3-3-1-1-99 · Riigikohus

3-3-1-1-99

M Ä Ä R U S

Tartus 29. jaanuaril 1999

A. Gamazini kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtu solvamise eest trahvi määramise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

28. jaanuaril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Aleksandr Gamazini kassatsioonkaebuse Viru

Ringkonnakohtu 9. juuni 1998. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3-49/98 ja sama kohtu

13. novembri 1998. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3-49/98.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Aleksandr Gamazin. Juures olid Riigikohtu vannutatud tõlk

Lüüli Lomp ja halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Viru Ringkonnakohtu 2. juuni 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-49/98 tühistati Narva

Halduskohtu 31. märtsi 1998. a. otsus tunnistada D. Konovalovi kaebuse alusel Kirde

Tolliinspektuuri 16. detsembri 1997. a. korraldus nr. 020 seadusevastaseks. Haldusasi saadeti uueks

arutamiseks Ida-Viru Maakohtu halduskohtunikule. A. Gamazin esindas D. Konovalovit selles

haldusasjas.

Viru Ringkonnakohtu 9. juuni 1998. a. määrusega määrati A. Gamazinile ringkonnakohtu vastu

väljendatud lugupidamatuse eest trahv 200 päevapalga ulatuses, s.o. 7200 krooni. Ringkonnakohus

leidis, et A. Gamazini artiklis "Kohtunik A. Palmiste telefoniõigus", mis ilmus "Narvskaja Gazeta"

29. mai 1998. a. numbris, kasutatud väljend ""kõrgemalseisvad seltsimehed" soovivad, et Narva

Halduskohtu kohtunik rikuks jämedalt ja põhjendamatult seadust" ning võrdlus "kohtunik A. Palmiste

käitus nõukogulikult" on ringkonnakohut solvavad ning neid kasutades on A. Gamazin avaldanud

lugupidamatust kohtu vastu.

A. Gamazin esitas selle trahvimääruse peale Viru Ringkonnakohtule trahvist vabastamise taotluse,

milles palus, tuginedes TsKS §-le 32 lg. 2, ennast trahvist vabastada. A. Gamazin leidis, et

"Narvskaja Gazetas" ilmunud artikkel pole dokument, kaebus ega kohtule adresseeritud kiri TsKS

§ 24 lg. 4 mõttes, vaid demokraatliku riigi massiinfovahendites avaldatud publikatsioon. TsKS § 24

saab kohaldada kohtuistungil rahu rikkumise eest. A. Gamazin kohtus korda ei rikkunud ega saatnud

oma artiklit kohtule. Artiklis kasutatud väljendid "kohtunik käitus nõukogulikult" ning

"kõrgemalseisvad seltsimehed" pole solvavad, sest solvang on teise inimese au alandamine, mida

väljendatakse solvavas vormis.

Viru Ringkonnakohtu 13. novembri 1998. a. määrusega jäeti A. Gamazini taotlus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et ebaõige on avaldaja väide, et TsKS §-s 24 loetletud mõjutusvahendeid saab

kohaldada ainult kohtuistungil rahu rikkunud isikute suhtes. TsKS § 24 lg. 4 alusel saab kohus

trahvida iga isikut, kes kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis väljendab

lugupidamatust kohtu vastu. Need dokumendid ei pea olema kohtule üle antud kohtuistungil, vaid

võivad olla saadetud ka postiga. Ajalehes avaldatud A. Gamazini kirja koopia saadeti kohtule postiga.

See kiri on dokument, sest dokument on kindla vormi ja sisuga teabeallikas, mis sisaldab

informatsiooni tekstilisel, graafilisel jne. kujul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 117 lg. 2 kohaselt

on kirjalikuks dokumendiks ka ametlikud ja isiklikud kirjad. Ringkonnakohtule kirjaliku vastuse

lisana saadetud A. Gamazini kirjas kasutatud väljendid "kohtunik A. Palmiste käitus nõukogulikult"

ja ""kõrgemalseisvad seltsimehed" soovivad, et Narva Halduskohtu kohtunik rikuks põhjendamatult

ja jämedalt seadust" pole väljenditeks ja võrdlusteks, mis Eesti Vabariigis näitaksid A. Gamazini

heauskset ja lugupidavat suhtumist ringkonnakohtusse ning säilitaksid õigusemõistmise autoriteeti ja

erapooletust. Trahvist vabastamise aluseks pole ka A. Gamazini väide, et tema kiri on demokraatliku

riigi massiteabevahendites avaldatud publikatsioon ja sellele ei laiene TsKS § 24 lg. 4. Põhiseaduse §-

ga 45 tagatud sõnavabadust saab sama sätte kohaselt piirata õigusemõistmise huvides. Põhiseaduse

§ 19 kohustab igaüht oma õiguste ja vabaduste kasutamisel järgima seadust. TsKS §-s 24 lg. 4

sätestatud sõnavabaduse piiramine on demokraatlikus ühiskonnas õigusemõistmise huvides vajalik

sekkumine sõnavabadusse. A. Gamazin pole taotlenud trahvi vähendamist.

A. Gamazin esitas Viru Ringkonnakohtu 9. juuni 1998. a. määruse ja 13. novembri 1998. a. määruse

peale kassatsioonkaebuse, milles palub kasseeritud määrused tühistada ja vabastada ta trahvi

maksmisest. Kassaator väidab, et ajalehe väljalõike saatis kohtule mitte tema, vaid D. Konovalov.

Pole oluline, kes koostas D. Konovalovi allkirjaga vastuse apellatsioonkaebusele. D. Konovalovi

vastuses pole viiteid A. Gamazini artiklile. Ringkonnakohus on alusetult laiendanud mõistet "kohtule

adresseeritud dokument", lugedes selliseks dokumendiks ka ajaleheartikli. Artiklis jutumärkidesse

pandud iroonilised väljendid "kõrgemalseisvad seltsimehed" ja "tegutses teistmoodi, nõukogulikult"

pole solvavad. A. Gamazinile trahvi määrates rikkus ringkonnakohus Põhiseaduse § 24, sest ta ei

kutsunud A. Gamazinit kohtusse ega teatanud talle istungi aega.

A. Gamazin esitas halduskolleegiumi istungil taotluse välja mõista sõidukulud. Kolleegiumile

esitatud sõidupiletite järgi on sõidukulud 150 krooni.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Kuni 1. septembrini 1998. a. kehtinud Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 24 lg. 4 sätestas, et kohtul

on õigus trahvida iga isikut, kes suuliselt või kohtule adresseeritud kirjas, kaebuses või dokumendis

väljendab lugupidamatust kohtu vastu, mis seisneb sündsusetute või solvavate väljenduste või

võrdluste kasutamises.

A. Gamazini artikli koopia on käsitatav kohtule adresseeritud dokumendina, sest see koopia oli

märgitud apellatsioonkaebusele esitatud vastuse lisana.

Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi tähendab "adresseerima" "(posti)saadetist, telegrammi vms.

(aadressi järgi) kellelegi, kuhugi suunama; saadetisele aadressi kirjutama, aadressima".

Ringkonnakohtu toimikus olevatest D. Konovalovi ütlustest, D. Konovalovi allkirja kandvast

vastusest apellatsioonkaebusele ja kannetest ümbrikul, millega ringkonnakohtule saadeti

D. Konovalovi vastus apellatsioonkaebusele koos A. Gamazini artikliga, nähtub, et selle artikli saatis

ringkonnakohtule D. Konovalov, mitte aga A. Gamazin. Juba sellepärast ei saanud ringkonnakohus

määrata A. Gamazinile trahvi TsKS § 24 lg. 4 järgi.

2. HKS § 69 lg. 1 sätestab, et kui kohus kaebuse rahuldab, siis mõistab ta kaebuse esitaja palvel

vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste

kultuurautonoomia asutuselt kaebaja kasuks välja kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas

riigilõiv ja tasu õigusabi eest.

TsMS § 46 p. 2 kohaselt kuuluvad kohtukulude hulka asja läbivaatamise kulud. TsMS § 52 p. 7

kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka poole sõidukulud.

HKS § 69 lg. 1 pole käesolevas asjas kohtukulude väljamõistmise aluseks. See säte ei laiene

juhtudele, kus tühistatakse kohtumäärus, millega protsessiosalisele määrati trahv kohtu vastu

väljendatud lugupidamatuse eest. Seaduses pole sätet, mis on määratud reguleerima kohtukulude

väljamõistmist sellistel juhtudel.

Sõidukulud kuuluvad aga A. Gamazini kasuks väljamõistmisele järgmistel põhjustel. Põhiseaduse

§ 15 lg. 1 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

Kaebeõigus peab olema reaalne, mitte aga fiktiivne. Reaalse kaebeõiguse tagatiseks on ka kaebaja

õigus kantud kohtukulude hüvitamisele kaebuse rahuldamise korral. Isikul, kellele kohtu vastu

väljendatud lugupidamatuse eest määratud trahv tühistati, peab olema samasugune õigus kohtukulude

hüvitamisele kui isikul, kelle kaebus haldusakti peale rahuldati. Vastupidine järeldus tähendaks mitte

ainult kaebeõiguse moonutamist, vaid ka kaebajate ebavõrdse kohtlemise õigustamist. Seega kuulub

rahuldamisele A. Gamazini taotlus välja mõista sõidukulud summas 150 krooni. Kuna A. Gamazin

kandis sõidukulud ringkonnakohtu määruse tõttu, siis tuleb need kulud välja mõista riigilt

kohtukuludeks ettenähtud summade arvelt.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b :

Rahuldada Aleksandr Gamazini kassatsioonkaebus.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 9. juuni 1998. a. määrus haldusasjas nr. II-3-49/98 ja Viru

Ringkonnakohtu 13. novembri 1998. a. määrus haldusasjas nr. II-3-49/98.

Tagastada Aleksandr Gamazinile kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni.

Välja mõista riigilt Aleksandr Gamazini kasuks sõidukulud 150 (ükssada viiskümmend)

krooni.

Määrus jõustub 8. veebruaril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann