3-2-1-29-99 · Riigikohus

3-2-1-29-99

M Ä Ä R U S

Tartus 4. märtsil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, kassaatori

esindaja vandeadvokaat V. Viiloli ja vastustaja esindaja vandeadvokaat T. Bekkeri osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 8. veebruaril 1999. a

AS Tallinna Sadam erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi 2. oktoobri

1998. a määruse AS Tallinna Sadam kaebuses Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhataja

29. juuni 1998. a otsusele täituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmises.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt mõisteti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu

(Arbitraa"ikohus) 27. veebruari 1998. a otsusega AS-lt Tallinna Sadam TOO Asmet kasuks välja 883

682. 80 USD. Arbitraa"ikohtu otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. 22. mail 1998. a esitas

sissenõudja TOO Asmet avalduse Tallinna Linnakohtu täitevosakonnale täitemenetluse algatamiseks.

12. juunil 1998. a esitas AS Tallinna Sadam Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhtajale

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 korras kaebuse täituri tegevuse peale. AS Tallinna Sadam palus

keelduda Arbitraa"ikohtu otsuse täitmisest ja tühistada algatatud täitemenetlus, kuna otsus on tehtud

vaidluses, mis ei allunud arbitraa"ikohtu jurisdiktsioonile. Kaebuses tugineti New-Yorgi 1958. a

välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise konventsiooni artikli 5 p 1 alapunktile c.

Tallinna Linnakohtu täitevosakonna juhataja 29. juuni 1998. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

TMS § 1 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad täitmisele arbitraa"ikohtu otsused. TMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt

võib algatatud täitemenetluse lõpetada täitedokumendi muutmisel või tühistamisel. Arbitraa"ikohtu

vaidlusalust otsust ei ole muudetud ega tühistatud ning seega puudub alus täitemenetluse

lõpetamiseks.

Tallinna Linnakohtu 24. juuli 1998. a määrusega jäeti AS Tallinna Sadam kaebus täitevosakonna

juhataja otsuse tühistamiseks rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 1998. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. TMS § 1

lg 1 p 11 järgi kuuluvad arbitraa"i otsused täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Täitmisele

võetud Arbitraa"ikohtu otsust ei ole muudetud ega tühistatud. Seetõttu puudusid täitevosakonnal

alused täitemenetluse lõpetamiseks. Seaduse Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu kohta § 7

kohaselt on Arbitraa"ikohtu otsused lõplikud ega kuulu edasikaebamisele ja protestimisele. New-

Yorgi 1958. a konventsiooni artikkel 5 p 1 alapunkt c ei ole kohaldatav, kuna see reguleerib ühe riigi

vahe- või arbitraa"ikohtu otsuse tunnustamist ja täitmist teise riigi kohtute ja täitevorganite poolt.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohus ei ole Eesti Vabariigi jaoks välisriigi vahekohus.

Erikaebuse esitas AS Tallinna Sadam, kes palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator leidis, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

materiaalõiguse norme ja rikkus protsessiõiguse norme. Erikaebuse motiividel kuulub New-Yorgi

1958. a konventsiooni artikli 5 p 1 alapunkt c kohaldamisele, kuna selle kohaselt võib pool, kelle

kahjuks otsus tehti, taotleda otsuse tunnustamist ja täitmisest keeldumist, kui otsus puudutab lahkheli,

mis ei kuulunud vahekohtus käsitlemisele ega vasta vahekohtule esitatud tingimustele.

Ringkonnakohtu seisukoht, et Eesti seadused ei näe ette Arbitraa"ikohtu otsuse kohtulikku

kontrollimist, on vastuolus PS §-s 15 ja TsMS § 4 lg 1 sätestatud igaühe põhiseadusliku õigusega

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kassaator on seisukohal, et

ringkonnakohtu määruses viidatud seadused ei kuulunud kaebuse lahendamisel kohaldamisele.

Tegelikult olid poolte suhted hagi esemeks olnud objektiga reguleeritud 15. jaanuari 1993. a

lepinguga nr 9/93 ning selles lepingus puudus kokkulepe vaidluste lahendamise kohta

arbitraa"ikohtus. Seega ei kuulunud see vaidlus arbitraa"ikohtus käsitlemisele.

Kirjalikus vastuses erikaebusele leidis vastustaja, et kassaator vaidlustab Arbitraa"ikohtu otsust

sisuliselt, kuigi kaebust saab esitada üksnes täitemenetluse vaidlustamiseks. Riigikohus on pädev

arutama ainult täitemenetluse seaduslikkust. Kassaatorit arbitraa"ikohtu jurisdiktsioonile vägivaldselt

allutatud ei ole: pooled olid vaidlused allutanud arbitraa"ikohtule kokkuleppeliselt, vaidluse

Arbitraa"ikohtule lahendada andmisel tasus kassaator vabatahtlikult 50% arbitraa"imaksust ja võttis

mitme aasta jooksul osa Arbitraa"ikohtu istungitest.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja erikaebuse selles toodud põhjustel rahuldada,

vastustaja aga palus jätta kaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Tallinna Linnakohtu täitevosakonnale esitati täitmiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu

27. veebruari 1998. a otsus. Vastavalt TMS § 1 lg 1 p-le 11 kuuluvad arbitraa"i otsused täitmisele

täitemenetluse seadustiku alusel. Apellatsioonikohus on õigesti leidnud, et kuna täitmiseks esitati

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu otsus, mis ei ole välisriigi vahekohtu otsus, siis ei

kuulu New-Yorgi 1958. a välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise konventsioon asjas

kohaldamisele. Täitemenetluse lõpetamise aluseid asjas tuvastatud ei ole.

Arvestades seda, et kooskõlas TMS §-ga 77 kontrollisid kohtud vaid täituri tegevuse seaduslikkust

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa"ikohtu 27. veebruari 1998. a otsuse täitmisel, siis jätab

kolleegium erikaebuse ülejäänud väited kui asjasse mittepuutuvad tähelepanuta.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 1998. a määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, L. Laarmaa