3-3-1-39-98 · Riigikohus

3-3-1-39-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. jaanuaril 1999

Pärnu Linnavalitsuse ja Ago Viksi kassatsioonkaebuste läbivaatamine kohaliku omavalitsuse

ametniku palgaastme alandamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

14. jaanuaril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Pärnu Linnavalitsuse ja Ago Viksi

kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 1998. a. otsuse peale

haldusasjas nr. II-3/236/98.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Ago Viks ja tema esindaja vandeadvokaat Heldur Otti. Juures

oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega vormistati Töölepingu seaduse alusel töötanud

A. Viks Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti juhataja 25. märtsi 1996. a. käskkirjaga nr. 11-k

1. jaanuarist 1996. a. teenistusse võetuks elamuameti juristi ametikohale ja määrati talle

26. palgaastme järgi palgamääraks 3630 krooni.

Elamuameti juhataja 1. märtsi 1998. a. käskkirja nr. 9 punktiga 1 kehtestati A. Viksile Pärnu

Linnavolikogu 19. veebruari 1998. a. määruse nr. 3 alusel alates 1. märtsist 1998. a. 21. palgaaste

palgamääraga 5000 krooni. Elamuameti juhataja 27. märtsi 1997. a. käskkirja nr. 6 kohaselt oli

A. Viksi eelmiseks palgaks (astmepalk koos selle 1,2-kordse suurendusega) 4356 krooni kuus.

Pärnu Linnavolikogu 19. märtsi 1998. a. määruse nr. 8 punktiga 1.2 lõpetati 1. aprillist 1998. a.

elamuameti tegevus. Sama määruse punktidega 1.1.1 ja 1.1.2 anti elamuameti elanike ja elukoha

registri ning sellega seonduvate registrite pidamise funktsioon linnavalitsuse kantseleile ning

munitsipaaleluruumide erastamise ja haldamise funktsioonid linnavaraametile.

Pärnu Linnavaraameti juhataja 1. aprilli 1998. a. käskkirjaga nr. 26-p otsustati "1. Nimetada

(ületoomisega) alates 01. aprillist 1998 Ago Viks Pärnu Linnavaraameti juristi ametikohale.

2. Kehtestada Ago Viksi ametipalgaks 21. palgaastme järgi 5000 krooni kuus.".

A. Viks esitas Pärnu halduskohtunikule kaebuse elamuameti juhataja 1. märtsi 1998. a. käskkirja nr. 9

punkti 1, linnavaraameti juhataja 1. aprilli 1998. a. käskkirja nr. 26-p ja elamuameti juhataja toimingu

peale, nõudes nende seadusevastasteks tunnistamist. Kaebuse kohaselt seisnes kaevatav toiming

korralduses maksta A. Viksile märtsikuu palk ebaõiges suuruses. Samuti paluti kaebuses kohustada

linnavalitsust välja maksma 1998. a. märtsikuu saamatajäänud palgavahe, lähtudes 26. palgaastme

7300-kroonisest kuupalgamäärast, ja viivis 0,5 % päevas võlguolevalt palgasummalt ning maksma

palka alates 1. aprillist 1998. a. 26. palgaastme järgi 7300 krooni kuus. Kaebaja leidis, et ta peab

saama palka endistel tingimustel, s.o. 26. palgaastme järgi vastavalt volikogu poolt kehtestatud uuele

palgaastmestikule 7300 krooni kuus. Palgaastme vähendamine oli seadusevastane. Ka ei teatatud talle

palgaastme vähendamisest vastavalt Palgaseaduse §-le 4 lg 1 vähemalt üks kuu ette. Ta oli nõus

üleviimisega linnavaraameti juristi ametikohale, kuid ka sellel kohal peab ta saama palka

26. palgaastme järgi, s.o. endistel tingimustel.

Pärnu halduskohtuniku 1. juuni 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3-40/98 rahuldati A. Viksi kaebus

osaliselt. Kohus tunnistas täielikult seadusevastaseks elamuameti juhataja 1. märtsi 1998. a. käskkirja

nr. 9. Rahuldamata jäeti A. Viksi kaebus linnavara ameti juhataja 1. aprilli 1998. a. käskkirja nr. 26-p

peale ja elamuameti juhataja korralduse peale palga välja mõistmiseks endiste palgatingimuste alusel.

Kohus leidis, et Palgaseaduse § 3 lg 1 kohaselt on palgatingimusteks palgamäär, lisatasud,

juurdemaksed, palga arvutamise viis ja maksmise kord. Vastavalt Riigiteenistujate ametinimetuste ja

palgaastmestiku seaduse §-le 6 on palgaaste näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta vastava

palgamääraga. Seega on palgaastmel samaväärne tähtsus kui palgamääral. Elamuameti juhataja

kaevatud käskkirjaga on rikutud Palgaseaduse § 4 lg 1, sest A. Viksile ei teatatud palgatingimuste

muutmisest (21. palgaastme ja 5000-kroonise palgamäära määramisest) vähemalt üks kuu ette.

Kaevatud käskkirjaga muudeti A. Viksi palgatingimusi 1. märtsist 1998. a. A. Viksi tutvustati

käskkirjaga alles 23. märtsil 1998. a. Seega on korraldus maksta A. Viksile märtsikuu palk summas

4356 krooni seaduslik. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt nõustus A. Viks linnavaraameti juhataja

1. aprilli 1998. a. käskkirjaga nr. 26, millega ta viidi linnavaraameti juristi ametikohale palgamääraga

5000 krooni kuus 21. palgaastme järgi. Sellel ametikohal polnud A. Viksi palgatingimused varem

kindlaks määratud. Seega on A. Viksi palgatingimused linnavaraameti juristi ametikohal kehtestatud

seaduslikult. Eeltoodud põhjustel jättis kohus rahuldamata A. Viksi nõuded palkade, palgavahede ja

viiviste väljamõistmise osas.

A. Viks esitas halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus tühistada

ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Apellant leidis, et

otsusest ei nähtu, kas tema suhtes kuulub rakendamisele 26. palgaaste. Ta pole kunagi andnud

nõusolekut töötada 21. palgaastme järgi ja kohtu vastupidine järeldus on meelevaldne. Kohtuotsuses

pole arusaadavaid põhjendusi, miks jäeti rahuldamata tema nõue kohustada linnavalitsust maksma

kaebuses märgitud palgavahet, viivist ja 26. astme palka.

Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 1998. a. otsusega muudeti Pärnu halduskohtuniku otsust.

Ringkonnakohus mõistis linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja saamatajäänud palga 2944 krooni ja

viivise 2841 krooni palga maksmisega viivitamise eest. Muus osas jäeti otsus muutmata. Samuti

mõistis ringkonnakohus linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja riigilõivu 100 krooni ja tasu õigusabi

eest 1180 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtunik jättis põhjendatult rahuldamata A. Viksi

kaebuse linnavaraameti juhataja 1. aprilli 1998. a. käskkirja nr. 26-p seadusevastaseks tunnistamise

nõudes. Selle käskkirjaga nimetati A. Viks seoses ületoomisega linnavaraameti juristi ametikohale

1. aprillist 1998. a. ametipalgaga 5000 krooni 21. palgaastme järgi. Halduskohtunik leidis õigesti, et

kuna A. Viks nimetati teisele ametikohale ATS § 116 lg 3 alusel, siis pole tal õigust nõuda palga

maksmist senistel tingimustel. Haldusasja materjalidega on tõendatud, et A. Viks nõustus

üleviimisega. Seetõttu on halduskohtunik õigesti jätnud rahuldamata A. Viksi taotluse maksta

1. aprillist palka 26. palgaastme järgi 7300 krooni kuus. Kohus jättis aga põhjendamatult rahuldamata

A. Viksi taotluse välja mõista 1998. a. märtsikuu saamatajäänud palgavahe ja viivis 0,5 % iga

viivitatud päeva eest. Palgaastet saab ATS § 85 lg 1 p. 4 kohaselt alandada ainult distsiplinaarkorras.

A. Viksile pole distsiplinaarkaristust määratud. Kuna käskkirjaga, millega A. Viks vormistati

elamuameti juristi ametikohale, oli talle määratud 26. palgaaste ja linnavolikogu kinnitas sellele

vastavaks palgamääraks 7300 krooni, siis pidanuks elamuameti juhataja kaebajale 1. märtsist 1998. a.

palga kehtestamisel sellest lähtuma. Märtsikuu saamatajäänud palk tuleb välja mõista, lähtudes

palgamäärast 7300 krooni (7300 " 4356 krooni), s.o. 2944 krooni. Palgaseaduse § 35 kohaselt tuleb

iga palga maksmisega viivitatud päeva eest viivisena välja mõista 0,5 % maksmisele kuulunud

summast, s.o. 4. aprillist 1998. a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 14. oktoobrini 1998. a. 193 päeva eest

2841 krooni.

Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Pärnu Linnavalitsus ja A. Viks.

Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta A. Viksi kaebus rahuldamata. Pärnu Linnavalitsus leiab, et ringkonnakohus rikkus HKS

§ 20 lg 1, sest seadus ei anna kohtule õigust määrata kohaliku omavalitsuse teenistujatele palka.

Avalikele teenistujatele ei laiene Palgaseaduse nõue, et palgatingimuste muutmisest tuleb ette teatada

vähemalt üks kuu, eriti kui teenistuja palgamäära suurendatakse. Ebaõige on ringkonnakohtu

järeldus, et A. Viksi suhtes tulnuks 1. märtsist 1998. a. kohaldada 26. palgaastet palgamääraga 7300

krooni, sest palgaastmestik, mida rakendati kaebaja ametisse nimetamisel, enam ei kehtinud.

Ringkonnakohus on ebaõigesti pannud kohtukulude ja riigilõivu tasumise linnavaraametile, sest

linnavaraameti juhataja kaevatud käskkirja tunnistasid esimese ja teise astme kohus seaduslikuks. Ka

pole linnavaraamet elamuameti õigusjärglane.

A. Viksi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule

uueks läbivaatamiseks. A. Viks leiab, et ringkonnakohtu järeldus, et nõustudes üleviimisega nõustus

ta ka pakutud uute palgatingimustega, on oletuslik. Kirjaliku nõusoleku asuda linnavaraameti juristi

kohale andis A. Viks enne 1. aprilli 1998. a., uskudes ameti juhataja suulist kinnitust, et ta hakkab

saama vähemalt endist palka. Ta pole aktsepteerinud endistele palgatingimustele mittevastavaid uusi

palgatingimusi. Palgaseaduse § 10 mõtte kohaselt ei saanud linnavaraamet määrata palgatingimusi

ühepoolselt. A. Viksil oli ka linnavaraameti juristi ametikohal õigus saada 26. palgaastme järgi palka

7300 krooni kuus.

Pärnu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses A. Viksi kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus

pole põhjendatud.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Ebaõige on Pärnu Linnavalitsuse seisukoht, et ringkonnakohus ületas talle HKS §-ga 20 lg 1 antud

volitusi ja kehtestas kohaliku omavalitsuse teenistujale palga.

Ringkonnakohus pole kehtestanud A. Viksile palka, vaid on tuvastanud, kui suurele palgale oli

A. Viksil õigus elamuameti juristi ametikohal alates 1. märtsist 1998. a. ja linnavaraameti juristi

ametikohal alates 1. aprillist 1998. a. ning välja mõistnud 1998. a. märtsikuu saamatajäänud palga ja

viivise. Palgavahe ja viivise väljamõistmine on käsitatav HKS §-des 72 lg 5 ja 20 lg 2 nimetatud

kohtu ettekirjutusena (ettepanekuna).

2. Ebaõiged on Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väited, et ringkonnakohus leidis

ebaõigesti, et A. Viksi suhtes tulnuks 1998. a. märtsis kohaldada 26. palgaastet palgamääraga 7300

krooni kuus.

Avaliku teenistuse seaduses kasutatakse mõisteid "palgamäär" ja "ametipalk" sünonüümidena.

Nendega samatähenduslik on mõiste "astmepalk".

A. Viksile oli seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega määratud 26. palgaaste ja elamuamet

kohaldas seda palgaastet kuni 1. märtsini 1998. a. Kuni selle ajani kohaldati Pärnu Linnavalitsuses

35-astmelisi palgaastmestikke, mis olid kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 21. märtsi 1996. a.

määrusega nr. 11 ja Pärnu Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. määrusega nr. 7. Linnavolikogu 1996. a.

määruse alusel sai vanemametnikele kehtestada 18. kuni 26. palgaastme. 1997. a. määruse kohaselt

oli vanemametnike kõrgeimaks palgaastmeks kuni 27. palgaaste. Pärnu Linnavolikogu 19. veebruari

1998. a. määrusega nr. 3 kehtestati alates 1. märtsist 1998. a. uus, 36-astmeline palgaastmestik.

Vanemametnike kõrgeimaks palgaastmeks jäi ka uue palgaastmestiku järgi kuni 27. palgaaste.

Elamuameti juhataja määras A. Viksile 1998. a. märtsist uue palgaastmestiku järgi 21. palgaastme

sellele vastava ametipalgaga 5000 krooni kuus. A. Viksi palgamäär kuni märtsini 1998. a. oli 3630

krooni kuus ja kuupalk (astmepalk koos selle 1,2-kordse suurendusega) 4356 krooni. Seega A. Viksi

palka küll suurendati, kuid palgaastet alandati. Uue palgaastmestiku järgi vastas 26. palgaastmele

palgamäär 7300 krooni kuus.

A. Viksile määratud palgaastme alandamine alates 1. märtsist 1998. a. polnud tingitud uue

palgaastmestiku kehtestamisest. Vanemametnike kõrgeimaks palgaastmeks jäi endiselt kuni

27. palgaaste.

Vastavalt ATS §-le 37 on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujal õigus saada sama seaduse

§ 11 alusel makstavat palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

ATS § 11 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse ametnike palgamäärad kohaliku

omavalitsuse volikogu. Siit ei saa aga järeldada, et ametiasutus ei saa kohaliku omavalitsuse

teenistuja palgatingimusi ühepoolselt muuta. Nendest sätetest tuleneb üksnes see, et kohaliku

omavalitsuse teenistujal on õigus saada kogu teenistuse aja eest palka volikogu poolt kehtestatud

määrades. Seejuures määrab konkreetse ametniku palgamäära ja palgaastme tulenevalt ATS §-dest 24

lg 2 p. 3 ja 20 lg 1 ametnik, kellel on tema ametisse nimetamise õigus. Palgaastme saab kohaliku

omavalitsuse teenistujale määrata, kui volikogu on kehtestanud palgaastmed. Nimelt ei nõua ATS

§ 11 lg 1, et kohaliku omavalitsuse teenistujatele tuleb kehtestada palgaastmestik. Piisab, kui on

kehtestatud palgamäärad.

Avaliku teenistuse seaduses pole sätteid, mis reguleerivad palgaastme ühepoolses korras määramata

ajaks alandamist. Vastavalt ATS §-le 13 lg 1 laienevad ametnikele tööseadused niivõrd, kuivõrd

Avaliku teenistuse seadus ja avalikku teenistust reguleerivad eriseadused ei sätesta teisiti. Palka

reguleerivaks tööseaduseks on Palgaseadus. Vastavalt Palgaseaduse §-le 4 lg 1 saab tööandja

palgatingimusi ühepoolselt muuta, teatades sellest ette vähemalt üks kuu. Sama seaduse § 3 lg 1

kohaselt on palgatingimusteks palgamäärad, lisatasud, juurdemaksed, palga arvutamise viis ja palga

maksmise kord. Palgaastmeid selles sättes palgatingimuste hulgas nimetatud pole. Siit ei saa aga

järeldada, et Palgaseaduse § 4 lg 1 ei laiene palgaastmete muutmisele. Kuna palgamäärad ja

palgaastmed on omavahel seotud, siis tuleb palgatingimuseks Palgaseaduse § 4 lg 1 mõttes lugeda ka

palgaastmed ja laiendada Palgaseaduse seda sätet ka palgaastmete alandamisele, isegi kui

samaaegselt suurendatakse astmepalka.

Vastavalt ATS §-le 11 lg 1 tuleb kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgamäärad

kindlaks määrata volikogu üldaktiga " volikogu määrusega. Selle sätte järgi pole kohaliku

omavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgaastmestiku kehtestamine kohustuslik. Tulenevalt

kohaliku omavalitsuse põhimõtetest, mille järgi kohalik omavalitsus on kohaliku elu küsimuste

lahendamisel iseseisev, võib kohalik omavalitsus kehtestada ka palgaastmed, kui ta peab seda

vajalikuks.

Ametisse nimetamise käskkirjas palgaastme märkimise üheks eesmärgiks on tagada palga stabiilsus.

Ainus Avaliku teenistuse seaduse säte, mille alusel saab ametniku palgaastet alandada, on § 85 lg 1

p. 4, mis sätestab võimaluse viia ametnik distsiplinaarkorras ajutiselt kuni kolme astme võrra

madalamale palgaastmele. Arvestades palgatingimuste kindlaksmääratust eelarvega seotud volikogu

üldaktiga, palgaastme kehtestamise eesmärki ja Avaliku teenistuse seadusega sätestatud palgaastme

alandamise eranditult karistuslikku eesmärki ja ajutist iseloomu, tuleb järeldada, et Palgaseaduse § 4

lg 1 alusel saab kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastet määramata ajaks alandada, kui volikogu

kehtestab uue, senisest väiksema arvu astmetega palgaastmestiku. Teenistusse võtmise õigust omav

ametnik ei saa omal äranägemisel alandada kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastet määramata

ajaks.

Kuna elamuameti juhataja 1. märtsi 1998. a. käskkiri, millega A. Viksile määrati 1. märtsist 1998. a.

21. palgaaste 5000-kroonise kuupalgamääraga, polnud antud Palgaseaduse § 4 lg 1 ega ATS § 85 lg 1

p. 4 alusel, siis on elamuameti juhataja see käskkiri seadusevastane. Kohtud on seda õigesti leidnud.

Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et A. Viksil on õigus 1998. a. märtsis saamatajäänud

palgavahele. Riigikohtu halduskolleegium ei käsitle väljamõistetud palgavahe suurust, sest seda pole

kassatsioonimenetluses vaidlustatud.

3. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale, kui on viivitatud palga maksmisega või

palga ülekandmisega töötaja pangaarvele, iga viivitatud päeva eest 0,5 % viivist maksmisele või

ülekandmisele kuulunud palgast. See säte on kohaldatav ka juhul, kui tööandja süül on töötajale

makstud ettenähtust vähem palka. Sel juhul tuleb viivist arvutada saamatajäänud palgast. Kuna

A. Viks sai elamuameti juristi ametikohal 1998. a. märtsis ettenähtud 7300 kroonist vähem palka, siis

leidis ringkonnakohus õigesti, et A. Viksi kasuks tuleb välja maksta viivis kogu palgavahe

väljamaksmisega viivitatud aja eest.

4. Kohtud on tuvastanud, et A. Viks nõustus üleviimisega linnavaraameti juristi ametikohale

1. aprillist 1998. a. 5000-kroonise kuupalgamääraga 21. palgaastme järgi. Kohtutoimikutes pole

kohtute poolt arvesse võtmata jäetud tõendeid, mis kinnitaksid A. Viksi väidet, et linnavaraameti

juristi ametikohale üleviimisega nõustudes ei nõustunud ta üleviimise käskkirjas märgitud

palgatingimustega, s.o. 21. palgaastme ja 5000-kroonise kuupalgamääraga. Seega on kohtud õigesti

leidnud, et linnavaraameti juhataja 1. aprilli 1998. a. käskkiri on seaduslik.

Seega on ebaõige A. Viksi kassatsioonkaebuses esitatud väide, et tal oli ka linnavaraameti juristi

ametikohal õigus saada 26. palgaastme järgi palka 7300 krooni kuus.

5. Halduskohtuniku otsusega tunnistati elamuameti juhataja käskkiri nr. 9 täielikult seadusevastaseks.

Ringkonnakohus jättis selle otsuse jõusse, kuid täiendas seda otsust, mõistes linnavaraametilt

A. Viksi kasuks välja saamatajäänud palga, viivise palga väljamaksmisega viivitamise eest, riigilõivu

ja tasu õigusabi eest. Linnavaraametilt nende summade väljamõistmisel ei arvestanud

ringkonnakohus linnavalitsuse ametite õiguslikku seisundit, likvideeritud elamuameti ja praeguse

linnavaraameti õiguslikku vahekorda, samuti seda, et A. Viksi kaebus elamuameti juhataja käskkirja

peale rahuldati, tema kaebus linnavaraameti juhataja käskkirja peale aga jäeti rahuldamata.

Elamuamet oli vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 18. aprilli 1997. a. määrusega nr. 10 kinnitatud Pärnu

Linnavalitsuse elamuameti põhimääruse punktile 1 linnasekretäri valitsemisalas tegutsev

linnavalitsuse struktuuriüksus. Elamuameti tegevuse lõpetamisel anti linnavolikogu 19. märtsi

1998. a. määrusega nr. 8 osa tema funktsioone linnavalitsuse kantseleile ja osa funktsioone

linnavaraametile. Elamuameti funktsioonide sellisest jaotamisest ei saa aga teha järeldust, et

elamuameti juhataja seadusevastastest haldusaktidest tulenevad tagajärjed lähevad linnavaraameti

kanda, mis vastavalt Pärnu Linnavalitsuse 18. aprilli 1998. a. määrusega nr. 10 kinnitatud Pärnu

Linnavalitsuse linnavaraameti põhimäärusele on linnapea abi valitsemisalas tegutsev linnavalitsuse

struktuuriüksus.

Avaliku teenistuse seadus ega Palgaseadus ei sätesta sõnaselgelt, kellelt tuleb välja mõista palk, mis

jäi ametnikul saamata ametniku teenistusse võtmise õigust omava struktuuriüksuse juhi poolt

õigusvastase haldusakti andmise tõttu. Seetõttu tuleb lähtuda analoogiast ATS §-dega 134 ja 135.

Need sätted panevad ametiasutusele kohustuse maksta lõpparve ning maksta ametipalka lõpparve

maksmise ja tööraamatu andmisega viivitatud aja eest, samuti maksta ennistamisest loobunud

ametnikule hüvitusena kuue kuu ametipalk, sõltumata sellest, kas ametniku vabastas ametiasutuse

juht või sama ametiasutuse mõni teine selleks volitatud isik. Seega, analoogia alusel tuleb palk, mis

jäi ametnikul saamata teenistusse võtmise õigust omava struktuuriüksuse juhi ebaseadusliku

haldusakti tõttu, välja mõista ametiasutuselt, mitte selle struktuuriüksuselt.

Vastavalt HKS §-le 69 lg 1 mõistab kohus kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel tema kasuks

kohalikult omavalitsuselt välja kõik kaebaja poolt kantud kohtukulud. Selles sättes tuleb "kohaliku

omavalitsuse" all mõista mitte linna või valda või linna või valla ametiasutuse struktuuriüksust, vaid

linna või valla konkreetset ametiasutust.

Sellised tõlgendused välistavad kohtuotsuse täitmisel tekkida võivad probleemid, kui õigusvastase

haldusakti andnud kohaliku omavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksus on likvideeritud.

Nendel põhjustel on ringkonnakohus ebaõigesti mõistnud linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja

saamatajäänud palga ja viivise palga maksmisega viivitamise eest ning riigilõivu ja tasu õigusabi

eest. Need summad tulnuks välja mõista linnavalitsuselt. Selles osas kuulub ringkonnakohtu otsus

muutmisele.

Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, mis puudutab

riigilõivu ja kohtukulude väljamõistmist linnavaraametilt. A. Viksi kassatsioonkaebus ei kuulu

rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus osaliselt.

Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 1998. a. otsuse haldusasjas

nr. II-3/236/98 resolutsiooni kohtukulude osas järgmiselt: "Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt

Ago Viksi kasuks kohtukulud " riigilõiv 100 (ükssada) krooni ja tasu õigusabi eest 1180 (üks

tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni.".

Tagastada Pärnu Linnavalitsusele kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni.

Jätta Ago Viksi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kanda Ago Viksi poolt tasutud kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 26. jaanuaril 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann