3-1-3-4-99 · Riigikohus

3-1-3-4-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. veebruaril 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

A.A. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja A.A. kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel.

Tartu Linnakohtu 15. juuni 1998. a otsusega tunnistati A.A. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning teda

karistati vabadusekaotusega üheks aastaks kinnises vanglas. Linnakohus mõistis A.A. süüdi selles, et ta

18. septembril 1996. a kella 11.10 ajal Tartus T tn x asuva koolimaja juures olles alkoholijoobes, varastas

avalikult M.S. 1200 krooni maksva jalgratta "Saljut", mis oli ketiga lukustatud ja kinnitatud maas oleva

veetoru külge. Seega kvalifitseeris linnakohus A.A. tegevust kui võõra vara avalikku vargust isiku poolt, kes

on tähendatud KrK § 140 lg 2 p-s 3 ning mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või

lukustuse kõrvaldamisega.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 1998. a otsusega tühistati eelnimetatud linnakohtu

otsus A.A. kassatsioonkaebuse alusel ja tehti uus otsus, mõistes ta süüdi KrK

§ 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning karistades teda rahatrahviga . Ühtlasi tühistati tõkend " vahi all

pidamine ja vabastati A.A. vahi alt. Kriminaalkolleegium kvalifitseeris kohtualuse tegevuse võõra vara

avaliku varguse katsena, jättes kvalifitseerivaks koosseisuliseks asjaoluks vara asukohta pääsemist takistanud

tõkke või lukustuse kõrvaldamise. Apellatsioonikohus rõhutas seda seisukohta põhjendades, et kannatanu oli

oma jalgratta kaitseks lisaks selle esiratta lukustamisele kasutanud täiendava tõkkena veel lukustusketi

ühendamist maas lebava vihmaveetoruga, mis kolleegiumi hinnangul on käsitletav jalgratta äraviimise

kaitseks spetsiaalselt kohaldatud lisatõkkena ning antud juhul kohtualune kõrvaldas selle tõkke selliselt, et

vedas vihmaveetoru koos rattaga kaasa.

Viimatikäsitletud kvalifitseeriva tunnuse vaidlustamiseks on kohtuvea parandamise avalduse esitanud

Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Avaldaja on seisukohal, et jalgratta asukoht kooliõues ei

olnud eemaldatud muust maailmast ja kuigi kannatanu tegi enda poolt takistusi vara lihtsustatud varguseks,

ei saa seda lugeda kvalifitseerivaks asjaoluks KrK § 140 lg 2 p 4 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri ja

süüdimõistetu kaitsja seletused, millega toetati avalduse rahuldamist,

l e i d i s :

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on sisukohaselt hinnanud meetmeid, mida kannatanu pidas

kaitsevahenditeks jalgrattavarga vastu. Omanik paigutas oma jalgratta X nimelise Gümnaasiumi tarastatud

territooriumil siseõuele õpperuumide akende alla ja ratta topeltlukustusega fikseeris selle asukoha.

Rakendatudkaitsevõtteid oli omanik õigustatud pidama piisavaiks varale juurdepääsu takistamise mõttes.

KrK § 140 lg 2 p-s 4 sätestatud kvalifitseeritud kuriteokoosseisu ohtlikkus erineb samas paragrahvis toodud

lihtkoosseisust seetõttu, et omanik on võtnud tarvitusele abinõusid oma vara kaitseks ja süüdlane A.A.

tegevus seisneb vara äraviimises asukohast, kuhu vara oli lukustusega fikseeritud. Kuna tal omaniku poolt

vara allesoleku tagamiseks kasutatud kaitsevahendeid (lukustust) tema tahtest olenemata põhjustel ja

kooliõpilaste sekkumise tõttu kõrvaldada ei õnnestunud, on kohtud õigesti kvalifitseerinud tema tegevuse

võõra vara avaliku varguse katsena viitega kvalifitseerivatele tunnustele, mis ta kuriteolist käitumist

iseloomustasid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 1998. a ja Tartu Linnakohtu

15. juuni 1998. a kohtuotsused A.A. suhtes muutmata.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

3. Välja mõista A.A-lt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 531 (viissada kolmkümmend üks) krooni.

Kohtuotsus jõustub 9. veebruaril 1999. a ning ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep