3-3-1-2-99 · Riigikohus

3-3-1-2-99

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. veebruaril 1999

AS Aumek Plast kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 4. veebruaril 1999 avalikul kohtuistungil läbi AS Aumek Plast esindaja Enn Roose

kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 9. novembri 1998. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-

56/98.

Protsessiosalisena võttis istungist osa AS Aumek Plast esindaja Enn Roose. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

AS Aumek Plast esitas 6. mail 1998 Lääne-Viru Maakohtule kaebuse Lääne-Viru Maakonna

Maksuameti 6. aprilli 1998. a. ettekirjutuse nr. 52 peale ja taotles selle ettekirjutuse aluseks olnud

rahandusministri määruste tunnistamist Põhiseaduse vastasteks, ettekirjutuse tunnistamist

seadusevastaseks ja kehtetuks ning kohtukulude väljamõistmist. Kohtuistungil avaldasid AS Aumek

Plast esindajad, et nad soovivad loobuda ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamise taotlusest, kuna

maksuamet oli ise tühistanud vaidlustatud ettekirjutuse.

Lääne-Viru Maakohtu 25. mai 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3-13/1998 tuvastati, et maksuamet

tühistas 14. mail 1998, s.o. kohtumenetluse ajal, vaidlustatud ettekirjutuse. Kohtuotsusega tunnistati

maksuameti ettekirjutus kehtetuks, sest AS Aumek Plast ei ole maksuseadusi rikkunud, ja mõisteti

maksuametilt AS Aumek Plast kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud summas

155 617,08 krooni. AS Aumek Plast taotlus tunnistada ettekirjutuse aluseks olnud rahandusministri

määrused Põhiseaduse vastasteks jäeti rahuldamata, sest kohus leidis, et need määrused ei ole asjasse

puutuvad.

Lääne-Viru Maakonna Maksuamet esitas 8. juunil 1998 Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada Lääne-Viru Maakohtu otsuse ja teha uus otsus asja menetluse lõpetamiseks

HKS § 19 lg. 4 alusel. Ringkonnakohtu 9. novembri 1998. a. otsusega tühistati esimese astme kohtu

otsus ja jäeti AS Aumek Plast kaebus "ettekirjutuse nr. 52 tunnistamises seadusevastaseks"

rahuldamata. Samuti jäeti rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks.

Ringkonnakohus tuvastas, et maksuamet on tühistanud vaidlustatud ettekirjutuse selle tegemise

päevast ja AS Aumek Plast on seoses sellega maakohtu istungil loobunud nõudest tunnistada

vaidlustatud ettekirjutus seadusevastaseks ja kehtetuks. Ringkonnakohus leidis, et seepärast tuleb AS

Aumek Plast kaebus jätta rahuldamata ja tulenevalt HKS §-st 69 lg. 1 ei kuulu rahuldamisele ka

kaebuse esitaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks.

10. detsembril 1998 esitas AS Aumek Plast esindaja Enn Roose kassatsioonkaebuse, milles palub

ebaõigluse kõrvaldamiseks muuta ringkonnakohtu otsust kohtukulude välja mõistmata jätmise osas ja

teha selles osas uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata.

Lääne-Viru Maakonna Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et tulenevalt

HKS §-st 69 lg. 1 on ringkonnakohtu otsus kohtukulude väljamõistmise taotluse rahuldamata jätmise

kohta põhjendatud ja seaduslik.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas leiab kohus, et "seoses sellega, et Maksuamet tühistas ise

vaidlustatava ettekirjutuse, loobus AS Aumek Plast maakohtu 20. 05. 1998 istungil kaebuse nõudest

tunnistada ettekirjutus nr. 52 seadusevastaseks ja kehtetuks (maakohtu t. l. 61p)". Kohtuistungi

protokollis on viidatud lehel protokollitud AS Aumek Plast esindaja avaldus loobuda kaebuse

taotluse osa punktist 2. Selles punktis taotleti vaidlustatud ettekirjutuse seadusevastaseks

tunnistamist.

Kehtetuks saab halduskohus tunnistada üksnes maksuameti seadusevastase, kuid kehtiva

ettekirjutuse. Kui vaidlustatud ettekirjutus on kohtumenetluse ajal tühistatud, siis on kohtul võimalik

sellekohase taotluse läbivaatamisel otsustada, kas tühistatud ettekirjutus oli seaduslik või

seadusevastane. Tühistatud ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamine tähendaks, et kaebuse

esitajale sellise ettekirjutusega tekitatud ebasoovitavad tagajärjed tuleb kõrvaldada või heastada.

Selline tõlgendus tuleneb HKS §-st 19 lg. 4, mille mõtte kohaselt vaidlustatud õigusakti tühistamisel

kohtueelse lahendamise korras lõpetatakse asja menetlus siis, kui seadusevastase õigusaktiga rikutud

kaebaja õigused ja vabadused on taastatud. Maksukorralduse seaduse § 39 lg. 2 alusel võib

halduskohus ka tühistatud ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamise korral teha maksuhaldurile

ettekirjutuse endise olukorra taastamiseks.

2. TsMS § 182 lg. 4 alusel peab halduskohus kaebusest või selle osast loobumise vastu võtma

määrusega. Sellist määrust kohtutoimikus ei ole. Selles haldusasjas võis kaebusest loobumise

menetlemise korra rikkumine kaasa tuua asja ebaõige lahendamise HKS § 36 lg. 2 mõttes. Kohtud

pole selgitanud, kas ja millisest kaebuse osast kaebaja tegelikult loobub. Tulenevalt TsMS §-st 182

lg. 3 peab ka halduskohus kaebusest loobumise korral selgitama selle protsessitoimingu tagajärgi.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul selgitada, kas ja millises osas kaebaja loobub oma

kaebusest, ning otsustada, kas kohus võtab kaebusest või selle osast loobumise vastu ja lõpetab

ühtlasi menetluse kaebuse või selle osa suhtes. Kaebusest loobumise vastuvõtmisel peab kohus

pidama silmas, et vastavalt TsMS §-le 182 lg. 5 ei võta kohus loobumist vastu, kui see kahjustab

avalikku huvi.

3. HKS § 69 lg. 1 alusel mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral kaebaja kasuks välja kõik tema

poolt kantud kohtukulud. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist,

kui vaidlustatud õigusakt on tühistatud kohtumenetluse ajal ja kaebaja on seepärast loobunud

kaebusest või selle osast.

TsMS § 62 lg. 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist

täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega

kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Seega on analoogia alusel TsMS §-ga 62 lg. 2 võimalik välja

mõista kohtukulud AS Aumek Plast kasuks vaatamata vaidlustatud ettekirjutuse tühistamisele

kohtumenetluse ajal.

TsMS § 62 lg. 2 kohaldamine eeldab kohtumenetluse lõpetamist. HKS § 19 lg. 4 alusel lõpetab

halduskohtunik asja menetluse määrusega, kui kaebaja või protesti esitaja on loobunud oma

kaebusest või protestist või kui kohtueelse lahendamise korras on õigusakt tühistatud või ametiisiku

toiming seadusevastaseks tunnistatud ning isiku rikutud õigused ja vabadused on taastatud. HKS § 19

lg. 4 alusel saab halduskohus määrusega menetluse lõpetada ja kohtukulud kaebaja kasuks välja

mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal.

Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Viru Ringkonnakohtu

otsus antud asjas. Riigikohtu halduskolleegiumil ei ole võimalik teha uut otsust, vaid asi tuleb saata

uueks arutamiseks.

Juhindudes HKS §-dest 43 lg. 2, 36 lg. 2, 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada AS Aumek Plast kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 9. novembri 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3-56/98 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada aktsiaseltsile Aumek Plast kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni.

Määrus jõustub 15. veebruaril 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann