3-3-1-7-99 · Riigikohus

3-3-1-7-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. veebruaril 1999

Aiandusühistu "Vi"nja" kassatsioonkaebuse läbivaatamine Narva Linnavalitsuse tegevusetuse

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 18. veebruaril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi aiandusühistu "Vi"nja" kassatsioonkaebuse

Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 1998. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-54/98.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa aiandusühistu "Vi"nja" esindajad Aleksandr Makarikov ja

Aleksandr Gamazin ning Narva Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Anne Tammer. Juures olid

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend ja Riigikohtu vannutatud tõlk Lüüli Lomp.

18. detsembril 1996. a. teatas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Amet kirjaga

nr. 1-6/141 kõikidele aiandusühistutele Maareformi seadusest ja Vabariigi Valitsuse 6. novembri

1996. a. määrusest nr. 267 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" tulenevatest nõuetest,

mis tuleb neil täita, enne kui aiandusühistute liikmed saavad ostueesõigusega erastada maad plaani-

või kaardimaterjali alusel, ning paluti kiirendada ettevalmistusi.

18. oktoobril 1997. a. saatis aiandusühistu "Vi"nja" juhatuse esimees Aleksandr Makarikov Narva

linnapeale kirja nr. 36/7, milles avaldas aiandusühistu liikmete nimel soovi maatükkide erastamiseks

ja vormistada linnavalitsuses vajalikud materjalid ühistu katastriüksuse moodustamiseks ning saata

need maakatastri pidajale. Avaldusele olid lisatud maatükkide eraldamise joonised, pindala arvestus,

krundijaotusplaan ja muud dokumendid.

20. novembril 1997. a. saatis Narva Linnavalitsus aiandusühistule "Vi"nja" vastuse. Vastus saabus

ühistu juhatuse esimehele 24. detsembril 1997. a. ja selles teatas linnapea, et esitatud materjalid ei ole

piisavad linnavalitsuses kinnitamiseks. Seejuures viidati vastuses Maakatastriseaduse § 20 lõikele 53,

mis käsitleb katastripidamist maareformi ajal ja mille kohaselt aiandusühistu välispiir peab olema

seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga ning maaüksused registreeritakse katastris

vastavalt ühistu kinnitatud krundijaotusplaanile. Vastuses esitati loetelu 13 dokumendist, millest peab

koosnema krundijaotusplaan, ja selgitati, et krundijaotusplaani vormistamiseks peab ühistu leidma

litsentseeritud tööde teostaja. Samas linnavalitsuse kirjas paluti selgitada, kas ühistu soovib maad

erastada Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määruse nr. 267 "Maa ostueesõigusega erastamise

korra kinnitamine" alusel või Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määruse nr. 88 "Plaani- või

kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine" alusel.

Oma 12. jaanuari 1998. a. vastuses täpsustas aiandusühistu "Vi"nja" juhatuse esimees veelkord, et

aiandusühistu "Vi"nja" liikmed soovivad erastada maad Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a.

määruse nr. 267 alusel, ja seejuures paluti vormistada maa erastamise dokumendid katastriüksuse

moodustamiseks Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määruse nr. 88 alusel. Sellele kirjale

aiandusühistu linnavalitsusest vastust ei saanud.

23. jaanuaril 1998. a. esitas aiandusühistu "Vi"nja" kaebuse Narva Linnakohtu halduskohtunikule,

paludes tunnistada täielikult seadusevastaseks Narva Linnavalitsuse tegevusetuse aiandusühistu

dokumentide vormistamisel. Kaebuse esitaja leidis, et linnavalitsus rikub aiandusühistu liikmete

õigust erastada maad. Kohtuistungitel väitsid aiandusühistu esindajad, et ühistu palus linnavalitsusel

teostada eeltoimingud - avada katastriüksuse moodustamise toimik, vormistada dokumendid, mis on

seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, ja saata toimik maakatastri pidajale.

Aiandusühistu leidis, et linnavalitsus rikkus Maareformi seaduse § 222, sest ei teinud maa erastamise

eeltoiminguid ega järginud sama seaduse § 23, millega pidurdas katastriüksuse moodustamist.

Linnavalitsus ei teinud Maa ostueesõigusega erastamise korra punktides 13, 16 ja 19 loetletud

toiminguid.

Narva Linnavalitsuse esindajad vaidlesid kaebusele vastu, väites, et seadus näeb ette kaks

vormistamise korda, seepärast oli vaja täpsustada, millise Vabariigi Valitsuse määruse järgi kaebuse

esitaja tegutseb. Katastridokumentatsiooni peab vormistama ja teostama litsentseeritud isik,

linnavalitsusel ei ole litsentsi sellise töö tegemiseks.

Narva Linnakohtu halduskohtuniku 15. aprilli 1998. a. otsusega tunnistati linnavalitsuse poolt

maakatastri pidajale esitamiseks ettenähtud dokumentide (aiandusühistu katastriüksuse toimiku)

vormistamata jätmine ja selle toimiku maakatastri pidajale saatamata jätmine täielikult

seadusevastaseks. Halduskohus leidis, et Maareformi seaduse § 23 lg. 1 kohaselt moodustatakse maa

erastamiseks katastriüksus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kui see ei ole võimalik plaani- ja

kaardimaterjali puudulikkuse tõttu või kui erastamise õigustatud subjekt ei soovi maad plaani- ja

kaardimaterjali alusel erastada, viiakse läbi katastriüksuse mõõdistamine. Aiandusühistu "Vi"nja"

pöördus 18. oktoobril 1997. a. ja 12. jaanuaril 1998. a. Narva Linnavalitsuse poole avaldusega

katastriüksuse moodustamiseks plaani- ja kaardimaterjali alusel. Vastavalt Maareformi seaduse §-

le 233 on organiks, kes teeb kindlaks katastriüksuse moodustamise võimalikkuse või võimatuse,

maakatastri pidaja. Kohalik omavalitsus võib teha antud küsimuses ainult omapoolseid ettepanekuid.

Selle, kas planeerimis- ja kartograafiline materjal on piisav või mitte, otsustab mitte kohalik

omavalitsus, vaid maavanem, kes on maa erastamise korraldaja. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 267

"Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamise kohta" p. 19 näeb ette, et kohalik omavalitsus on

kohustatud teostama kõik eeltoimingud 3 kuu jooksul avalduse esitamise päevast. Eeltoimingud

lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Saanud

18. oktoobril 1997. a. aiandusühistu avalduse, ei teostanud linnavalitsus 3 kuu jooksul eeltoiminguid,

ei vormistanud katastriüksuse moodustamise toimikut ja sisuliselt keeldus seda tegemast.

18. oktoobril 1997. a. ja 12. jaanuaril 1998. a. avaldustes palus kaebuse esitaja linnavalitsusel

vormistada maa erastamise sellel etapil vajalikud dokumendid. Aiandusühistu poolt avaldusele

lisatud dokumentide loetelu oli avalduses ka ära näidatud. Linnavalitsuse 20. novembri 1997. a. kirjas

oli viide 13 dokumendi puudumisele, mida ei ole aga loetletud määruse nr. 267 punktis 11. Nimetatud

määruse punkt 4 keelab nõuda dokumente, mida ei ole seaduses ja määruses loetletud. Riigi Maa-

ameti peadirektori 8. jaanuari 1998. a. kirjast nähtub, et Narva linnal on kogu aeg olnud olemas

nõuetele vastav kaart, kuid seda ei ole seni kasutatud. Vastavalt määruse nr. 267 punktile 13 peab

linnavalitsus avalduse esitaja poolt esitatud dokumentide alusel sisse seadma maa ostueesõigusega

erastamise toimiku ja katastriüksuse moodustamise toimiku, mis koosneb määruse punktis 21

loetletud dokumentidest. Sama määruse p. 16 järgi saadab kohalik omavalitsus katastriüksuse

moodustamiseks toimiku koos oma vastavasisulise kirjaliku avaldusega maakatastri pidajale.

Linnavalitsus ei ole nimetatud määruse punkte 13 ja 16 täitnud.

23. aprillil 1998. a. esitas Narva Linnavalitsus halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtule, milles ta palus apelleeritav kohtuotsus tühistada, teha uus otsus ja jätta

aiandusühistu kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses väideti, et aiandusühistu "Vi"nja" ei ole

kunagi pöördunud Maa ostueesõigusega erastamise korra alusel katastriüksuse moodustamiseks

Narva Linnavalitsuse poole. 18. oktoobril 1997. a. esitatud avaldusest nähtub, et aiandusühistu

pöördus palvega vormistada ja saata Ida-Viru maakonna katastripidajale materjalid aiandusühistu

katastriüksuse moodustamiseks. Kuna kehtiv seadusandlus näeb ette kaks võimalust katastriüksuse

moodustamiseks, palus linnavalitsus oma 20. novembri 1997. a. kirjas määrata kindlaks, millises

korras kavatseb aiandusühistu maa erastamist vormistada. Aiandusühistu esimees vastas, et

aiandusühistu liikmed soovivad vormistada maatükkide erastamist Maa ostueesõigusega erastamise

korra alusel. Kohtuasja materjalidega on tõendatud, et 18. oktoobri 1997. a. avalduses ei palunud

aiandusühistu linnavalitsusel juhinduda Maa ostueesõigusega erastamise korrast, ja seega ei olnud

linnavalitsus kohustatud juhinduma sellest korrast ega täitma selle korra punkte 13ja 16.

Aiandusühistu kiri linnavalitsusele, milles ta täpsustas oma soovi, on kirjutatud 12. jaanuaril 1998. a.,

kuid kaebus halduskohtule esitati juba 23. jaanuaril 1998. a. Lisaks sellele leidis apellant, et

halduskohus tõlgendas ebaõigesti Maa ostueesõigusega erastamise korra punkte 13 ja 16.

Linnavalitsus ei pea mehaaniliselt üle andma avaldaja poolt esitatud dokumente, vaid nimetatud korra

p. 13 kohaselt peab linnavalitsus kontrollima esitatud dokumentide ja andmete õigsust ning määrama

erastatava maa piirid. Aiandusühistu väljus antud juhul maakasutuse õiguse piiridest 7,5 ha võrra ja

seetõttu ei olnud linnavalitsusel võimalik täita nimetatud korra punkti 16. Ühistu ei esitanud maa

kasutamise õigust kinnitavaid dokumente ja seetõttu ei olnud võimalik vormistada toimikut

katastriüksuse moodustamiseks.

Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 1998. a. otsusega rahuldati Narva Linnavalitsuse

apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja jäeti aiandusühistu "Vi"nja" kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 232 lg. 4 (alates

1. septembrist 1998. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg. 4). Kohtuotsusest ei nähtu,

missuguste tõendite alusel tuli kohus järeldusele, et aiandusühistu "Vi"nja" soovis 18. oktoobril

1997. a. esitatud avalduses erastada maad plaani- ja kaardimaterjali alusel ning Narva Linnavalitsus

rikkus Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega

erastamise korra" punkte 13 ja 16. Halduskohtu otsuses toodud järeldused nende asjaolude kohta ei

põhine haldusasja materjalidel. Ringkonnakohus leidis, et aiandusühistu "Vi"nja" esitas halduskohtule

kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Narva Linnavalitsuse tegevusetuse, mis seisnes

aiandusühistu ostueesõigusega erastamiseks esitatud avaldusega mittetegelemises ja dokumentide

mittevormistamises. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitatud

Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 10 alapunktile 5 märgitakse maa ostueesõigusega

erastamise avalduses avaldaja seisukoht, kas ta on nõus katastriüksuse moodustamisega plaani- ja

kaardimaterjali alusel või soovib katastriüksuse mõõdistamist. Aiandusühistu "Vi"nja" poolt

18. oktoobril 1997. a. Narva Linnavalitsusele saadetud avalduses ei olnud selle punkti nõue täidetud.

Narva Linnavalitsus palus 20. novembri 1997. a. kirjas aiandusühistul täpsustada, mil viisil maa

erastamist soovitakse. Aiandusühistu 12. jaanuaril 1998. a. vastuses linnavalitsusele selgitati, et

soovitakse erastada maad olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel, ning alles sellest ajast alates

sai linnavalitsus teada erastamise viisist ja sellest kuupäevast tuleb lugeda Maareformi seaduse § 23

lg. 3 kohaselt otsuse tegemiseks kehtestatud tähtaega. Aiandusühistu "Vi"nja" pöördus

halduskohtusse juba 23. jaanuaril 1998. a., s.o. vaid 11 päeva pärast avalduse esitamist. Haldusasjas

puuduvad tõendid, et Narva Linnavalitsus oleks keeldunud tegelemast aiandusühistu "Vi"nja" poolt

esitatud avaldustega. Ringkonnakohus leidis, et linnavalitsuse menetlusse võeti juba esimene,

18. oktoobril 1997. a. esitatud avaldus ja selle kinnituseks on ka 20. novembril 1997. a. linnavalitsuse

poolt saadetud kiri täpsustuste vajalikkusega. Aiandusühistu esitas kaebuse enne seaduses sellisteks

toiminguteks kehtestatud tähtaja möödumist.

Aiandusühistu "Vi"nja" esitas ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 1998. a. otsus antud haldusasjas jajätta jõusse Narva

Linnakohtu halduskohtuniku 15. aprilli 1998. a. otsus. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:

1. Ringkonnakohus tõlgendas valesti Maareformi seaduse §-s 23 lg. 3 ja Vabariigi Valitsuse määruse

nr. 267 punktis 19 sätestatud kolmekuulise tähtaja kulgemise algust. Nendes sätetes on selgelt öeldud,

et otsus maa ostueesõigusega erastamiseks tehakse kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest,

ja mingit tähtaja pikendamist pole ette nähtud. Aiandusühistu esitas avalduse 18. oktoobril 1997. a. ja

selles avalduses palus aiandusühistu teostada ainult eeltööd maa erastamiseks, sealhulgas vormistada

dokumendid katastriüksuse moodustamiseks. Katastriüksuse toimiku vormistamisega venitamiseks

18. oktoobrist 1997. a. kuni 23. jaanuarini 1998. a. ja sealt edasi kuni käesoleva ajani pole ühtegi

kohalikust omavalitsusest sõltumatut põhjust. Ringkonnakohus nõustus ise ka sellega, et linnavalitsus

võttis menetlusse juba esimese, s.o. 18. oktoobril 1997. a. esitatud aiandusühistu avalduse;

2. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et aiandusühistu "Vi"nja" 18. oktoobri 1997. a. avalduses ei

ole avaldatud soovi erastada maad plaani- või kaardimaterjali alusel. Nimetatud avalduses on kirjas,

et maa erastamiseks vajalikud aiandusühistu "Vi"nja" poolt esitatud plaanid ja dokumendid läbisid

Ida-Viru Maakatastri kontrolli ning nad tunnistati küllaldaseks ja kvaliteetseks katastriüksuse

moodustamiseks.

Narva Linnavalitsus muutis pidevalt põhjendusi aiandusühistu "Vi"nja" katastriüksuse moodustamise

dokumentide vormistamata ja maakatastrisse saatmata jätmise kohta. 20. märtsil 1998. a. teatas

aselinnapea vastuses halduskohtule, et linnavalitsuses pole aiandusühistut "Vi"nja" puudutavaid

kaardi- ja plaanimaterjale, mistõttu pole võimalik täita katastriüksuse moodustamiseks vajalikke

ülesandeid. Vastuses ei olnud sõnagi selle kohta, et linnavalitsus ei teadnud, millisest Vabariigi

Valitsuse määrusest juhinduda - kas määrusest nr. 267 või 88. Kohtuistungil väitsid linnavalitsuse

esindajad, et aiandusühistu "Vi"nja" poolt kasutatav 7,5 ha suurune maatükk on hoopis seaduslikult

vormistamata. Apellatsioonkaebuses väitis linnavalitsus aga, et keegi pole palunud linnavalitsusel

juhinduda maa erastamise korrast plaanide või kaartide alusel;

3. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et esimese astme kohus ei märkinud tõendeid selle kohta, et

Narva Linnavalitsus rikkus Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määruse nr. 267 punkte 13 ja 16.

Narva Linnavalitsus seda oma apellatsioonkaebuses ei märkinudki, seega väljus ringkonnakohus

kaebuse piiridest. Halduskohtu otsuses on viide Narva Linnavalitsuse 20. märtsi 1998. a. vastuväitele,

mille kohaselt olevat linnavalitsusele esitatud nõue dokumentide vormistamiseks katastriüksuse

moodustamiseks seadusevastane. Linnavalitsusel justkui poleks õigust teostada töid katastriüksuse

moodustamiseks. Halduskohtuniku otsuses on selgelt öeldud, et Narva Linnavalitsus, olles saanud

aiandusühistult "Vi"nja" 18. oktoobril 1997. a. avalduse, ei teostanud eeltoiminguid kolme kuu

jooksul, ei vormistanud katastriüksuse moodustamise toimikut ja sisuliselt keeldub seda tegemast.

Seega hindas ringkonnakohus tõendeid ebaõigesti.

Narva Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on

põhjendamatu, ja palutakse jätta kaebus rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. detsembri 1998. a. otsuses on õigesti leitud, et

"menetlusse võeti juba esimene, 18. 10. 1997 esitatud avaldus ning selle kinnituseks on ka

20. 11. 1997 linnavalitsuse poolt saadetud kiri täpsustuste vajadusega".

18. detsembril 1996. a. teatas Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Amet kirjaga

nr. 1-6/141 kõikidele aiandusühistutele Maareformi seadusest ja Vabariigi Valitsuse 6. novembri

1996. a. määrusest nr. 267 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" tulenevatest nõuetest,

mis tuleb neil täita, enne kui aiandusühistute liikmed saavad ostueesõigusega erastada maad plaani-

või kaardimaterjali alusel, ning paluti kiirendada ettevalmistusi.

18. oktoobril 1997. a. saatis aiandusühistu "Vi"nja" juhatuse esimees Narva Linnavalitsusele kirja

nr. 36/7, milles avaldas aiandusühistu liikmete nimel soovi maatükkide erastamiseks ja palus

vormistada linnavalitsusel vajalikud materjalid ühistu katastriüksuse moodustamiseks ning saata need

maakatastri pidajale. Sellele avaldusele oli lisatud 6 dokumenti, s.h. maatükkide eraldamise joonised,

aiandusühistu pindala arvestus, krundijaotusplaan ühistu liikmete vahel, ühistu registreerimisotsus ja

muud dokumendid. Nimetatud avalduses märgiti ka, et plaanimaterjalid ja krundijaotusplaan läbisid

Ida-Viru Maakatastri kontrolli ning tunnistati küllaldasteks katastriüksuse moodustamiseks.

Riigi Maa-ameti peadirektor selgitas 21. oktoobril 1997. a. kirjaga nr. 1-6/2946 Narva Linnavalitsuse

Arhitektuuri ja Linna Planeerimise Ametile ja 8. jaanuari 1998. a. kirjaga nr. 1-6/2758/4160/4218

Narva Linnavolikogu õiguskaitse-, migratsiooni- ja kodakondsuskomisjonile maa erastamist plaani-

ja kaardimaterjali alusel, lähtudes Maakatastri seadusest, Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a.

määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korrast" ja Vabariigi Valitsuse

29. aprilli 1997. a. määrusega nr. 88 kinnitatud "Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse

moodustamise korrast". Volikogu komisjonile saadetud kirjas teatatakse, "et Narva linnal on kogu aeg

olemas olnud nõuetele vastav kaart, kuid seda ei ole ilmselt teatud kindlal eesmärgil senini kasutatud"

ja et "seadusandlikult ja tehniliselt on loodud kõik eeldused maade erastamiseks Narva linnas plaani-

ja kaardimaterjali alusel".

20. novembril 1997. a. saatis Narva Linnavalitsus aiandusühistule "Vi"nja" vastuse. Vastus saabus

ühistu esimehele 24. detsembril 1997. a. ja selles paluti muuhulgas ühistul selgitada, kas soovitakse

maad erastada Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määruse nr. 267 "Maa ostueesõigusega

erastamise korra kinnitamine" alusel või Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. a. määruse nr. 88

"Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine" alusel. Selles

vastuses vastandab linnavalitsus ebaõigesti nimetatud määrusi. Need määrused pole vastandatavad.

Eeltoodu alusel pidi Narva Linnavalitsus 1997. a. oktoobris aru saama, et aiandusühistu "Vi"nja"

18. oktoobri 1997. a. avalduses soovitakse moodustada katastriüksust plaani- või kaardimaterjali

alusel, et erastada maa ostueesõigusega ühistu liikmete poolt.

2. Ebaõige on Viru Ringkonnakohtu järeldus, et aiandusühistu "Vi"nja" esitas kaebuse "enne seaduses

sellisteks toiminguteks kehtestatud tähtaja möödumist ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et

Narva Linnavalitsus keeldus tegelemast a/ü Vi"nja esitatud avaldusega ning vormistamast

dokumente".

Maareformi seaduse § 23 lg. 3 kohaselt tehakse otsus ostueesõigusega erastamise avalduse kohta

kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Samas § 23 lg. 6 kohaselt erastatakse maa Vabariigi

Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitatud

"Maa ostueesõigusega erastamise korra" p. 19 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud teostama

kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise

avalduse esitamise päevast arvates. Nimetatud korra p. 13 alapunkti 1 kohaselt kuulub eeltoimingute

hulka maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja katastriüksuse toimiku avamine ning esitatud

dokumentide ja andmete õigsuse kontrollimine linnavalitsuse poolt avaldaja esitatud dokumentide ja

andmete alusel. Sama korra p. 16 kohaselt peab kohalik omavalitsus edastama katastriüksuse

moodustamise toimiku koos oma vastavasisulise kirjaliku avaldusega riigi maakatastri pidajale

katastriüksuse registreerimiseks.

Aiandusühistu "Vi"nja" esitas 18. oktoobril 1997. a. avalduse katastriüksuse moodustamiseks plaani-

ja kaardimaterjali alusel, et erastada maa ostueesõigusega ühistu liikmete poolt, ning Narva

Linnavalitsus pidi teostama kõik eeltoimingud ja tegema otsuse 3 kuu jooksul avalduse esitamise

päevast arvates. Narva Linnavalitsus ei ole esitanud kohtumenetluse käigus tõendeid, et ta on

teostanud nõutavad eeltoimingud 3 kuu jooksul või hiljem. Seetõttu on õige esimese astme

halduskohtu väide, et Narva Linnavalitsus on sisuliselt keeldunud teostamast seadusega nõutavaid

eeltoiminguid. Aiandusühistu "Vi"nja" pöördus kaebusega halduskohtusse 23. jaanuaril 1998. a.,

seega pärast kolme kuu möödumist avalduse esitamise päevast.

3. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega

erastamise korra" p. 14 sätestab, et "kui avaldaja soovib katastriüksuse moodustamist plaani- ja

kaardimaterjali alusel ning kohalik omavalitsus leiab, et see on võimatu, langetab otsuse

katastriüksuse plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustamise võimalikkuse kohta maavanem.

Esimeses lauses sätestatu kehtib ka juhul, kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama

kohalik omavalitsus. Kui kohalik omavalitsus leiab, et katastriüksuse moodustamine plaani- ja

kaardimaterjali alusel ei ole võimalik, informeerib ta sellest avaldajat".

Narva Linnavalitsus peab aiandusühistu "Vi"nja" avalduse menetlemisel eeltoodut silmas pidama.

Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tühistamisele.

Jõusse tuleb jätta Narva Linnakohtu halduskohtuniku otsus.

Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada aiandusühistu "Vi"nja" kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 14. detsembri 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3-54/98 ja jätta

jõusse Narva Linnakohtu halduskohtuniku 15. aprilli 1998. a. otsus haldusasjas nr. 3-26.

Tagastada aiandusühistule "Vi"nja" kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann