3-1-3-5-99 · Riigikohus

3-1-3-5-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. veebruaril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ning Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

G.K. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu G.K. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 18. juuni 1996. a määrusega, tuginedes KrMK §-dele 335 " 337, liideti G.K-le

mitme kohtuotsusega mõistetud karistused ja määrati, et arvates 6. detsembrist 1994. a kuulub tema poolt

ärakandmisele viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kohtla-Järve Linnakohtu 18. juuni 1996. a määruse peale esitas süüdimõistetu G.K. Viru Ringkonnakohtule

erikaebuse.

22. juulil 1996. a koostatud kirjaga (kr toimiku IV kd leht 666) teatati G.K-le, et tema erikaebust vaadatakse

läbi 26. juulil 1996. a. Kirjas märgiti, et kohtuistung toimub ilma erikaebuse esitaja " G.K. osavõtuta.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuli 1996. a istungi protokollist (kr toimiku IV kd leht 670)

nähtuvalt võttis kohtuistungist määratud korras osa ka G.K. kaitsja Eduard Bulatšik, kes leidis, et karistused

on liidetud õigesti.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt 26. juulil 1996. a tehtud esimese määrusega jäeti Kohtla-

Järve Linnakohtu 18. juuni 1996. a määrus muutmata ja G.K. erikaebus rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt 26. juulil 1996. a tehtud teise määrusega mõisteti G.K-lt

riigituludesse 194 kr 70 s kaitsjatasu tema kaitsmise eest erikaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus. Selle

määruse resolutiivosa p-s 3 märgitakse, et määruse peale on võimalik 10 päeva jooksul kaevata

Riigikohtusse.

Ringkonnakohtu nimetatud määruste ärakirjad saadeti G.K-le 29. juulil 1996. a, kuid kriminaaltoimikust ei

nähtu, et G.K. oleks nendega tutvunud.

10. augustil 1998. a esitas G.K. Riigikohtule avalduse, milles ta taotleb sisuliselt kohtuvigade parandamise

korras Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuli 1996. a selle määruse tühistamist, millega temalt

mõisteti välja kaitsjatasu. G.K. rõhutab, et kuigi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuli 1996. a

määruse resolutiivosas märgitu kohaselt oli seda määrust võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul, sai ta

määruse olemasolust teada alles ligikaudu kaks aastat hiljem.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehe Jüri Ilvesti 7. septembril 1998. a kirjaga teatati G.K-le, et tema

kaebuse suhtes võetakse seisukoht pärast seda, kui Viru Ringkonnakohtus on arutanud kriminaalasja G.K.

süüdistuses.

28. detsembri 1998. a kirjaga pöördus G.K. taas Riigikohtu poole ja kordas oma taotlust tühistada Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuli 1996. a määrus, millega temalt mõisteti välja kaitsjatasu.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja G.K. taotlust, prokurör aga taotles selle rahuldamata

jätmist põhjendusega, et on mööda lastud tähtaeg kohtuvigade parandamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

G.K. poolt avalduse esitamisel kohtuvea parandamiseks Viru Ringkonnakohtu kriminaal- kolleegiumi

26. juuli 1996. a määruses on mööda lastud AKKS § 77"1 lg-s 1 ettenähtud aastane kaebetähtaeg. Kuid kuna

kriminaaltoimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik kummutada G.K. väidet, et tema sai kõnealusest

määrusest teada alles ligikaudu kaks aastat hiljem, siis tuleb kohtuvea parandamise tähtaeg ennistada.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et G.K. erikaebuse läbivaatamisel 26. juulil 1996. a ei olnud tegemist

KrMK §-s 38 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu juhuga ja G.K. ei olnud ka taotlenud endale kaitsja

määramist. Kuna G.K-l puudus võimalus viibida kohtuistungil, ei saanud ta ka realiseerida KrMK § 39 lg-s 1

sätestatud kaitsjast loobumise õigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et G.K-le kaitsja määramine,

samuti temalt kaitsjatasu väljamõistmine on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena

AKKS § 39 lg 4 mõttes ja seetõttu tuleb avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada ning vaidlustatud

kohtulahend tühistada.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuli 1996. a määrus, millega G.K-lt mõisteti

välja kaitsjatasu ükssada üheksakümmend neli krooni ja seitsekümmend senti.

2. G.K. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 23. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg