3-1-1-20-99 · Riigikohus

3-1-1-20-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. veebruaril 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

J. E. süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja

M. R. süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4

ning § 186 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander Glikman ja Mart

Sikut, J. E. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti J. E. süüdistuses KrK § 76 lg 3 p 2 järgi ja M. R. süüdistuses 76

lg 3 p 2 ja § 17 lg 4 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et J. E. grupis koos M. R.-ga toimetas ebaseaduslikult

üle Tallinna Lennujaamas asuva Eesti Vabariigi tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna 2,506 kg kokaiini ning

M. R. grupis koos J. E.-ga organiseeris seda tegevust järgmiselt:

1998. a veebruaris värbas M. R. J. E. narkootikumide kulleriks ning nad leppisid kokku, et E. toimetab

Venetsueelast salakaubana Eestisse narkootilist ainet, mille eest M. R. tasub talle 50000 krooni.

M. R. poolt määratud kuupäeval, s. o 8. märtsil 1998. a, lendas J. E. Venetsueelasse, kus 13. märtsil sai

Valencias kriminaalasjas tuvastamata isikult kohvri, millesse oli peidetud 2,506 kg kokaiini. Lennu

Venetsueelasse ja tagasi ning narkootikumide üleandmise Venetsueelas organiseeris M. R., kes ühtlasi andis

ka J. E.-le reisiraha ning maksis lennupiletite eest.

20. märtsil 1998. a toimetas J. E. Tallinna Lennujaamas nimetatud kohvri koos sellesse peidetud 2,506 kg

kokaiiniga ebaseaduslikult ja tollikontrolli eest varjatuna üle Eesti Vabariigi tollipiiri. Lennujaama ees võttis

J. E. takso, et sõita Susi hotelli juurde, kus pidi kohvri koos kokaiiniga M. R.-le üle andma. Tallinna

Lennujaama ees peeti J. E. Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kinni.

M. R. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 186 järgi selles, et ta olles saanud tuvastamata asjaoludel enda

valdusse X Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx, v. a Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti Viljandimaa

osakonna poolt 15. augustil 1994. a ja millele oli kleebitud tema enda foto, kasutas seda passi 3. septembril

1996. a järgmiselt. Esinedes Xna esitas ta Eesti Autoklubisse avalduse turistikaardi (Carnet de Touriste)

saamiseks, et lihtsustada Saksamaa viisa saamist. 3. septembril 1996. a sai ta nimetatud kaardi Eesti

Autoklubist kätte ning täitis selle X nimel. Seejärel, kasutades X passi ning klubist saadud turistikaarti, esitas

ta Saksamaa Suursaatkonda taotluse viisa saamiseks.

Lisaks sellele anti J. E. kohtu alla süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 15 lg 2 järgi ning M. R. süüdistuses

KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 17 lg 4 ja § 15 lg 2 järgi.

Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsusega mõisteti J. E. süüdi ja teda karistati KrK § 76 lg 2 järgi

vabadusekaotusega neljaks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks.

KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti neli aastat ja

kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Sama otsusega tunnistati M. R. süüdi ja teda karistati KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi vabadusekaotusega

kolmeks kuuks, § 76 lg 2 § 17 lg 4 järgi vabadusekaotusega viieks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2

ja § 17 lg 4 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M. R. lõplikuks

karistuseks vabadusekaotus viieks aastaks poolkinnises vanglas.

Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leidis linnakohus, et M. R. tegevus passi

võltsimises on käsitletav dokumendi hilisema kasutamise eesmärgil selle võltsimisele kaasaaitamisena ning

talle esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi. Kohtualustele KrK § 76 lg 3

p 2 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist põhjendas linnakohus sellega, et antud kuriteo

toimepanemisel ei olnud tegemist isikute grupiga KrK § 76 lg 3 p 2 mõttes.

Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune J. E. ja

tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp ning kohtualuse M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander

Glikman ja Mart Sikut. Apellatsioonprotesti esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Indrek Paukštis.

Esitatud apellatsioonprotestis paluti linnakohtu otsus osaliselt tühistada, tunnistada J. E. süüdi KrK § 2102

lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 järgi ning M. R. süüdi tunnistada KrK § 2102 lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 ning KrK

§ 186 järgi.

Kohtualuse M. R. kaitsjate apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Linnakohtu otsus M. R.

süüdimõistmises KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4 ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi ning KrK § 40

alusel lõpliku karistuse mõistmises. Apellandid palusid M. R. talle eeluurimisel KrK § 76 lg 3 p 2 ja § 17

lg 4; KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista

põhjendusel, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.

Kohtualuse J. E. kaitsja apellatsioonkaebuses taotleti J. E. õigeksmõistmist KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi

ning talle KrK § 76 lg 2 ja § 15 lg 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist.

Kohtualuse J. E. apellatsioonkaebuses paluti mõistetud karistuse kergendamist ning KrK § 47 sätete

kohaldamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

25. septembri 1998. a otsus osaliselt. J. E. mõisteti süüdistuses KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi õigeks.

Samas tühistati tema suhtes KrK § 40 lg 1 sätete kohaldamine. M. R. mõisteti süüdi KrK § 186 järgi ning

õigeks süüdistuses KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi.

Kriminaalkolleegium leidis, et J. E. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 ja M. R. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 ja

§ 17 lg 4 järgi on põhjendatud ning seaduslik.

Samas ei nõustunud ringkonnakohus kohtualuste süüdimõistmisega narkootilise aine ebaseadusliku veo

katses Tallinna Lennujaamast hotellini Susi, põhjendusel, et kohtu käsutuses pole tõendeid, mis annaks aluse

kohtualuste käitumise kvalifitseerimiseks KrK § 2102 järgi.

Ka ei nõustunud ringkonnakohus M. R. kuriteo ümberkvalifitseerimisega KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi, kuna

kohtu arvates on M. R. käitumine käsitletav võltsitud passi kasutamisena KrK § 186 mõttes. Kohtualustele

mõistetud karistusi ringkonnakohus ei muutnud.

Tallinna

Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi

24. novembri

1998.

a

otsuse

peale

esitasid

kassatsioonkaebused J. E. ja tema kaitsja T. Alp ning M. R. ja tema kaitsjad vandeadvokaadid A. Glikman ja

M. Sikut.

J. E. ja tema kaitsja kassatsioonkaebustes vaidlustatakse E. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 järgi

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja põhjendamatult karmi karistuse mõistmise tõttu.

M. R. kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ning mõista ta süüdistuses KrK § 76

lg 2 ja § 17 lg 4 järgi õigeks põhjendusel, et tema osavõtt sellest kuriteost on tõendamata.

M. R. kaitsjate kassatsioonkaebuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele kriminaalmenetluse

seaduse olulise rikkumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel rikkunud KrMK § 50 lg 2, § 19

lg 1, 2 ning AKKS § 29 lg 4 sätteid ning sellest tulenevalt ei vasta kohtu järeldused M. R. osavõtu kohta

kokaiini salakaubana veost faktilistele asjaoludele.

Veel leiavad kassaatorid, et M. R. süüdimõistmisel KrK § 186 järgi on ringkonnakohus ebaõigesti

kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsjate arvates on linnakohus selle kuriteo õigesti kvalifitseerinud passi

võltsimisele kaasaaitamisena.

Lisaks eeltoodule leiavad kaitsjad, et ringkonnakohus, mõistes M. R. ühes kuriteo episoodis õigeks, kuid

jättes lõpliku karistuse muutmata, on kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud. Kassaatorid on arvamusel, et

süüdistuse mahu vähendamine peab kaasa tooma ka lõpliku karistuse kergendamise. Peale selle ei ole nad

nõus sellega, et ringkonnakohus jättis muutmata linnakohtu poolt M. R.-le KrK § 76 lg 2 järgi mõistetud

maksimaalmääralise karistuse. Kaitsjate arvates on siinkohal tegemist KrK § 36 tulenevate karistuse

mõistmise üldpõhimõtete rikkumisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid

kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokuröri, kes palus jätta ringkonnakohtu otsus muutmata,

l e i d i s :

Enamik kõikide kassaatorite seisukohtadest tuginevad väitele, et kriminaalasjas pole tõsikindlalt tõendatud,

kas J. E. teadis, mida sisaldas tema poolt üle tollipiiri toodud kohver ning kas M. R. oli selle teo

organiseerija. Kassaatorid leiavad, et faktilised asjaolud on tuvastatud tõendite hindamist käsitlevate

kriminaalmenetluse seaduse sätete olulise rikkumisega ning tulenevalt sellest taotlevad teistsugust õiguslikku

hinnangut kogu süüdimõistetute tegevusele selles kuriteoepisoodis. J. E. ja tema kaitsja lisavad, et mõistetud

karistus on põhjendamatult karm.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitab siinkohal veelkord, et tõendite hindamise küsimused kuuluvad

kassatsioonikohtu pädevusse vaid niivõrd, kuivõrd on võimalik lahendada küsimust kas ringkonnakohus

juhindus tõendite hindamisel kriminaalmenetluse põhiprintsiipidest ning tõendite hindamist käsitlevatest

konkreetsetest seadusesätetest.

Käesolevas kriminaalasjas on nii linnakohus kui ka ringkonnakohus hinnanud kõiki neile esitatud tõendeid

kogumis. Kriminaalmenetlus lubab kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel valida mistahes kaitsetaktika,

sh anda valeütlusi või keelduda ütluste andmisest. Samas on seadusandja KrMK §-s 50 sätestanud, et kohus

hindab tõendeid juhindudes küll seadusest, kuid ka oma siseveendumuse kohaselt. Nii Tallinna Linnakohus

kui ka Tallinna Ringkonnakohus on otsustes põhjendanud oma siseveendumust, miks peetakse õigeks

paljudest J. E. ütlustest, mis tuvastatult sisaldavad ka valeütlusi, võtta kohtuotsuse aluseks just 27. märtsil

1998. a antud ütlused. Neid ütlusi on kohus kontrollinud teiste asjas kogutud tõendite kaudu ning just nende

tõenditega on kohus põhistanud süüdimõistvat kohtuotsust, sest just need tõendid kujundasid kohtu

siseveendumuse. Riigikohtus pole tuvastatud, et kohtulikul uurimisel oleks mõni esitatud tõend jäetud

tähelepanuta, et mõningaid tõendeid poleks teiste esitatud tõenditega kõrvutatud või kõiki tõendeid kogumis

hinnatud. Seega on toimunud kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne uurimine, nagu seda

nõuab KrMK § 19 lg 1.

Kuna J. E. peeti kinni pärast lennujaama hoonest väljumist, siis oli ta täielikult realiseerinud KrK § 76 lg 2

dispositsiooni - toimetanud narkootilise aine ebaseaduslikult üle tollipiiri. Üldtuntud asjaolu, et tollipiir

kulgeb Tallinna lennujaama hoones, mitte aga väljaspool seda, teeb võimatuks käsitleda J. E. käitumist

kuriteokatsena, nagu seda taotletakse advokaat T. Alp´i kassatsioonkaebuses.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub täies ulatuses Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

seisukohaga, et isegi juhul, kui Eesti Autoklubis ja Saksamaa Liitvabariigi saatkonnas käis M. R. nimel

võltsitud passiga keegi teine isik, tuleb M. R. tegevust - võltsitud passi edastamist sellele isikule, esitamiseks

saatkonda viisa saamiseks - hinnata lõpuleviidud kuriteona, mis on kvalifitseeritav KrK § 186 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on piisavalt motiveerinud nii karistusliigi kui ka -määra

valikut. Rõhutades, et narkootikumide salakaubaveo näol on tegemist väga suure ohtlikkusega kuriteoga, on

kohtud põhjendatult kohaldanud kõrgeid karistusmäärasid. Samal ajal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium,

et M. R.-le karistuse mõistmine ei ole toimunud täies vastavuses KrK §-ga 36. Tallinna Linnakohtu otsusega

on tuvastatud, et tema kohta esitatud iseloomustav materjal on positiivne, vastutust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Sellistel asjaoludel ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium õigeks

karistuse mõistmist sanktsiooni ülemmääras.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 4 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a kohtuotsus ja Tallinna

Linnakohtu 25. septembri 1998. a kohtuotsus M. R.-le KrK § 76 lg 2 ja 17 lg 4 järgi mõistetud karistuse ja

KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.

Mõista M. R.-le KrK § 76 lg 2 ja 17 lg 4 järgi karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust

poolkinnises vanglas. KrK § 40 lg 1 alusel mõista M. R.-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus)

kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

J. E. ja tema kaitsja Toomas Alp`i kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

M. R. ja tema kaitsjate Mart Sikuti ja Aleksander Glikmani kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Mõista J. E.-lt välja 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 23. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar

Liikmed: Jüri Ilvest

Eerik Kergandberg