kinnitatud

võla kohta 1. märtsi 1994. a seisuga ei tõenda, et RAS-l Püssi PPK oleks tema tervikvara erastamisel

olnud võlgnevust RE-le Eesti Kütus. Apellatsioonikohus nõustus kostja esindaja seletusega, et

nimetatud õiend on koostatud lähtuvalt Majandusministeeriumi 23. veebruari 1994. a kirjast nr 5/417,

millega ministeerium kohustas oma haldusalas olevaid riiklikke ettevõtteid ja aktsiaseltse võtma

9. märtsi 1994. a nõupidamisele kaasa ettevõtete omavaheliste nõuete ja võlgade kliiringu alla

minevate summade kohta vastastikku kinnitatud võlgade õiendid.

Kassatsioonkaebuse esitas AS Beneventum, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse

protsessinormide rikkumise ja materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks

läbivaatamiseks teisele ringkonnakohtule.

Kohus on rikkunud TsMS §-des 227 lg 1 ja 228 sätestatut, osundamata seadusele või selle alusel

antud õigusaktile, mille kohaselt RAS Püssi PPK ja RE Eesti Kütus olid 100% riigi omanduses

olevad ettevõtted ja Majandusministeeriumil riigi esindajana oli õigus kustutada oma haldusalas

olevate ettevõtete võlgu. Sellist õigust Majandusministeeriumil polnud, sest riigiettevõtte

põhimääruse p 10 kohaselt oli riigiettevõtte kõrgem organ haldusnõukogu ja p 15 järgi juhtis ja

korraldas riigiettevõtte tööd ning esindas riigiettevõtet direktor. Riigiettevõtte põhimäärus ei näe

riigiettevõtte organina ja pädevuse kandjana ette Majandusministeeriumi. Kohus pole osundanud

õigusaktidele, millest tulenevalt ta ei nõustunud hageja seisukohaga, et Majandusministeeriumil

puudus pädevus RE Eesti Kütus nõuete käsutamiseks ja võlgade tasaarvestamiseks. Samuti on

tähelepanuta jäetud hageja väide, et kohustise lõppemise seisukohast ei oma tähtsust

Majandusministeeriumi teade võlgnevuste bilansist väljaviimise kohta. Ringkonnakohus kasutas

tõendina poole esindaja seletust. TsMS § 113 lg 1 kohaselt loetakse tõendiks vaid seadusliku esindaja

seletus. Täpsustamata, millist liiki esindajaga oli tegemist, on kohtuotsus tõendite lubatavuse

seisukohalt kontrollimatu. Ringkonnakohus on eksinud TsMS § 93 vastu, lugedes võla kustutamise ja

seega kohustise lõppemise tõendatuks poole esindaja ütlustega. Samuti on apellatsioonikohus

vastuolus AÕS § 6 kuni 18. märtsini 1995. a kehtinud redaktsiooniga lugenud riigiettevõtte vara

omanikuks riigi.

Vastustaja AS Repo Vabrikud leiab, et kassatsioonkaebuse meelevaldsed väited ei anna alust

apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad kaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et kaebus ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

TsMS § 353 lg 1 kohaselt kontrollib Riigikohus kassatsioonkaebuse alusel materiaal- ja

protsessiõiguse normide kohaldamist.

Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990.a määrusega nr 264 kinnitatud ja 6. juuli 1992.a määrusega

nr 198 muudetud "Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimääruse" p 1 kohaselt oli riigiettevõtte

kõrgeimaks organiks tema asutaja. Sellest tuleneb, et 1994. a veebruaris-märtsis riiklike ettevõtete

üleviimisel uutele organisatsioonilistele vormidele (ettevõtlusreformi perioodil) oli

Majandusministeeriumil RE Eesti Kütus kõrgeima organina õigus esindada riigiettevõtet nõudest

loobumisel ja tasaarvestuse tegemisel. Seega tuleb asuda seisukohale, et Majandusministeerium

loobus RE Eesti Kütus nimel nõudest RAS"i Püssi PPK vastu, mis lõpetas nendevahelise kohustise

kooskõlas TsK §-ga 238 lg 1.

Alusetu on kassatsioonkaebuse p-s 6 esitatud väide apellatsioonikohtu poolt TsMS §-des 95 ja 228

kehtestatu rikkumise kohta, kuna kohus ei võtnud seisukohta kohtuistungil esitatud väidete kohta.

Apellatsioonikohtu istungi protokoll ei sisalda kassatsioonkaebuses väidetut. Samuti vaatab

apellatsioonikohus asja kooskõlas TsMS §-s 319 sätestatuga läbi apellatsioonkaebuse alusel.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et apellatsioonikohus luges võla kustutamise ja kohustise

lõppemise tõendatuks poole esindaja seletusega. Kohustise lõppemise on kohus lugenud tõendatuks

kohtuotsuses viidatud kirjalike tõenditega. Küll on kohus jõudnud samale järeldusele kostja

esindajagaselles, et õiend vastastikku kinnitatud võla kohta 1. märtsi 1994. a seisuga koostati

esitamiseks Majandusministeeriumile viimase nõudel.

Kuna võlanõudest loobudes tegutses Majandusministeerium RE Eesti Kütus organina, siis ei oma

asjas tähtsust, kes oli riigiettevõtte vara omanik.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1 kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. novembri 1998.a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull