3-3-1-3-99 · Riigikohus

3-3-1-3-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. veebruaril 1999

AS Epp kassatsioonkaebuse läbivaatamine notari toimingu seadusevastaseks tunnistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 11. veebruaril 1999 avalikul kohtuistungil läbi AS Epp kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 27. novembri 1998. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-117/98.

Protsessiosalisena võttis istungist osa AS Epp esindaja Maia Ploom. Juures oli halduskolleegiumi

sekretär Tiiu Varend.

Notar Ree Milvere tõestas 1. aprillil 1997 AS Epp ja Riina Auväärti vahelise Tartus Küüni tn. 5a

asuva ühekorruselise paviljoni ostu-müügi lepingu, milles sisaldus ka kokkulepe omandiõiguse

ülemineku kohta.

AS Epp palus 24. märtsil 1998 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada täielikult

seadusevastaseks notari toiming 1. aprilli 1997. a. ostu-müügi lepingu vormistamisel AS Epp esindaja

õigusvõimelisuse ja volituste kontrollimise osas. Kaebuses toodud väidetel ei kontrollinud notar AS

Epp esindaja volitusi lähtuvalt aktsiaseltsi põhikirjast, rikkudes sellega Notariaadiseaduse § 47 p. 1, 3

ja 4 ja § 52 lg. 1 p. 3 ning justiitsministri 3. novembri 1993. a. määrusega nr. 6 kehtestatud

Notariaaltoimingute tegemise korra p. 48 ja 117.

Ostu-müügi lepingu sõlmimisel esindas AS Epp 11. juunil 1992 aktsiaseltsi juhatajaks valitud

aktsionär Heino Varikmägi. AS Epp põhikirja kohaselt valitakse seltsi juhatus kolmeks aastaks.

Kaebuse esitaja järeldas sellest, et H. Varikmäe volitused seltsi juhatajana olid lõppenud 11. juunil

1995. Lisaks osundas kaebaja esindaja kohtuistungil Äriseadustiku § 506 lg.-le 6, mille kohaselt

hoonet kui vallasasja võis äriühingu nimel võõrandada üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Kaebaja

leidis, et tema õigusi on rikutud notari toiminguga seetõttu, et tehinguga ei ole tagatud Põhiseaduse §-

ga 32 ettenähtud omandi puutumatus ja nii Põhiseaduse kui ka Asjaõigusseaduse § 68 lg.-ga 1

ettenähtud õigus omandit vallata, käsutada ja kasutada.

Halduskohus tunnistas notari toimingu seadusevastaseks, sest notar ei kontrollinud AS Epp esindaja

volitusi vastavalt Notariaadiseaduse § 47 lg.-le 2 ja Notariaaltoimingute tegemise korra p.-le 48.

Kohus asus seisukohale, et notarile esitatud tõenditest ei nähtunud H. Varikmäe volitused AS Epp

nimel tehingute tegemiseks.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 27. novembri 1998. a. otsusega halduskohtu otsuse motiivil, et ei ole

tõendatud AS Epp õiguste rikkumine. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kaebaja seostanud oma

väidetavate õiguste rikkumise 1. aprilli 1997. a. lepingu kehtetusega. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et

halduskohus ei saa Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 2 p.-st 3 tulenevalt anda õiguslikku

hinnangut, kas tehing on teostatud volituseta, ning kas tehing on tühine või mitte. Kuna kaebuse

esitaja ei ole esitanud jõustunud kohtuotsust tsiviilasjas, millega oleks tuvastatud 1. aprilli 1997. a.

ostu-müügi lepingu kehtetus, siis ei ole tõendatud, et notari toiminguga rikuti tema õigusi.

AS Epp kassatsioonkaebuse kohaselt toimus hoone ebaseaduslik võõrandamine seetõttu, et notar

täitis oma kohustustusi mittenõuetekohaselt. AS Epp esindaja volituste puudumine ostu-müügi

lepingu sõlmimiseks on tõendatud toimikus olevate dokumentidega. Notar on tõestanud lepingu

vastuolus kehtiva seadusandlusega. Rikutud on kaebuse esitaja huve ja õigust omandi puutumatusele.

AS Epp palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule

teises koosseisus.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

Tartu Ringkonnakohus on 27. novembri 1998. a. otsuses õigesti leidnud, et kaevatud notariaaltoiming

ei riku AS Epp õigusi, kuid põhjendanud seda seisukohata ebaõigete motiividega.

1. Ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et halduskohus ei saa tulenevalt HKS § 3 lg. 2 p.-

st 2 anda hinnangut asjaoludele, kas tsiviilõiguslik leping on teostatud volituse olemasolul või

volituseta, ning kas tehing on sellest sõltuvalt tühine või mitte.

HKS § 3 lg. 2 p. 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused ja kaebused, mis lahendatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. AS Epp ei ole halduskohtule esitanud taotlust

lepingu kehtetuks tunnistamiseks, lepingu tühisuse tunnustamiseks ega ka AS Epp esindaja volituste

kontrollimiseks. Notari poolt lepingu tõestamise toiming, mille seadusevastaseks tunnistamist

kaebuse esitaja taotleb, ei ole notari poolt tsiviil-, perekonna- ega tööõigussuhtes tehtud toiming.

Järelikult on halduskohus pädev hindama selle toimingu õiguspärasust.

Kui tehing tehakse esindaja kaudu, peab notar Notariaadiseaduse § 47 lg. 3 ja Notariaaltoimingute

tegemise korra p. 50 lg. 1 kohaselt kontrollima esindaja volitusi. See, et volituse olemasolu tuleb

kindlaks teha tsiviilõigussuhteid reguleerivate normide alusel, ei ole aluseks halduskohtulikust

kontrollist loobumiseks. Riigikohtu halduskolleegium asus 5. mai 1995. a. määruses nr. 3-3-1-6-95

seisukohale, et tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist otsuse põhjendavas osas ei saa käsitada

tsiviilõigusliku asja läbivaatamisena HKS § 36 lg. 1 p. 1 tähenduses.

2. Volituse puudumine lepingu sõlmimisel tähendab, et notari poolt lepingu tõestamise toiming on

objektiivselt õigusvastane. Osutades, et pole tõendatud AS Epp esindaja volituste puudumine, on

apellatsioonikohus käsitlenud üksnes kaevatud notariaaltoimingu objektiivse õiguspärasuse küsimust.

Halduskohus peab selgitama, kas lisaks õigusvastasusele võib vaidlustatud toiming riivata ka kaebuse

esitaja subjektiivseid õigusi.

Muude motiividega pole ringkonnakohus kaebaja väiteid tema õiguste rikkumise kohta ümber

lükanud. Ringkonnakohtu otsuses puudub seega asjakohane motiiv, miks notari toiming ei riku

kaebaja õigusi.

3. Asutuse või ametiisiku toiming saab rikkuda kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui toiming lisaks

õigusvastasusele toob kaasa ka kaebaja õiguste lõppemise või kitsendamise.

AS Epp peab oma õiguste rikkumiseks Tartus Küüni tn 5a asuva paviljoni omandiõiguse üleminekut

R. Auväärtile.

Tulenevalt Asjaõigusseaduse § 92 lg.-st 1 läheb omand ehitise kui vallasasja suhtes üle omandaja ja

võõrandaja vahelise omandi üleandmise kokkuleppe alusel, mitte notari poolt kokkuleppe tõestamise

toimingu tulemusel. Õigusliku tagajärje, mida AS Epp oma õiguste rikkumiseks peab, lõi AS Epp ja

R. Auväärti vaheline asjaõiguskokkulepe, mitte aga kaevatud notariaaltoiming. Kaevatud

notariaaltoiminguga anti ostu-müügi lepingule üksnes seadusega nõutav vorm. Seega ei saa kaevatud

toiming rikkuda AS Epp omandiõigust paviljonile.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p.-st 4 ja § 68 lg.-st 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta AS Epp kassatsioonkaebus rahuldamata.

Muuta Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 1998. a. otsust haldusasjas nr. II-3-117/98

motiivide osas vastavalt käesolevale määrusele.

Kanda AS Epp poolt tasutud kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 22. veebruaril 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann