3-2-1-25-99 · Riigikohus

3-2-1-25-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. märtsil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat J. Lindmäe osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. veebruaril 1999. a

AS Loksa Mere kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

6. oktoobri 1998. a otsuse AS Termox hagis AS Loksa Mere vastu võla 157 723 krooni ja viivise

901 184 krooni saamiseks ja AS Loksa Mere vastuhagis AS Termox vastu alusetult omandatud

269 500 krooni ja leppetrahvi 280 000 krooni saamiseks ning seadistus- ja katsetustööde

tegemisele kohustamiseks.

AS Loksa Mere ja AS Termox sõlmisid 30. novembril 1993. a lepingu (edaspidi leping nr 1), mille

kohaselt pidi AS Termox rekonstrueerima Loksa linna tsentraalkatlamaja ühe aurukatla DKVR-4-13

freesturba küttele ja veere"iimile koos 320 m3 freesturba lao ning purustuspunkri ehitamisega.

Lepingu maksumuseks oli 2,56 miljonit krooni. Lepingu ja sellele lisatud maksegraafiku järgi pidi

tellija AS Loksa Mere tasuma ettemaksuna 30% lepingu maksumusest lepingu allakirjutamisel ja

edasi maksegraafiku alusel pärast laohoone karkassi valmimist 20%, pärast õhueelsoojendi ja

multitsükloni kohaletoimetamist 10%, pärast koldekonstruktsiooni kohaletoimetamist 10%, pärast

montaa"itööde lõpetamist 20% ja pärast häälestustööde lõpetamist 10% vastavalt tehtud tööde

aktidele. Tellija kohustus arved tasuma 10 päeva jooksul alates tehtud tööde aktidele

allakirjutamisest. Tasumisega viivitamisel pidi tellija maksma viivist 0,5% võlasummast iga

viivitatud päeva eest.

7. juuli 1994. a lepingu nr 2 järgi kohustus AS Termox rekonstrueerima aurukatla DKVR-4-13 nr 2

registreerimisnumbriga 9621 veekatlaks ja teostama muid töid maksumusega 686 760 krooni.

12. juuli 1994. a lepingu nr 3 kohaselt kohustus AS Termox välja ehitama kütuselao mahtuvusega

kuni 680 m3 koos freesturba kinnise vastuvõtusõlmega. Tulenevalt laomahu suurenemisest (lepingus

nr 1 oli kokku lepitud 320 m3) kohustus AS Loksa Mere tasuma täiendavalt 574 700 krooni.

Katel käivitati 21. detsembril 1994. a. Katla ekspluateerimiseks saadi luba 12. veebruaril 1995. a,

mille kohta tehti märge katla tehnilisse passi. AS Loksa Mere 26. aprilli 1995. a korraldusega nr 15

lubati katel ekspluatatsiooni. 27. aprillil 1995. a otsustas vastuvõtukomisjon ehitise vastu võtta.

AS Termox palus 2. novembril 1995. a esitatud hagis AS-lt Loksa Mere välja mõista põhivõla 157

723 krooni ning tasumisega viivitamise eest seisuga 1. november 1995. a viivise 901 184 krooni.

AS Loksa Meri esitas vastuhagi, milles palus AS-lt Termox TsK § 477 lg 2 alusel välja mõista

alusetult omandatud 269 500 krooni. Lepingu nr 3 kohaselt pidi AS Termox ehitama freesturba lao

koos kinnise vastuvõtusõlmega mahtuvusega kuni 680 m3. Tegelikult ehitati ladu mahtuvusega 470

m3.

Lepingu nr 1 järgi garanteeris AS Termox rekonstrueeritud katla häireteta töö 12 kuu jooksul ning

kohustus maksma leppetrahvi 4000 krooni katla iga seisakupäeva eest. Garantiiajal seisati katel kahel

korral. AS Loksa Mere palus AS-lt Termox välja mõista 49 päeva eest 196 000 krooni ja 21 päeva

eest 84 000 krooni.

AS Loksa Meri palus kohustada AS-i Termox lõpetama seadistus-häälestustööd katlamaja põhilaos.

Harju Maakohtu 27. aprilli 1997. a otsusega rahuldati AS Termox hagi osaliselt ning AS-lt Loksa

Mere mõisteti välja põhivõlg 1722 krooni ja viivis 44 195 krooni. Rahuldamata jäeti AS Loksa Mere

nõue 269 500 krooni väljamõistmiseks ja nõue kohustada AS-i Termox lõpetama seadistus- ja

häälestustööd. AS Loksa Mere leppetrahvi nõue rahuldati osaliselt summas 68 000 krooni. Kohus

leidis, et AS Termox katla seiskamises esimesel korral süüdi ei ole. Riikliku Tehnilise Järelevalve

Ameti 4. oktoobri 1995. a kirja kohaselt ületas inspektor katla seiskamise korralduse andmisel oma

volitusi ning katla seiskamiseks tegelikult põhjust ei olnud. Ekspertide arvamuse järgi oli katla

seiskamine teisel korral õigustatud. Tõendatud ei ole AS Loksa Mere süü katla seiskamise tinginud

järelpõlemisrestide sisselangemises. Leppetrahvi 68 000 krooni mõistis kohus välja 17 päeva eest.

Kohus ei arvestanud neid päevi, mil AS Termox ei olnud katla seiskamisest teadlik ning ei lugenud

katla taaskäivitamise päeva seisakupäevaks.

Apellatsioonkaebuse esitas AS Termox.

Tallinna Ringkonnakohtu 6. oktoobri 1998 a otsusega maakohtu otsus tühistati osas, millega AS-lt

Termox mõisteti välja leppetrahv 68 000 krooni ning millega jäeti rahuldamata AS-i Termox võla ja

viivise nõue. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis AS Loksa Mere vastuhagi leppetrahvi 68

000 krooni saamiseks rahuldamata ning mõistis AS-lt Loksa Mere välja võla 157 723 krooni ja

viivise 468 558 krooni. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus leppetrahvi 68 000 krooni väljamõistmisel lähtunud

eeldusest, et katla seiskamine ei olnud AS Loksa Mere süü, vaid see oli tingitud asjaoludest, millede

kõrvaldamine oli AS-i Termox garantiikohustus. Ringkonnakohus leidis, et sellest ei piisa hagi

rahuldamiseks. Leppetrahvi sissenõudmine on võimalik ainult AS Termox süü tuvastamisel.

Maakohtu otsusest ei nähtu AS-i Termox süü katla rikkes ja seiskamises. AS Loksa Mere ei täitnud

lepingu nr 1 p-de 3.2.10, 3.2.11 ja 3.2.12 nõudeid, mistõttu ei olnud hiljem enam võimalik tuvastada

katla rikete põhjusi.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata AS Termox viivise 468 558 krooni nõude.

Lepingu nr 1 p 4.2 kohaselt pidi AS Loksa Mere tasuma lepingu allakirjutamisel 30% lepingu

maksumusest ja järgnevalt vastavalt maksegraafikule ning 10 päeva jooksul pärast tööde

vastuvõtuaktidele allakirjutamist. Selle lepingu p 7.4 kohaselt pidi AS Loksa Mere maksmisega

viivitamisel tasuma maksmata summalt 0,5% viivist päevas. AS Loksa Mere ei vaidlustanud arve

maksmisega viivitamist ega arve õigsust. AS Termox palus lepingu nr 1 alusel sisse nõuda 139 681

krooni ja see nõue kuulub rahuldamisele. Maakohus on jõudnud õigesti järeldusele, et lepingu p-

st 7.4 ei tulene üheselt, et viivist tuleks maksta ettemaksu tasumisega viivitamisel. Maakohus jättis

tähelepanuta, et AS Termox nõudis viivist ka lepingu p-de 4.2 ja 7.4 alusel, mille kohaselt tuleb

viivist maksta, kui tellija ei tasu 10 päeva jooksul pärast teostatud tööde aktidele allakirjutamist.

Lepingu nr 2 p 2.5 kohaselt peab AS Loksa Mere tasuma viivist 0,5% päevas, kui peale tööde

vastuvõtuaktile allakirjutamist 10 päeva jooksul ei ole raha laekunud AS Termox arvele. Selle lepingu

alusel nõudis AS Termox viivist 116 861 krooni. Ringkonnakohus ei pidanud asjakohaseks AS Loksa

Mere väidet, et kuna ei ole koostatud tööde vastuvõtuakti, siis ei tekkinud ka viivise tasumise

kohustust. AS Loksa Mere ei vaidlusta tööde valmiduse astet ja tunnistab, et toimikus esitatud aktid

tööde valmiduse kohta on koostatud 1994-1995. a ja ta pidi esitatud arvete alusel tasuma.

Lepingu nr 3 p 2.3 kohaselt kohustus AS Loksa Mere tasuma viivist 0,5% päevas kui 10 päeva

jooksul peale vastuvõtuakti allakirjutamist ei ole raha AS Termox arvele laekunud. Selle lepingu

alusel nõudis AS Termox viivist 212 016 krooni. AS Termox esitas kohtule aktid tööde valmiduse

kohta ja nende alusel esitatud arved nr 14, 26, 78, 95 ja 123. Seega on nõue põhjendatud, kuna AS

Loksa Mere sisuliselt ei vaidlusta nende arvete alusel maksmise kohustust ega maksmisega

viivitamist. Aktid tööde kohta olid koostatud ja AS Loksa Mere oli töö vastu võtnud. Seetõttu ei oma

asjas tähtsust, millise nimega pooled aktid pealkirjastasid.

Nõue põhivõla 157 723 krooni sissenõudmiseks on põhjendatud. Katlamaja juurdeehitus ja katla

DKVR-4-13 rekonstrueerimine loeti lõpetatuks 27. aprilli 1995. a vastuvõtuaktiga. Ehitis ja katel

tunnistati ehituseeskirjadele ja -normidele ning katla järelvalve eeskirjadele vastavaks. Kasutusloa

andmiseks takistusi ei olnud ja komisjon otsustas ehitise vastu võtta. AS Loksa Mere ei ole

tõendanud, millises osas seadistustööd lõpetamata jäid. AS Termox andis 8. veebruaril 1995. a välja

garantiikirja, mille kohaselt ta garanteeris katla käikuandmisest 12 kuu jooksul katla kõigi

rekonstrueeritud ja ehitatud sõlmede töö ning kohustus likvideerima kõik tema enda või alltöövõtja

süül tekkinud vead. Katel anti käiku 16. veebruaril 1995. a. AS Loksa Mere ei ole esitanud tõendeid

puuduste kohta katla töös " nende esinemisel tulnuks lähtuda garantiitingimustest. Seega ei ole AS

Loksa Mere ümber lükanud AS-i Termox väidet, et ilma seadistustöid tegemata ei olnud võimalik

katla käivitamine. AS Loksa Mere ei ole tõendanud, et katel vastuvõtuakti koostamise ajal ei

töötanud ja väide, et lepingu nr 1 lisa nr 2 p-s 6 nimetatud häälestustööd on AS Termox poolt

teostamata kuni käesoleva ajani, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Põhjendatud on AS Termox

väide, et lepingus nr 3, mille alusel põhiladu ehitati, ei nähtud ette seadistustöid. Kuna kõik lepingud

on iseseisvad, siis ei tulene põhilaos seadistustööde tegemise kohustus lepingust nr 1.

Kassatsioonkaebuse esitas AS Loksa Mere, kes palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada.

Apellatsioonikohus ei ole arvesse võtnud kõiki asjas kogutud tõendeid ja on jätnud tähelepanuta, et

lepingu nr 1 järgi oli AS-l Termox kohustus teha seadistus-häälestustööd. 27. aprilli 1995. a

vastuvõtuakti kohaselt pidid põhilao puudused olema kõrvaldatud 1. juuliks 1995. a. Seega ei ole õige

apellatsioonikohtu seisukoht, et AS Termox ei pidanudki põhilaos seadistus-häälestustöid tegema,

kuna leping nr 3 seda ette ei näinud. Vastav kohustus tulenes lepingust nr 1 ning leping nr 3 seda

kohustust ei tühistanud.

Apellatsioonikohus on AS-lt Loksa Mere alusetult välja mõistnud viivise 468 558 krooni. Arve nr 13

alusel viivise 139 681 krooni väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna AS Termox jättis tegemata

vastuvõtuaktis nimetatud seadistus-häälestustööd ning selle arve aluseks olev akt on tellija poolt alla

kirjutamata. AS Termox on sellest arvest kätte saanud 100 000 krooni, mis tasumisele ei kuulunud.

Akt tööde tegemise kohta ei ole oma olemuselt vastuvõtuakt. Suvaline akt, millele pooled alla

kirjutavad ja lepivad kokku tasumises, ei tekita viivise nõudmise õigust. Maksmise kohustus võib

tuleneda igast kokkuleppest, kuid igasugusest kokkuleppest ei tulene viivise tasumise kohustust.

Seega ei olnud õige viivise väljamõistmine lepingute nr 2 ja 3järgi vastavalt 116 861 ja 212 016

krooni.

Apellatsioonikohus tühistas põhjendamatult maakohtu otsuse AS-lt Termox leppetrahvi 68000 krooni

väljamõistmiseks. Avariijärgselt püüdis AS Termox igati vältida katlale objektiivse ekspertiisi

tegemist ning 30. novembril 1995 peatas ühepoolselt lepingulised suhted.

Vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustunud AS Termox kaebuse väidetega.

Kolleegiumi istungil jäi AS Termox esindaja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu

tühistada osas, millega AS-lt Loksa Mere mõisteti AS-i Termox kasuks välja võlg 157 723 krooni ja

viivis 468 558 krooni.

TsMS § 330 4. lõikest tulenevalt peab apellatsioonikohus otsuse põhjendavas osas märkima

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning

seadused, mida kohus kohaldas.

Apellatsioonikohus luges põhivõla 157 723 krooni nõude põhjendatuks, kuna AS Loksa Mere ei ole

tõendanud, milles seisnes seadistustööde lõpetamata jätmine. Sellise järelduse tegemisel pidi

apellatsioonikohus märkima, miks ta ei arvesta lõpetamata seadistustöödena 27. aprilli 1995. a ehitise

vastuvõtuakti lisaks olevas 21. aprilli 1995. a ehitustööde akt-kokkuvõttes loetletud tegemata töid

vastuvõtu- ja põhilaos. Vastuvõtuakti p 7 kohaselt pidid seadistustööd põhilaos olema lõpetatud

1. juuliks 1995. a. Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, millised lepingu nr 3 sätted võimaldavad

järeldada, et põhilao ehitamist käsitles ainult see leping. Lepingu nr 3 p 1.1 järgi kohustus AS Termox

välja ehitama freesturba lao koos kinnise vastuvõtusõlmega mahtuvusega kuni 680 m3 ja p 2.1

kohaselt kohustus tellija tasuma täiendavalt 574 700 krooni arvestades laomahusuurenemist võrreldes

esialgsega suurusega. Freesturba lao ehitamine oli ka lepingu nr 1 tingimus, millele lisatud

maksegraafikus nähti ette, et 10% lepingu maksumusest tasub tellija pärast häälestustööde lõpetamist.

Lepingu nr 1 järgi pidi tellija tasuma 0,5% võlasummast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kui

peale tehtud tööde aktile allakirjutamist 10 päeva jooksul pole raha laekunud töövõtja arvele.

Lepingute nr 2 p 2.5 ja nr 3 p 2.3 kohaselt pidi tellija tasuma viivist 0,5% päevas, kui peale

vastuvõtuaktile allakirjutamist 10 päeva jooksul pole raha töövõtja arvele laekunud.

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei vaidlusta AS Loksa Mere, et arve nr 13 tasumisele kuulub.

Maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole aga AS Loksa Mere nimetatud arve alusel 256 001 krooni nõuet

tunnistanud, kuna selle arve järgi tuli tema arvates tasuda seadistus-häälestustööde eest, millised AS

Termox jättis lõpetamata. AS Loksa Mere leidis, et arve nr 13 alusel viivise nõuet 139 681 krooni ei

saanudki tekkida, sest ta ei ole alla kirjutanud 8. veebruari 1995. a aktile tööde valmiduse kohta.

Viivise väljamõistmisel lepingute nr 2 p 2.5 ja nr 3 p 2.3 järgi on apellatsioonikohus põhjendatult

leidnud, et kuna aktid on koostatud ja pooled on need allkirjastanud ning AS Loksa Mere ei vaidlusta

nende sisu ega kohustust nendel aktidel põhinevate arvete alusel tasuda ega tasumisega viivitamist,

siis ei oma tähtsust aktide pealkiri "Akt tööde teostamise kohta" lepingutes nr 2 ja 3 nimetatud

vastuvõtuakti asemel.

Kolleegium nõustub apellatsioonikohtu põhjendusega AS Loksa Mere leppetrahvi nõude 68 000

krooni rahuldamata jätmise osas. Vastavalt lepingu nr 1 p-le 7.1 garanteeris AS Termox 12 kuu

jooksul alates katla käikuandmisest katla kõigi rekonstrueeritud ja ehitatud sõlmede häireteta töö ja

kohustus likvideerima kõik tema enda või alltöövõtja süül tekkinud vead, mis on tingitud puudulikust

projekteerimisest, vigastest seadmetest või puudulikust teostusest ning maksma katla iga

seisakupäeva eest leppetrahvi 4000 krooni. Seega on AS-i Termox leppetrahvi tasumise kohustuse

tekkimise tingimuseks tema või alltöövõtja süü katla seiskamises. Apellatsioonikohus tuvastas, et AS

Loksa Mere jättis täitmata lepingu nr 1 p-de 3.2.10, 3.2.11 ja 3.2. 12 nõuded, mistõttu ei olnud

võimalik kindlaks teha katla seiskamise tinginud järelpõlemisrestide sisselangemise põhjuseid.

Kolleegium jätab tähelepanuta kaebuse väited katla seiskamisest AS-i Termox süül, kuna kaebuses ei

nõustuta ringkonnakohtu tõenditele antud hinnanguga, kuid ei väideta, et kohus rikkus tõendite

hindamisel protsessiõiguse norme. Riigikohus ei ole pädev tõendeid hindama. Riigikohtus asja

läbivaatamise ulatus on sätestatud TsMS §-s 353, mille 1. lõike kohaselt Riigikohus kontrollib

kassatsioonkaebuse alusel ja piires, kas apellatsioonikohus on kohtuotsuses õigesti tõlgendanud ja

kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Sama paragrahvi 3. lõike

järgi ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Riigikohtu tsiviilkolleegium juhib apellatsioonikohtu tähelepanu sellele, et maakohus ei ole jätnud

rahuldamata AS-i Termox viiviste 468 558 krooni ja põhivõla 157 723 krooni nõuet. Maakohtu

otsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati AS Termox võla ja viivise nõue osaliselt ning AS-lt Loksa

Mere mõisteti AS Termox kasuks välja 45 917 krooni 36 senti. AS Termox vähendas hagiavalduses

nõutud viivise summat apellatsioonkaebuses, nõudes AS-lt Loksa Mere viivise 468 558 krooni

väljamõistmist.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. oktoobri 1998. a otsus osas, millega

AS-lt Loksa Mere mõisteti AS Termox kasuks välja põhivõlg 157 723 krooni ja viivis 468 558

krooni ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Loksa Mere 29. oktoobril 1998. a tasutud kautsjon 6 942 (kuus tuhat

üheksasada nelikümmend kaks) krooni 80 senti.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik