3-1-1-19-99 · Riigikohus

3-1-1-19-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 2. veebruaril 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul

kohtuistungil läbi A. B.i erikaebuse kriminaalasjas

A. B. süüdistuses

KrK § 139 lg 3 p 1; § 186 ja § 197 lg 2 p 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. B.-i kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 9. juuni 1998. a otsusega tunnistati A. B. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1; § 186 ja § 197 lg 2 p 2 järgi ning talle

mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel karistuseks vabadusekaotus neljaks aastaks ja KrK § 41 lg 1 alusel vabadusekaotus neljaks aastaks ja

üheks kuuks.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka J. T., R. S., A. S., A. Š. ning A. D.

Erinevalt teistest kohtualustest jättis A. B. tähtaegselt esitamata apellatsioonkaebuse Tallinna Linnakohtu eeltoodud otsuse peale. Küll

aga esitas ta 14. septembril 1998. a taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Taotluses põhjendas A. B. apellatsioonitähtaja

möödalaskmist seaduse mittetundmisega ning reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmisele järgnenud raske psüühilise

seisundiga.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku poolt 15. septembri 1998. a tehtud määrusega jäeti A. B.-i poolt esitatud

apellatsioonitähtaja ennistamistaotlus rahuldamata.

Kohtumääruses nenditakse, et A. B.-i poolt apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjused ei ole mõjuvad. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt kuulutati linnakohtu otsus A. B.-i juuresolekul ja kohtuotsuse kuulutamise järgselt selgitati talle nii edasikaebe

korda kui ka tähtaega. Tõsiseltvõetavaks ja tähelepanuväärivaks ei loeta kohtumääruses ka väidet süüdimõistmise järgse "okiseisundi

kohta. Kohtumääruses rõhutatakse, et A. B.-it on ka varem kriminaalkorras karistatud ja ka nüüd - ligemale kolm kuud väldanud

kohtumenetluse jooksul oli tal piisavalt aega endale teadvustada, et kohtumenetlusele võib järgneda süüdimõistmine ja karistamine

kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide sanktsiooni piires.

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. septembri 1998. a kohtumääruse peale esitas A. B. erikaebuse mis on registreeritud

Riigikohtu kantseleis 13. jaanuaril 1999. a.

Erikaebuses kordab A. B. apellatsioonitähtaja ennistamistaotluses sisalduvaid motiive ning taotleb 15. septembri 1998. a

kohtumääruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära A. B.-i kaitsja seletuse, milles toetati

erikaebuses sisalduvat taotlust ning prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. septembri 1998. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Puudub alus muuta Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi poolt 26. augustil 1997. a I. S. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tehtud kohtumääruses väljendatud

seisukohta, et kohtukaebe tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda süüdimõistetu poolt väidetavat kohtuotsuse

kuulutamisele järgnenud apaatiaseisundit.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS AKKS § 63 p-le 1, § 65 lg-le 3 ja § 72 lg-le 2 Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. septembri 1998. a kohtumäärus A. B.-i süüdistusasjas KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 179 lg 2 järgi

jätta muutmata ja erikaebus jätta rahuldamata.

2. Mõista A. B.-lt välja kohtukulude katteks riigituludesse kaitsjatasu summas 849 kr 60 s (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni

ja kuuskümmend senti).

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg