3-3-1-10-99 · Riigikohus

3-3-1-10-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. märtsil 1999

OÜ Austineri kassatsioonkaebuse läbivaatamine ebaseadusliku metsaraie eest trahvimise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

4. märtsil 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi OÜ Austineri kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 28. detsembri 1998. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-67/98.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa OÜ Austineri esindaja vandeadvokaadi abi Ain Laansalu ja

Jõgeva Politseiprefektuuri inspektor Tiit Seer. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Nagu on kirjas haldusõiguserikkumise protokollis nr. 0060042, pidi OÜ Austiner AS Lemeksi ja OÜ

Austineri vahel sõlmitud tellimustöö lepingu alusel Laiuse metskonnas kvartali 300 eraldusel 3

raiuma 1057 tihumeetrit puitu. Maha raiuti kvartali 300 eraldus 4, mille raiumiseks polnud raieluba.

Metsa raius OÜ Austineri juhatuse poolt suulise lepingu alusel palgatud teine töövõtja. OÜ Austiner

rikkus Metsaseaduse § 251 lg 1. OÜ Austineri juhatuse esimehe M. Sööti seletuse kohaselt, mis on

kantud haldusõiguserikkumise protokolli, ei loe osaühing end haldusõiguserikkujaks, sest ta oli

langetustöö tellinud teiselt ettevõtjalt.

Jõgeva halduskohtuniku 18. septembri 1998. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-208-16/98

tunnistati OÜ Austiner süüdi Metsaseaduse § 251 lg 1 järgi ja talle määrati ebaseaduslikult raiutud

metsa viiekordses väärtuses rahatrahv 1 141 230 krooni. Kohus leidis, et AS Lemeks võis raieloa

alusel teha lageraiet kvartali 300 eraldusel 3. AS Lemeksi ja OÜ Austineri vahel sõlmitud tellimustöö

lepingu alusel kohustus osaühing üles töötama kasvava metsa kvartali 300 eraldusel 3. Laiuse

metskonna töötajad avastasid 21. juulil 1998. a., et AS Lemeksile kuuluva eralduse 3 piire on ületatud

ja eraldusel 4 on ebaseaduslikult raiutud 1,7 hektarit kasvavat metsa. Raielank eraldusel 3 oli

nõuetekohaselt eraldatud, tehtud oli ka kontrollkluppimine. Ebaseaduslikult raiutud eraldusel 4

asuvatel puudel polnud märknoa jälgi ega muud märgistust. Saagimise tehnoloogilisest pildist nähtub,

et mõlemal raielangil töötasid samad töölised. Laiuse metskonna õiendi põhjal on ebaseaduslikult

raiutud metsa väärtus 228 246 krooni. Tunnistajate ütlustest nähtub, et mõlemal raielangil töötas neli

raietöölist, kelle kohapeal antud seletuste järgi näitas neile just sellise raieala kätte tööandja, kelleks

töötajad nimetasid M. Sööti. Raietööliste sõnul kontrollis M. Sööt nende tööd korduvalt ega esitanud

pretensioone. Metskonna töötajaid ei saa süüdistada selles, et nad ei võtnud raietöölistelt

isikuandmeid. Metskonna töötajatel oli alus eeldada, et OÜ Austiner teab, kellega ta sõlmis

kokkuleppe. Väidetav tellija, s.o. OÜ Austiner ei osanud kohtule nimetada ühegi isiku nime ja

elukohta, kellega ta väidetavalt lepingu sõlmis. Arvestades tööettevõtulepingu olemust, tööettevõtja

vastutust ja muid lepingulistest suhetest tavaliselt tekkivaid probleeme, ei pidanud halduskohtunik

usutavaks, et üks lepingu pool jätab teise poole kindlaks tegemata. OÜ Austineri esindaja pole

kohtule millegagi tõendanud väidetava tööettevõtulepingu olemasolu ja lepingu sõlmimist tundmatu

raiebrigaadiga. Samas on kohtul reaalselt olemas kasvava metsa omaniku AS Lemeksi ja OÜ

Austineri vaheline tellimustöö leping, mille järgi tööettevõtjaks on OÜ Austiner.

OÜ Austineri esindaja advokaat A. Laansalu esitas halduskohtuniku selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada ja lõpetada menetlus haldusõiguserikkumise

koosseisu puudumise tõttu. Apellant väitis, et raiet ei teostanud OÜ Austineri töötajad, vaid isikud,

kellega osaühing oli sõlminud suulise tööettevõtulepingu. Neid isikuid pole kohus üle kuulanud.

Kohus pole karistuse aluseks oleva metsamaterjali hariliku väärtuse kindlaksmääramisel arvestanud

Asjaõigusseaduse §-ga 29 lg 2. Kuna Metsaseaduse § 251 lg 1 sätestab ebaseadusliku metsaraie eest

juriidilisele isikule oluliselt suurema trahvi kui HÕS § 56 füüsilisele isikule samasuguse teo eest, siis

on Metsaseaduse § 251 lg 1 vastuolus Põhiseaduse §-dega 11 ja 9.

Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 1998. a. otsusega tühistati Jõgeva halduskohtuniku otsus ja

saadeti asi uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus. Otsus tühistati põhjusel, et karistamisel

määrati ebaõigesti kindlaks raiutud metsamaterjali väärtus. Metsaseaduse § 251 lg 1 kohaselt on

karistuse mõistmisel aluseks ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali harilik väärtus. Asjaõigusseaduse

§ 29 lg 2 järgi on asja harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). OÜ

Austineri poolt ebaseaduslikult raiutud metsa hind oli aga määratud keskkonnaministri 21. mai

1998. a. käskkirjaga nr. 167 kehtestatud metsamaterjali müügihinna alusel. See käskkiri on välja

antud Riigimetsas ülestöötatud metsamaterjali müügikorra punkti 11 alusel, mis reguleerib

metsamaterjali müügi korraldamisel määratavat metsamaterjali alghinda. Raiutud metsamaterjali

harilik väärtus on halduskohtuniku poolt tuvastamata.

OÜ Austineri esindaja advokaat A. Laansalu esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale 28. jaanuaril

1999. a. kassatsioonkaebuse, milles palub asendada kohtuotsuse põhjendav osa kassatsioonkaebuse

motiividega ja jätta otsus muus osas muutmata. Kassaatori väitel on ebaõige ringkonnakohtu

seisukoht, et Metsaseaduse § 251 lg 1 pole vastuolus Põhiseadusega. Ringkonnakohus pole arvesse

võtnud apellatsioonkaebuse väiteid, et ebaseaduslikult metsa raiunud isikud polnud OÜ Austineri

töötajad. Ringkonnakohus möönab OÜ Austineri süüd ilma konkreetsete põhjendusteta.

Jõgeva politseiprefekti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud. Samas märgitakse, et pärast uue Metsaseaduse jõustumist pole kehtestatud

juriidilise isiku haldusvastutust ebaseadusliku metsaraie eest.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

20. oktoobril 1993. a. vastuvõetud Metsaseaduse § 251 lg 1 sätestas, et juriidilise isiku poolt kasvava

metsa raie eest ilma raieloata või metsateatist esitamata määratakse rahatrahv raiutud metsamaterjali

hariliku väärtuse kümnekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni. Sama paragrahvi

lõige 5 sätestas, et juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetletakse Haldusõiguserikkumiste

seadustikus ettenähtud korras.

20. oktoobril 1993. a. vastuvõetud Metsaseadus, mille § 251 lg 1 järgi määrati osaühingule Austiner

trahv, tunnistati kehtetuks 9. detsembril 1998. a. vastuvõetud uue Metsaseaduse §-ga 59 p. 1. Uus

Metsaseadus jõustus 9. jaanuaril 1999. a. Ringkonnakohtu otsus OÜ Austineri haldusõiguserikkumise

asjas tehti 28. detsembril 1998. a. Seega jõustus uus Metsaseadus pärast ringkonnakohtu otsuse

tegemist.

Uues Metsaseaduses puudub säte, mille järgi saab juriidilist isikut karistada ebaseadusliku metsaraie

eest. Sellist sätet pole ka üheski teises seaduses. Uue Metsaseaduse § 56 lg 1 p. 2 piirdub vaid

osutusega, et Metsaseaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise eest kohaldatakse juriidilistele

isikutele seaduses sätestatud korras haldus- ja tsiviilvastutust. HÕS § 56, mis sätestab haldusvastutuse

metsa ebaseadusliku raiumise eest, on kohaldatav üksnes füüsiliste isikute suhtes, sest HÕS § 5 lg 2

kohaselt kannavad juriidilised isikud haldusvastutust eriseadustega ettenähtud alustel. Seega pole

9. jaanuarist 1999. a. juriidilise isiku poolt toimepandud ebaseaduslik metsaraie enam halduskorras

karistatav.

Algatatud haldusõiguserikkumise asja menetlus tuleb HÕS § 218 p. 6 alusel lõpetada, kui on

tühistatud akt, millega kehtestati haldusvastutus. Kuna kehtiv seadus ei sätesta juriidilise isiku

haldusvastutust ebaseadusliku metsaraie eest, siis kuulub menetlus OÜ Austineri

haldusõiguserikkumise asjas lõpetamisele HÕS § 218 p. 6 alusel.

Juhindudes HÕS §-dest 218 p. 6 ja 311, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada OÜ Austineri kassatsioonkaebus.

Tühistada Jõgeva halduskohtuniku 18. septembri 1998. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas

nr. 4-208-16/98 ja Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 1998. a. otsus haldus-õiguserikkumise

asjas nr.II-3õ-67/98.

Lõpetada menetlus OÜ Austineri haldusõiguserikkumise asjas.

Tagastada advokaadibüroole Bachmann & Partner OÜ kassatsioonikautsjon 625 (kuussada

kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 15. märtsil 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann