Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-20-99 ECLI:EE:RK:1999:3.2.1.20.99.53 AI generated

3-2-1-20-99 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-20-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi Eha Kaha erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1998. a

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-20-99 · Riigikohus: Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi Eha Kaha erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1998. a

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-20-99

M Ä Ä R U S

Tartus 16. veebruaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa vaatas läbi

kirjalikus menetluses 1. veebruaril 1999. a

Eha Kaha erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1998. a

määruse avalduse vastuvõtmise keeldumise tühistamises Ats Kaha hagis Eha Kaha vastu

omandiõiguse tunnistamiseks.

Ats Kaha esitas 11. septembril 1998. a Põlva Maakohtule hagi Eha Kaha vastu, milles palus

tunnistada, et 16. juunil 1940. a oli Visse nr 33 kinnistu nr 82 omanik 1858. a sündinud Johan Kaha.

Põlva Maakohtu 29. septembri 1998. a määrusega keelduti avalduse vastuvõtmisest ja tagastati see

koos lisadega TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel. Määruse motiivide kohaselt on olemas jõustunud Põlva

Maakohtu halduskohtuniku otsus haldusasjas nr 3-11/95, millest nähtuvalt on halduskohus kindlaks

teinud, et Visse nr 33 kinnistu nr 82 omanik selle õigusvastaselt võõrandamise ajal oli 1829. a

sündinud Johan Kaha. Seega on olemas seadusjõus kohtuotsus, millega on kindlaks tehtud vara

omanik selle õigusvastaselt võõrandamise ajal ning tsiviilkohtumenetluse korras ei ole kohtul

võimalik seda enam arutada.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning saatis asja esimese astme kohtule menetlusse

võtmise küsimuse otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel avalduse

menetlusse võtmisest keeldumiseks peab olema jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Avalduse

menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei saa olla jõustunud kohtuotsus haldusasjas.

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks saaks olla asjaolu, et asi ei kuulu TsMS § 217 p 1

alusel kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks.

Erikaebuse esitas Eha Kaha, kes palus tühistada ringkonnakohtu määruse.

Erikaebuse motiivide kohaselt sätestab TsMS § 149 lg 2 p 3, et jõustunud kohtuotsuse (mitte

jõustunud kohtuotsuse tsiviilasjas) olemasolul saab kohus keelduda avalduse vastuvõtmisest. Tähtsust

omab vaid see, et otsus on tehtud vaidlusasjas samade poolte vahel.

Teise asjaoluna toob kassaator välja, et hageja ei lisanud avalduse juurde ÕVVTK Põlva maakonna

komisjoni ettepanekut lahendada omandiõiguse küsimus tsiviilkohtumenetluses ning kohtul puudus

teave, kas nimetatud komisjoni 26. juuni 1996. a otsus on tühistatud.

Vastustaja vaidleb erikaebusele vastu. Vastustaja leiab, et omandiõiguse tunnistamise küsimuses ei

ole ühtki jõustunud kohtulahendit. Halduskohus ei saa tunnistada omandiõigust. Haldusasjas tehtud

Tallinna Ringkonnakohtu 19. mai 1998. a otsuse kohaselt tuleb Põlva maakonnas endise Visse talu

maa võõrandamisaegne omanik kindlaks teha tsiviilkohtumenetluses. Avaldusele lisas vastustaja

ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 25. novembri 1998. a otsuse nr 8220, millega tehakse A. Kahale

ettepanek lahendada omandiõiguse küsimus tsiviilkohtumenetluse korras.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Eha Kaha erikaebus tuleb jätta rahuldamata TsMS §-st 149 lg 2 lg 5 lähtudes. Avalduse

vastuvõtmisest keeldumise määruse peale sai erikaebuse esitada üksnes avaldaja, mida ta ka tegi.

Ringkonnakohtu määrusega tühistati esimese astme kohtu avalduse vastuvõtmisest keeldumise

määrus ja saadeti avalduse vastuvõtmine lahendamiseks esimese astme kohtule.

Kostja kaasatakse TsMS § 166 lg 1 kohaselt menetlusse pärast seda, kui kohus on hagiavalduse vastu

võtnud. Selles asjas ei ole kohus veel avaldust menetlusse võtnud, mistõttu Eha Kahal ei saanud enne

avalduse vastuvõtmist tekkida osalust protsessis ja selle kaudu TsMS § 67 alusel õigust kassatsiooni

korras ringkonnakohtu määrust vaidlustada. Alles pärast seda, kui esimese astme kohus võtab

avalduse menetlusse ja kaasab kostja, on kostjal õigus kaitseks hagi vastu viidata protsessuaalse

taanduse korras menetluse ebaseadusliku tekkimise peale, tuginedes TsMS §-dele 149 lg 2 p 3 ja 217

p 3.

Kuna ringkonnakohus saatis A. Kaha avalduse esimese astme kohtule selle menetlusse võtmise

otsustamiseks, siis on esimese astme kohtul võimalik arvestada ka ÕVVTK Põlva maakonna

komisjoni otsust.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 1998. a määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa