3-1-1-27-99 · Riigikohus

3-1-1-27-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. märtsil 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. V. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa M. V. ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, kannatanu E. R. ja riigiprokurör

Marge Püss.

1. M. V. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 204 lg 1 järgi selles, et tema 30. oktoobril 1996. a kella 16.15

ajal, juhtides Tartu Maakonnas P-R maantee 31,2 kilomeetril sõiduautot VAZ 2103 registrimärgiga X, rikkus

Liikluseeskirjade punkti 132. Ta sõitis ettevaatamatult peateele, kus põrkus kokku sõiduautoga Volvo 345

registrimärgiga X, mida juhtis K. O. Liiklusõnnetuse tagajärjel said rasked kehavigastused K. O. ning M. V.

autos istunud E. R. Kriminaalasjas esitas X Haigekassa tsiviilhagi 15 107 kr ja 80 s E. R. ja K. O.-le osutatud

raviteenuste eest ning E. R. esitas tsiviilhagi 3700 krooni temale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju

heastamiseks.

Tartu Maakohtu 12. novembri 1998. a otsusega mõisteti M. V. KrK § 204 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi

ühe-aastase katseajaga.

KrMK § 269 lg 4 alusel jättis maakohus kannatanu E. R. poolt kohtualuse vastu esitatud tsiviilhagi 3700

krooni nõudes läbi vaatamata. X Haigekassa tsiviilhagi rahuldati ning M. V.-lt mõisteti tsiviilhageja kasuks

välja 15107 krooni ja 85 senti.

Kohus tugines E. R. tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. mai 1996. a otsuses

A. K. ja H. K. asjas (RT III 1996, 20, 280) väljendatud seisukohale, et liiklusõnnetuses süüdlane kohustusliku

kindlustusvõtjana on liikluskahju tekitamise eest oma tsiviilvastutuse kindlustanud ja liiklusõnnetuses

kannatanu saab temalt sisse nõuda ainult seda kahju, mis on jäänud kindlustusseltsi või Liikluskindlustuse

Fondi poolt hüvitamata. Sellest tulenevalt ei saa kohus ilma kindlustust tsiviilkostjana kaasamata lahendada

tsiviilhagi küsimust KrMK § 263 lg 1 p 12 mõttes.

2. Esitatud apellatsioonkaebuses palus M. V. kaitsja Kuuno Tombak Tartu Maakohtu 12. novembri 1998. a

otsus osaliselt tühistada, teha uus otsus ning jätta M. V. vastu esitatud E. R. ja X Haigekassa tsiviilhagid

rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. jaanuari 1999. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu

12. novembri 1998. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli ringkonnakohus järeldusele, et

maakohtu otsus tsiviilhagide osas on põhjendatud ja õige.

Kriminaalkolleegiumi otsuses märgitakse, et M. V. tekitas kuriteoga X Haigekassale varalise kahju, sest

viimane oli vastavalt Ravikindlustuse seaduse §-le 12 lg 1 ning raviasutusega sõlmitud lepingule kohustatud

tasuma E. R. ja K. O. ravikulud X Haiglale. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tunnustanud X

Haigekassa tsiviilhagi ning käsitlenud teda varalist kahju kannatanud isikuna KrMK § 41 lg 1 ja § 114 lg 2

mõttes.

3. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu kaitsja K. Tombak kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb

M. V. suhtes tehtud kohtuotsuste tühistamist tsiviilhagisse puutuvas osas ja palub teha uue otsuse, millega

jätta E. R. ja X Haigekassa põhjendamatud tsiviilhagid rahuldamata.

3.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige Liikluskindlustuse seaduse § 1 lg 2, § 4 lg 1 ning

§ 34 lg 3 sätete väära tõlgendamise tõttu. Väite põhistamisel viitab kaitsja Riigikohtu 23. mai 1996. a

otsusele nr 3-2-1-71-96, mille kohaselt võib kannatanu süüdlaselt sisse nõuda ainult seda kahju, mida ei ole

kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond talle hüvitanud.

3.2 Kassatsioonkaebuses leitakse, et kuna M. V. vastu esitatud tsiviilhagid ei ületanud liiklusõnnetuse ajal

kehtinud kahju hüvitamise piirmäärasid (Vabariigi Valitsuse määrus nr 477 22. detsembrist 1994. a), siis

kuuluvad käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid täies ulatuses hüvitamisele kindlustusandja, mitte

süüdlase poolt. Siinkohal juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kumbki tsiviilhageja ei ole hüvitustaotlusega

kindlustusandja poole pöördunud, kuid see ei anna alust panna tsiviilhagide hüvitamise kohustust M. V.-le.

4. Kassatsioonkaebusele esitas kirjalikud vastuväited X Haigekassa direktor V. S., kes peab Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Vastuväites tuginetakse

Ravikindlustusseaduse § 12 lg-le 1, mille kohaselt tasub kindlustatu ravikulud raviasutusele haigekassa.

Haigekassa arvates ei saa Liikluskindlustuse seaduse § 20 lg"te 1 ja 4 ning § 22 alusel esitada tsiviilhagi

liikluskindlustuse andja vastu ning seega on kannatanute ravikulud kohustatud X Haigekassale hüvitama M.

V. 5. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat K. Saavo esitatud kassatsioonkaebust ning taotles E. R.

tsiviilhagi läbivaatamata jätmist ning X Haigekassa tsiviilhagi rahuldamata jätmist kassatsioonkaebuses

toodud motiividel.

Kannatanu E. R. seletas, et tema on loobunud haginõudest M. V. suhtes ja ka tsiviilkohtumenetluse korras

süüdlaselt kahju heastamist ei nõua.

Riigiprokurör M. Püssi arvates tuleb Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsused

osaliselt tühistada X Haigekassa tsiviilhagi rahuldamise osas. Kriminaalasi kuulub tagasi saatmisele

haigekassa tsiviilhagi osas uueks sisuliseks arutamiseks Tartu Maakohtule, sest asja arutamise juurde pole

tsiviilkostjana kaasatud kindlustusseltsi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s:

1. M. V. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi on X Haigekassa esitanud kohtualuse vastu tsiviilhagi 56 290.05

krooni (tl 85). Nimetatud summa koosneb E. R., M. V. ja K. O. raviteenustest ja haigushüvitustest (tl 75).

Kohtueelsel menetlusel on X Haigekassa tunnistatud tsiviilhagejaks 14 064.85 kr ulatuses E. R. ravikulude

osas (tl 53) ja 1043 kr ulatuses K. O. ravikulude osas (tl 56).

2. E. R.on esitanud M. V. vastu tsiviilhagi 18 700 kr ulatuses, taotlusega heastada nii materiaalne kui ka

moraalne kahju. Hagiavalduse kohaselt seisneb materiaalne kahju " 3700 krooni, liiklusavarii käigus

hävinenud riiete ja jalanõude maksumuses; ravimite maksumuses; haigusega seotud hoolduskuludes ja

abitööjõu kasutamises; transpordikuludes arsti juures käimisel; majakatuse remontimise kuludes. Moraalne

kahju 15 000 krooni on hageja väitel tekitatud temale seoses püsivate piirangutega tema tegevuses ja

elukorralduses. Ta pole võimeline normaalselt liikuma ega suuda hoolitseda oma 57-aastase ema ja kodu

eest. Teda vaevavad pidevalt valud ning ta tunneb end alaväärtusliku inimesena.

3. Tartu Maakohtu 12. novembri 1998.a istungist X Haigekassa esindaja osa ei võtnud. Maakohus leidis

motiveerimatult, et X Haigekassa tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning mõistis M. V.-lt välja

15 107.85 kr X Haigekassa kasuks (tl 143-144).

Samas otsuses asus kohus aga seisukohale, et: "kohus ei saa ilma kindlustust tsiviilkostjana kaasamata

lahendada KrMK § 263 lg 1 p 12 järgi küsimust, kas rahuldada tsiviilhagi, kellelt, kelle kasuks ja missuguses

summas. Kindlustuse kaasamine kriminaalkohtumenetlusse tsiviilkostjana seondub vahetult kannatanu

tsiviilhagi lahendamisega. Seega jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata KrMK § 269 lg 4 alusel."(tl 143).

Otsuse resolutiivosast nähtub, et sel põhjendusel jäeti läbi vaatamata E. R. tsiviilhagi 3700 krooni ulatuses.

Moraalse kahju heastamise nõudest loobus kannatanu ise kohtuistungil.

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, nõustudes Tartu Maakohtu järeldustega tsiviilhagide osas, ei

kõrvaldanud maakohtu otsuses esinevat sisulist vastuolu ega selgitanud välja, miks motiveerimatult rahuldati

X Haigekassa tsiviilhagi.

5. Liiklusõnnetuse protokollist nähtub, et M. V.-l oli liikluskindlustus(tl 4).

Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 1 lg 2 kohaselt on liikluskindlustuse kindlustusobjektiks

tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt

sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seadus ei erista füüsilist või juriidilist isikut, samuti ei sätestata, et

sõidukijuhi kriminaalvastutusele võtmisel tema tsiviilvastutus pole kindlustatud.

LKS § 4 määratleb liikluskahjuna isiku-või varakahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel sama

paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel, olenemata kahjukannatanu osalemisest liiklusõnnetuses.

LKS § 19 lg 2 kohaselt on isikukahjuks ajutisest töövõimetusest tulenev kahju; püsivast töövõimetusest

tulenev kahju; kannatanu ravikulud ja surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju.

Ravikindlustusseaduse § 105 lg 6 p 3 alusel on haigekassal õigus sisse nõuda liiklusõnnetuse tõttu

kohustusliku ravikindlustusega hõlmatud isikule ravikindlustuse eelarve vahenditest makstud hüvitised ja

osutatud raviteenuste maksumuse liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt, kui kohustusliku

ravikindlustusega hõlmatud isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. novembri 1997. a otsuses L.

B. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi (RT III 1997, 33, 346) ja tsiviilkolleegiumi 23. mai 1996. a otsuses A.

K. hagis H. K. vastu 40 619 kr nõudes (RT III 1996, 20, 280) väljendatud seisukohti, mille kohaselt

liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju (nii isiku- kui ka varakahju) hüvitab kannatanule (nii füüsilisele kui

ka juriidilisele isikule) kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Liiklusõnnetuses on süüdlane

kohustusliku kindlustusvõtjana liikluskahju tekitamise eest oma tsiviilvastutuse kindlustanud, mistõttu temalt

võib sisse nõuda ainult seda kahju, mida ei hüvitanud kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond.

7. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kriminaalasjas puuduvad vajalikud andmed, mille alusel saab

täpselt kindlaks määrata X Haigekassa tsiviilhagi suurust, samuti seda, kellelt hagi tuleb sisse nõuda, kuulub

X Haigekassa tsiviilhagi läbivaatamisele tsiviilmenetluse korras.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja KrMK §-st 270, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. novembri 1998. a ja Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 11. jaanuari 1999. a otsused M. V.-lt 15 107.85 kr X Haigekassa kasuks

väljamõistmise osas.

2. Jätta X Haigekassa tsiviilhagi läbi vaatamiseks tsiviilmenetluse korras.

3. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kassatsioonkautsjon tagastada.

Otsus jõustub 23. märtsil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Ott Järvesaar, Jüri Rätsep