3-3-1-40-98 · Riigikohus

3-3-1-40-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. jaanuaril 1999

EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine ORAS

§ 12 lg 8 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 21. jaanuaril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse

esindaja vandeadvokaat Aadu Lubergi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/305/98.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse esindajad Ado

Seire ja vandeadvokaat Aadu Luberg. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Järva maakonnakomisjoni

15. detsembri 1994. a. otsusega nr. 100-32 tunnistati EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus

omandireformi õigustatud subjektiks Kareda vallas endise Peetri kirikumõisa A-9 maa ja

õigusvastaselt võõrandatud hoonete ( kirik, kirikla, leerimaja, köstrimaja ja kõrvalhooned) suhtes.

Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. protokollilise otsuse 1. lõiguga nõustuti Rahandus-

ministeeriumi ettepanekuga jätta rahuldamata Kareda Vallavalitsuse taotlus mitte tagastada õigustatud

subjektile Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 alusel õigusvastaselt võõrandatud Järvamaal

Kareda vallas Peetri külas asuvaid Peetri Põhikooli hoonetena kasutatavaid endise EELK Järva-Peetri

koguduse pastoraadihoonet ja sauna. Sama otsuse 2. lõiguga kohustati Rahandusministeeriumi

tegema Kareda Vallavalitsusele ettepanek tellida Peetri Põhikooli hoonete endisel

individualiseeritaval kujul säilimise kohta ekspertiis, sest hoonele on 1966. a. tehtud kapitaalremont

ja juurdeehitus, ning seejärel ekspertiisi hinnangu alusel tagastada ehitise säilinud väärtusele vastav

mõtteline osa.

Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korralduse nr. 57 punktiga 2 otsustati lähtudes

eksperthinnangust mitte tagastada EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudusele 1940. a. võõrandatud

pastoraadihoonet.

2. mail 1998. a. esitas EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus Järva Maakohtu halduskohtunikule

kaebuse, milles palus tunnistada Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korralduse nr. 57 p. 2

täielikult seadusevastaseks. Kaebuses leiti, et pastoraadihoone on säilinud endisel

individualiseeritaval kujul ja kuulub tagastamisele. 1966. a. ehitati pastoraadihoone kõrvale Peetri

Põhikooli hoone, mis hiljem ühendati pastoraadiga koridori juurdeehitamise teel. Pastoraadihoone ja

Peetri Põhikool ei ole ühise katuse all. Nende kahe hoone käsitamine ühtse tervikuna on ekslik.

Järva Maakohtu halduskohtuniku 22. septembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3-10/1998 jäeti

EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Omandireformi

aluste seaduse § 9 lg 1 järgi on omandireformi õigustatud subjektideks Eesti Vabariigis kuni 1940. a.

16. juunini tegutsenud usuühingud, kui nende põhikirjaline tegevus ei ole katkenud. ORAS § 9 lg 2

sätestab, et usuühingu õigust olla omandireformi õigustatud subjektiks saab tunnistada ainult kohus.

Tallinna Linnakohtu 1. septembri 1992. a. otsusega tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Kaebuse esitajat ei ole kohtuotsusega omandireformi õigustatud

subjektiks tunnistatud. Seetõttu on ÕVVTK Järva maakonnakomisjoni otsus EELK Järva-Peetri Püha

Peetruse koguduse tunnistamise kohta omandireformi õigustatud subjektiks seadusevastane. Kuna

kaebuse esitajat ei ole seaduses ettenähtud korras omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud,

siis vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda tema õigusi. Sellest tulenevalt ei pea kohus

kontrollima vaidlustatud akti seaduslikkust.

EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus esitas halduskohtuniku selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Apellant palus tühistada apelleeritud otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada

Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korraldus nr. 57 täielikult seadusevastaseks. Apellant leidis,

et halduskohtunik ületas kaebuse piire ja hindas sellise haldusakti seaduslikkust, mida polnud

kaebuses vaidlustatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant eksperthinnangu täies mahus.

Apellant palus määrata ehitustehnilise ekspertiisi, et kindlaks teha, kas kiriklat on võimalik

ehituslikult vaadelda Peetri Põhikooli hoonest eraldi seisva hoonena ning milline on antud juhtumil

ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-

3/305/98 rahuldati osaliselt apellatsioonkaebus, muudeti Järva Maakohtu halduskohtuniku

22. septembri 1998. a. otsust ning jäeti rahuldamata EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse

kaebus Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korralduse nr. 57 punkti 2 seadusevastaseks

tunnistamiseks halduskolleegiumi otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu otsuse alusel on

ebaõige halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

Ringkonnakohus märkis, et vaidlustatud korraldusega on "kogudusele kui õigustatud subjektile vara

tagastamisest keeldutud ning tegemaks kindlaks, kas keeldumisega on rikutud koguduse õigusi, tuleb

kontrollida akti sisulist vastavust seadusele". Ringkonnakohus asus seisukohale, et tekkinud vaidlust

endise kirikla ja 1966. a. ehitatud juurdeehituse käsitamisena ühe või kahe iseseisva objektina on

võimalik lahendada ORAS § 12 lg 8 p. 2 tõlgendamise teel ja kohtule esitatud eksperthinnangu ning

inventariseerimistoimiku materjalide alusel. Inventariseerimistoimikus olevatest joonistest nähtub, et

endisel kiriklal ja juurdeehitusel on üks ühine sein, milles asub mõlema osa vaheline uks. Uus osa on

projekteeritud koolimaja juurdeehitusena ning on sellena 1966. a. ekspluatatsiooni võetud.

Ringkonnakohus leidis, et ekspert on "õigesti käsitlenud koolimaja vana ja uut osa ühe ehitisena, sest

juurdeehitust ei ekspluateerita ega saagi ekspluateerida iseseisvalt ning seega ei saa ehitise osi

käsitleda iseseisvatena". Ringkonnakohus leidis, et apellandi esindaja on Vabariigi Valitsuse

2. detsembri 1997. a. protokollilisele otsusele andnud vale tähenduse. Nimetatud otsusega üksnes

keelduti rahuldamast kohaliku omavalitsuse taotlust pastoraadihoone ja sauna tagastamata jätmise

kohta. Kareda Vallavalitsusele ei olnud siduv selles protokollilises otsuses sisalduv soovitus

"ekspertiisi hinnangu alusel tagastada ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa" kogudusele,

sest tulenevalt ORAS §-st 12 lg 5 otsustab vara tagastamise kohalik vallavalitsus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsuse peale esitas EELK Järva-

Peetri Püha Peetruse koguduse esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg kassatsioonkaebuse. Kassaator

palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassaator ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et Kareda Vallavalitsusele ei olnud siduv

Vabariigi Valitsuse protokollilises otsuses sisalduv soovitus "ekspertiisi hinnangu alusel tagastada

ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa" kogudusele. Kassaator märgib kassatsioonkaebuses,

et Vabariigi Valitsuse protokollilises otsuses "toodud otsustus jätta rahuldamata Pastoraadi ja sauna

mittetagastamise taotlus" on Kareda Vallavalitsusele mitte soovitusliku, vaid kohustusliku

iseloomuga nii kaevatava apellatsioonikohtu otsuse loogikast kui ka ORAS § 12 lg 3 p. 5 tulenevalt".

Kassaator leiab, et Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määruse nr. 36 punkt 27 sätestab, et

ekspertiisi tellimisest vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta teatab valla- või

linnavalitsus õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente.

Eksperthinnangu kinnitab valla- või linnavalitsus. Kohtutoimikus olev eksperthinnang on Kareda

Vallavalitsuse korraldusega kinnitamata. Apellatsioonikohus ei saanud otsustamisel eksperthinnangut

arvestada eriteadmisel põhineva eksperdi arvamusena. Kassaator väidab, et Ehitise endisel

individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkti 3 kohaselt on ehitise

hindamise eesmärgiks välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise

jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Ringkonnakohtu otsuses aluseks võetud

eksperthinnangus on ekspert järeldanud, et "praeguse koolimaja vanem - endine kirikla - ja uuem osa

moodustavad õppetöö seisukohalt ühe kompleksi, s.t. neil on ühine põhifunktsioon". Kassaator leiab,

et ekspert on sellise järeldusega väljunud ehitusalaste eriteadmiste raamest. Eksperthinnangus

lahendas ekspert kohtu pädevusse kuuluvaid õiguslikke küsimusi, leides, et "kirikla ei ole säilinud

endisel individualiseeritaval kujul". Kassaator väidab, et kirikla ja 1966. a. valminud koolimaja näol

on tegemist kahe eraldi ehitisega. Need on ehitatud eri aegadel ja neid seob omavahel galerii.

Ehituslikult on võimalik neid hooneid eraldada. Kassaator ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga,

et juurdeehitust ei ekspluateerita ega saagi ekspluateerida iseseisvalt. Kassaator leiab, et ehitusalastel

eriteadmistel põhinev ja kehtivate õigusaktidega kooskõlas olev eksperdi arvamus kirikla endisel

individualiseeritaval kujul säilimise kohta omab käesolevas kohtumenetluses olulist tähtsust

seadusliku lahendi tegemiseks, mistõttu peab ekspertiis olema määratud ja teostatud vastavuses

kehtivate õigusaktidega.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu Kareda Vallavalitsus kassatsioonkaebuses toodud

väidetega ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Ekslik on kassaatori väide, et Kareda Vallavalitsusele on täitmiseks kohustuslik Vabariigi Valitsuse

2. detsembri 1997. a. protokolliline otsus tagastada ekspertiisi tulemuste alusel ehitise säilinud

väärtusele vastav mõtteline osa.

Vabariigi Valitsusel ei olnud õigust kohustada vallavalitsust ekspertiisi tulemuste alusel tagastama

ehitise säilinud väärtusele vastavat mõttelist osa. ORAS § 12 lg 5 kohaselt otsustab õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise ja korraldab vara tagastamist valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra punkt 29 kehtestab, et vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel tuleb kontrollida,

kas ei esine asjaolusid, mis ORAS § 12 lõike 3 punktide 3 kuni 5, 7 ja 8 ning lõike 6 kohaselt

välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist.

ORAS § 12 lg 3 p. 5 järgi ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamisele, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul otsustab Vabariigi

Valitsus tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti või riikliku kaitse all

oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva haldushoone. Antud asjas

jättis Vabariigi Valitsus rahuldamata Kareda Vallavalitsuse taotluse mitte tagastada Peetri Põhikooli

hoonetena kasutatavaid endise EELK Järva-Peetri koguduse pastoraadihoonet ja sauna.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 31 sätestab, et kui Vabariigi Valitsus on jätnud

kohaliku omavalitsuse volikogu ettepaneku rahuldamata, jätkab valla- või linnavalitsus vara

tagastamise menetlust.

Valla- või linnavalitsus peab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel kontrollima ka neid

asjaolusid, mis välistavad vara tagastamise ORAS § 12 lg 3 p. 2 järgi. Selle sätte kohaselt ei kuulu

omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud

endisel individualiseeritaval kujul. Vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara

kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Kui vara ei ole individualiseeritaval kujul säilinud,

teeb valla- või linnavalitsus Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 28 kohaselt

vara tagastamisest keeldumise korralduse, viidates Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike

3 punktile 2 ning lõike 8 sellekohasele punktile.

2. Õige on kassaatori väide, et antud asjas pole ringkonnakohus kindlaks teinud, millisel määral on

õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste või uuenduste tõttu kasvanud.

ORAS § 12 lg 8 p. 1 kohaselt loetakse ehitis endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise

väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui

1/4 võrra. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt ei loeta ehitist endisel individualiseeritud kujul

säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu

kasvanud vähemalt 3/4 võrra. ORAS § 12 lg 9 sätestab, et kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või

ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu oluliselt suurenenud ja puudub sama paragrahvi 8. lõike

punktides 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks,

tagastatakse ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa.

Järva Maakohtu halduskohtuniku 22. septembri 1998. a. otsusega jäeti Järva-Peetri Püha Peetruse

koguduse kaebus rahuldamata, sest halduskohtunik tuvastas, et vaidlustatud korraldus ei riku ega

saagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri

1998. a. otsusega jäeti halduskohtuniku otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse

põhjendavat osa. Ringkonnakohus leidis, et Kareda Vallavalitsuse kaevatud korraldus on kooskõlas

ORAS §-ga 12 lg 8 p. 2, sest õigusvastaselt võõrandatud pastoraadihoone ei ole säilinud endisel

individualiseeritaval kujul. See ringkonnakohtu väide on paljasõnaline. Ringkonnakohus küll

tuvastas, et pastoraadihoonele (endine kirikla) on 1966. a. tehtud juurdeehitus, kuid ringkonnakohtu

otsusest ei nähtu, millisel määral on pastoraadihoone väärtus juurdeehituse tõttu ORAS § 12 lg 8

mõttes kasvanud.

Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra punkt 27 sätestab, et kui valla- või linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel

individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, tellib ta Keskkonnaministeeriumi juures tegutseva

ametkondadevahelise metoodilise ekspertkomisjoni poolt atesteeritud eksperdilt eksperthinnangu

ehitise individualiseeritaval kujul säilimise kohta vastavalt Omandireformi aluste seaduse paragrahvi

12 lõike 8 punktidele 1 ja 2 ning lõigetele 9 ja 10.

ORAS § 12 lg 11 kohaselt kehtestab ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise

korra ja metoodika Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a. määrusega kinnitatud

Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkti 3 kohaselt

on ehitise hindamise eesmärgiks välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise

jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Sama õigusakti punkt 15 sätestab, et

eksperdiarvamus koosneb järgmistest osadest: 1) lähteülesanne ja lähteandmed, 2) ehitise

ehitustehniline uuring, 3) ehitise hindamine koos vastavate arvutustega ja 4) järeldused

arvutustulemuste kohta, näidates, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu

kasvanud, ning olenevalt paranduste/uuenduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja

paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurus.

Ringkonnakohtu otsuses viidatud 10. märtsi 1998. a. eksperthinnangus on märgitud Peetri Põhikooli

vana osa (endine kirikla)jääkväärtus ja paranduste/uuenduste väärtus. Eksperthinnangus ei ole

märgitud, millisel määral on selle ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud, samuti

pole välja toodud ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade

suurust. Seega ei vasta nimetatud eksperthinnang Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise

hindamise korra ja metoodika punktides 3 ja 15 sätestatud nõuetele. Nendele asjaoludele ei ole

ringkonnakohus tähelepanu pööranud. Kuna ringkonnakohus ei teinud kindlaks, millisel määral on

õigusvastaselt võõrandatud ehitise (endise kirikla) väärtus kasvanud, kohaldas ta ORAS § 12 lg 3 p. 2

ja lg 8 vääralt.

TsMS § 330 lg 4 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud

ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida

ringkonnakohus kohaldas. Kasseeritud kohtuotsuses pole ringkonnakohus motiveerinud, miks ei ole

õigusvastaselt võõrandatud ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS § 12 lg 3 p. 2 ja

lg 8 p. 2 mõttes. Sellega rikkus ringkonnakohus HKS § 38 lg 3 ja TsMS § 330 lg 4 sätteid.

Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus igakülgselt ja põhjalikult

kontrollima apellatsioonkaebuses märgitud väidet, et endine kirikla kui õigusvastaselt võõrandatud

vara on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ringkonnakohus ei või tähelepanuta jätta asjaolu,

et EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus vaidlustas apellatsioonkaebuses 10. veebruari 1998. a.

eksperthinnangu täielikult.

Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/305/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudusele kassatsioonikautsjon 550 (viissada

viiskümmend) krooni.

Määrus jõustub 1. veebruaril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel