3-1-1-16-99 · Riigikohus

3-1-1-16-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. veebruaril 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

V. U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2 ning § 203 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. U.-i kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

V. U. tunnistati Narva Linnakohtu 24. aprilli 1998. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2

ning § 203 lg 1 järgi ja teda karistati KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kaheks

aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Narva Linnakohtu 30. oktoobri 1997. a ja

26. veebruari 1998. a otsustega mõistetud kandmata karistused. Lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi

järgi mõisteti vabadusekaotus kaheks aastaks ja kolmeks kuuks poolkinnises vanglas. Karistuse aja alguseks

loeti 12. juuni 1997. a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi M. B., R. M., A. F., A. M. ja S. M., kelle osas

kassatsioonkaebust ega "protesti esitatud ei ole.

Narva Linnakohtu 24. aprilli 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti abiprokurör Marina Zagorets,

kes vaidlustas muuhulgas ka V. U.-le KrK § 40 lg 3 alusel karistuse mõistmist, põhjendusega, et V. U. oli uue

kohtuotsuse tegemise ajaks talle 30. oktoobri 1997. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud.

Samuti juhtis apellant tähelepanu asjaolule, et Narva Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsusega tunnistati

süüdi J. U. mitte aga V. U. Prokurör taotles V. U.-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel kaheaastase

vabadusekaotuse mõistmist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

24. aprilli 1998. a otsus muuhulgas ka V. U.-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistuse osas. KrK § 45 alusel

arvati kahe-aastase karistustähtaja hulka V. U.-i poolt eelvangistuses viibitud aeg - s. o ajavahemik

12. juunist 1997. a kuni 20. oktoobrini 1998. a. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi V. U. 21. oktoobri

1998. a seisuga " seega arvates ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast veel kanda karistust üks aasta seitse

kuud ja kakskümmend üks päeva.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti

riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan Naaber ja kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. U.

Kassatsioonprotestis taotletakse seda, et tühistataks ringkonnakohtu otsus V. U. poolt kandmata karistusaja

osas ning loetaks tema kandmata karistuseks seisuga 21. oktoober 1998. a seitse kuud ja kakskümmend üks

päeva vabadusekaotust.

Prokuröri protestisleitakse, et ringkonnakohus on ilma prokuröri vastava taotluseta raskendanud

põhjendamatult V. U.i olukorda - on alusetult pikendanud V. U.-i karistustähtaega, lugedes selle kandmise aja

lõpuks 12. juuni 2000. a. Kassaator märgib, et apellatsioonprotestis on ekslikult jäetud vaidlustamata Narva

Linnakohtu otsuses V. U.-le märgitud karistuse kandmise aja algus. Nimelt oleks karistusaja alguseks

pidanud olema 12. juuni 1997. a asemel 12. juuli 1997. a - seega päev mil V. U. tegelikult peeti kinni

kahtlustatavana. Seega oli ringkonnakohtul õigus mõista V. U.-le kahe-aastane vabadusekaotus, mille

lõpptähtaeg on 12. juuni 1999. a.

V. U. leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on ekslikult aasta võrra pikendanud tema poolt

kandmisele kuuluvat karistust ja taotleb vea parandamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Nii kassatsioonkaebus kui ka -protest on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium on ilmselt ekslikult pikendanud aasta võrra V. U.-i poolt kandmisele kuuluvat

karistusaega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis märgituga ka selles, et kuigi V.

U.-i puhul oleks pidanud vahi alla pidamise tähtaega hakkama tegelikult arvestama 12. juuli 1997. a, mitte

aga 12. juuni 1997. a seisuga, kuid kuna seda ei ole vaidlustatud apellatsioonprotestis, puudub vaidlustamise

võimalus ka kassatsiooni korras.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsuse neljas punkt,

millega määrati kindlaks V. U.-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus.

2. Lugeda KrK § 45 alusel V. U.-le mõistetud kaheaastase vabadusekaotusliku karistuse hulka tema poolt

kohtueelse uurimise ajal vahi all viibitud aeg ning määrata arvates 21. oktoobrist 1998. a V. U.-i poolt

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 21 päeva (seitse kuud ja kakskümmend üks päeva)

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

3. Kassatsioonkaebus ja "protest rahuldada.

4. Mõista välja V. U.-lt kohtukuluna riigituludesse kaitsjatasu summas 849 kr 60 s ( kaheksasada

nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti).

Kohtuotsus jõustub 16. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg