3-1-1-20-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander Glikman ja Mart Sikut, J. E. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-20-99 · Riigikohus: vabadusekaotusega neljaks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks.
Full text
3-1-1-20-99
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 23. veebruaril 1999. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg
vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
J. E. süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja
M. R. süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4
ning § 186 järgi.
Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander Glikman ja Mart
Sikut, J. E. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti J. E. süüdistuses KrK § 76 lg 3 p 2 järgi ja M. R. süüdistuses 76
lg 3 p 2 ja § 17 lg 4 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et J. E. grupis koos M. R.-ga toimetas ebaseaduslikult
üle Tallinna Lennujaamas asuva Eesti Vabariigi tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna 2,506 kg kokaiini ning
M. R. grupis koos J. E.-ga organiseeris seda tegevust järgmiselt:
1998. a veebruaris värbas M. R. J. E. narkootikumide kulleriks ning nad leppisid kokku, et E. toimetab
Venetsueelast salakaubana Eestisse narkootilist ainet, mille eest M. R. tasub talle 50000 krooni.
M. R. poolt määratud kuupäeval, s. o 8. märtsil 1998. a, lendas J. E. Venetsueelasse, kus 13. märtsil sai
Valencias kriminaalasjas tuvastamata isikult kohvri, millesse oli peidetud 2,506 kg kokaiini. Lennu
Venetsueelasse ja tagasi ning narkootikumide üleandmise Venetsueelas organiseeris M. R., kes ühtlasi andis
ka J. E.-le reisiraha ning maksis lennupiletite eest.
20. märtsil 1998. a toimetas J. E. Tallinna Lennujaamas nimetatud kohvri koos sellesse peidetud 2,506 kg
kokaiiniga ebaseaduslikult ja tollikontrolli eest varjatuna üle Eesti Vabariigi tollipiiri. Lennujaama ees võttis
J. E. takso, et sõita Susi hotelli juurde, kus pidi kohvri koos kokaiiniga M. R.-le üle andma. Tallinna
Lennujaama ees peeti J. E. Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kinni.
M. R. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 186 järgi selles, et ta olles saanud tuvastamata asjaoludel enda
valdusse X Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx, v. a Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti Viljandimaa
osakonna poolt 15. augustil 1994. a ja millele oli kleebitud tema enda foto, kasutas seda passi 3. septembril
1996. a järgmiselt. Esinedes Xna esitas ta Eesti Autoklubisse avalduse turistikaardi (Carnet de Touriste)
saamiseks, et lihtsustada Saksamaa viisa saamist. 3. septembril 1996. a sai ta nimetatud kaardi Eesti
Autoklubist kätte ning täitis selle X nimel. Seejärel, kasutades X passi ning klubist saadud turistikaarti, esitas
ta Saksamaa Suursaatkonda taotluse viisa saamiseks.
Lisaks sellele anti J. E. kohtu alla süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 15 lg 2 järgi ning M. R. süüdistuses
KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 17 lg 4 ja § 15 lg 2 järgi.
Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsusega mõisteti J. E. süüdi ja teda karistati KrK § 76 lg 2 järgi
vabadusekaotusega neljaks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks.
KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti neli aastat ja
kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Sama otsusega tunnistati M. R. süüdi ja teda karistati KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi vabadusekaotusega
kolmeks kuuks, § 76 lg 2 § 17 lg 4 järgi vabadusekaotusega viieks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2
ja § 17 lg 4 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M. R. lõplikuks
karistuseks vabadusekaotus viieks aastaks poolkinnises vanglas.
Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leidis linnakohus, et M. R. tegevus passi
võltsimises on käsitletav dokumendi hilisema kasutamise eesmärgil selle võltsimisele kaasaaitamisena ning
talle esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi. Kohtualustele KrK § 76 lg 3
p 2 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist põhjendas linnakohus sellega, et antud kuriteo
toimepanemisel ei olnud tegemist isikute grupiga KrK § 76 lg 3 p 2 mõttes.
Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune J. E. ja
tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp ning kohtualuse M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander
Glikman ja Mart Sikut. Apellatsioonprotesti esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Indrek Paukštis.
Esitatud apellatsioonprotestis paluti linnakohtu otsus osaliselt tühistada, tunnistada J. E. süüdi KrK § 2102
lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 järgi ning M. R. süüdi tunnistada KrK § 2102 lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 ning KrK
§ 186 järgi.
Kohtualuse M. R. kaitsjate apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Linnakohtu otsus M. R.
süüdimõistmises KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4 ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi ning KrK § 40
alusel lõpliku karistuse mõistmises. Apellandid palusid M. R. talle eeluurimisel KrK § 76 lg 3 p 2 ja § 17
lg 4; KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista
põhjendusel, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.
Kohtualuse J. E. kaitsja apellatsioonkaebuses taotleti J. E. õigeksmõistmist KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi
ning talle KrK § 76 lg 2 ja § 15 lg 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist.
Kohtualuse J. E. apellatsioonkaebuses paluti mõistetud karistuse kergendamist ning KrK § 47 sätete
kohaldamist.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
25. septembri 1998. a otsus osaliselt. J. E. mõisteti süüdistuses KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi õigeks.
Samas tühistati tema suhtes KrK § 40 lg 1 sätete kohaldamine. M. R. mõisteti süüdi KrK § 186 järgi ning
õigeks süüdistuses KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi.
Kriminaalkolleegium leidis, et J. E. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 ja M. R. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 ja
§ 17 lg 4 järgi on põhjendatud ning seaduslik.
Samas ei nõustunud ringkonnakohus kohtualuste süüdimõistmisega narkootilise aine ebaseadusliku veo
katses Tallinna Lennujaamast hotellini Susi, põhjendusel, et kohtu käsutuses pole tõendeid, mis annaks aluse
kohtualuste käitumise kvalifitseerimiseks KrK § 2102 järgi.
Ka ei nõustunud ringkonnakohus M. R. kuriteo ümberkvalifitseerimisega KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi, kuna
kohtu arvates on M. R. käitumine käsitletav võltsitud passi kasutamisena KrK § 186 mõttes. Kohtualustele
mõistetud karistusi ringkonnakohus ei muutnud.
Tallinna
Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi
24. novembri
1998.
a
otsuse
peale
esitasid
kassatsioonkaebused J. E. ja tema kaitsja T. Alp ning M. R. ja tema kaitsjad vandeadvokaadid A. Glikman ja
M. Sikut.
J. E. ja tema kaitsja kassatsioonkaebustes vaidlustatakse E. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 järgi
kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja põhjendamatult karmi karistuse mõistmise tõttu.
M. R. kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ning mõista ta süüdistuses KrK § 76
lg 2 ja § 17 lg 4 järgi õigeks põhjendusel, et tema osavõtt sellest kuriteost on tõendamata.
M. R. kaitsjate kassatsioonkaebuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele kriminaalmenetluse
seaduse olulise rikkumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.
Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel rikkunud KrMK § 50 lg 2, § 19
lg 1, 2 ning AKKS § 29 lg 4 sätteid ning sellest tulenevalt ei vasta kohtu järeldused M. R. osavõtu kohta
kokaiini salakaubana veost faktilistele asjaoludele.
Veel leiavad kassaatorid, et M. R. süüdimõistmisel KrK § 186 järgi on ringkonnakohus ebaõigesti
kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsjate arvates on linnakohus selle kuriteo õigesti kvalifitseerinud passi
võltsimisele kaasaaitamisena.
Lisaks eeltoodule leiavad kaitsjad, et ringkonnakohus, mõistes M. R. ühes kuriteo episoodis õigeks, kuid
jättes lõpliku karistuse muutmata, on kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud. Kassaatorid on arvamusel, et
süüdistuse mahu vähendamine peab kaasa tooma ka lõpliku karistuse kergendamise. Peale selle ei ole nad
nõus sellega, et ringkonnakohus jättis muutmata linnakohtu poolt M. R.-le KrK § 76 lg 2 järgi mõistetud
maksimaalmääralise karistuse. Kaitsjate arvates on siinkohal tegemist KrK § 36 tulenevate karistuse
mõistmise üldpõhimõtete rikkumisega.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid
kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokuröri, kes palus jätta ringkonnakohtu otsus muutmata,
l e i d i s :
Enamik kõikide kassaatorite seisukohtadest tuginevad väitele, et kriminaalasjas pole tõsikindlalt tõendatud,
kas J. E. teadis, mida sisaldas tema poolt üle tollipiiri toodud kohver ning kas M. R. oli selle teo
organiseerija. Kassaatorid leiavad, et faktilised asjaolud on tuvastatud tõendite hindamist käsitlevate
kriminaalmenetluse seaduse sätete olulise rikkumisega ning tulenevalt sellest taotlevad teistsugust õiguslikku
hinnangut kogu süüdimõistetute tegevusele selles kuriteoepisoodis. J. E. ja tema kaitsja lisavad, et mõistetud
karistus on põhjendamatult karm.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitab siinkohal veelkord, et tõendite hindamise küsimused kuuluvad
kassatsioonikohtu pädevusse vaid niivõrd, kuivõrd on võimalik lahendada küsimust kas ringkonnakohus
juhindus tõendite hindamisel kriminaalmenetluse põhiprintsiipidest ning tõendite hindamist käsitlevatest
konkreetsetest seadusesätetest.
Käesolevas kriminaalasjas on nii linnakohus kui ka ringkonnakohus hinnanud kõiki neile esitatud tõendeid
kogumis. Kriminaalmenetlus lubab kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel valida mistahes kaitsetaktika,
sh anda valeütlusi või keelduda ütluste andmisest. Samas on seadusandja KrMK §-s 50 sätestanud, et kohus
hindab tõendeid juhindudes küll seadusest, kuid ka oma siseveendumuse kohaselt. Nii Tallinna Linnakohus
kui ka Tallinna Ringkonnakohus on otsustes põhjendanud oma siseveendumust, miks peetakse õigeks
paljudest J. E. ütlustest, mis tuvastatult sisaldavad ka valeütlusi, võtta kohtuotsuse aluseks just 27. märtsil
1998. a antud ütlused. Neid ütlusi on kohus kontrollinud teiste asjas kogutud tõendite kaudu ning just nende
tõenditega on kohus põhistanud süüdimõistvat kohtuotsust, sest just need tõendid kujundasid kohtu
siseveendumuse. Riigikohtus pole tuvastatud, et kohtulikul uurimisel oleks mõni esitatud tõend jäetud
tähelepanuta, et mõningaid tõendeid poleks teiste esitatud tõenditega kõrvutatud või kõiki tõendeid kogumis
hinnatud. Seega on toimunud kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne uurimine, nagu seda
nõuab KrMK § 19 lg 1.
Kuna J. E. peeti kinni pärast lennujaama hoonest väljumist, siis oli ta täielikult realiseerinud KrK § 76 lg 2
dispositsiooni - toimetanud narkootilise aine ebaseaduslikult üle tollipiiri. Üldtuntud asjaolu, et tollipiir
kulgeb Tallinna lennujaama hoones, mitte aga väljaspool seda, teeb võimatuks käsitleda J. E. käitumist
kuriteokatsena, nagu seda taotletakse advokaat T. Alp´i kassatsioonkaebuses.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub täies ulatuses Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
seisukohaga, et isegi juhul, kui Eesti Autoklubis ja Saksamaa Liitvabariigi saatkonnas käis M. R. nimel
võltsitud passiga keegi teine isik, tuleb M. R. tegevust - võltsitud passi edastamist sellele isikule, esitamiseks
saatkonda viisa saamiseks - hinnata lõpuleviidud kuriteona, mis on kvalifitseeritav KrK § 186 järgi.
Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on piisavalt motiveerinud nii karistusliigi kui ka -määra
valikut. Rõhutades, et narkootikumide salakaubaveo näol on tegemist väga suure ohtlikkusega kuriteoga, on
kohtud põhjendatult kohaldanud kõrgeid karistusmäärasid. Samal ajal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium,
et M. R.-le karistuse mõistmine ei ole toimunud täies vastavuses KrK §-ga 36. Tallinna Linnakohtu otsusega
on tuvastatud, et tema kohta esitatud iseloomustav materjal on positiivne, vastutust kergendavaid ega
raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Sellistel asjaoludel ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium õigeks
karistuse mõistmist sanktsiooni ülemmääras.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 4 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a kohtuotsus ja Tallinna
Linnakohtu 25. septembri 1998. a kohtuotsus M. R.-le KrK § 76 lg 2 ja 17 lg 4 järgi mõistetud karistuse ja
KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas.
Mõista M. R.-le KrK § 76 lg 2 ja 17 lg 4 järgi karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust
poolkinnises vanglas. KrK § 40 lg 1 alusel mõista M. R.-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus)
kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
J. E. ja tema kaitsja Toomas Alp`i kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
M. R. ja tema kaitsjate Mart Sikuti ja Aleksander Glikmani kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
Mõista J. E.-lt välja 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.
Kohtuotsus jõustub 23. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Ott Järvesaar
Liikmed: Jüri Ilvest
Eerik Kergandberg