Legislator Case Law & Legislation
3-2-2-2-99 ECLI:EE:RK:1999:3.2.2.2.99.16 AI generated

3-2-2-2-99 · Riigikohus

Case Number 3-2-2-2-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi veebruari 1998. a otsuse Pae Kinnisvarahoolduse ME hagis Aleksei Sõt"jovi ja Svetlana

Legislator headnote

AI generated

3-2-2-2-99 · Riigikohus: Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi veebruari 1998. a otsuse Pae Kinnisvarahoolduse ME hagis Aleksei Sõt"jovi ja Svetlana

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-2-2-98

M Ä Ä R U S

Tartus 13. jaanuaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 14. detsembril 1998. a

Aleksei Sõt"jovi ja Svetlana Sõt"jova teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu

13. veebruari 1998. a otsuse Pae Kinnisvarahoolduse ME hagis Aleksei Sõt"jovi ja Svetlana

Sõt"jova vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.

9. jaanuaril 1998. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Pae Kinnisvarahoolduse

Munitsipaalettevõte Aleksei Sõt"joviga sõlmitud üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada ja A. Sõt"jovi

ja tema ema Svetlana Sõt"jova eluruumist Tallinnas Anni 14-143 välja tõsta teist eluruumi vastu

andmata, kuna kostjad ei ole rohkem kui kolm kuud maksnud üüri ja tasunud kommunaalteenuste

eest.

Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 1998. a otsusega hagi rahuldati ES § 54 lg 1 p 1 alusel ning

A. Sõt"joviga lõpetati üürileping ennetähtaegselt, tema ja S. Sõt"jova tõsteti eluruumist välja.

Kohtuotsuse kohaselt kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Neid oli hoiatatud, et istungile

mitteilmumisel võib kohus asja lahendada nende kohalolekuta. Hageja taotlusel lahendas kohus asja

kostjate kohalolekuta.

Teistmisavalduses kohtuvea parandamiseks taotlesid A. Sõt"jov ja S. Sõt"jova materiaalõiguse ja

protsessiõiguse normide rikkumise tõttu linnakohtu otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks

saatmist. A. Sõt"jov leidis, et ta oli ilma jäetud võimalusest osa võtta kohtulikust arutamisest.

Linnakohtule oli esitatud tõend, et A. Sõt"jov on juulist 1997. a kuni juulini 1998. a tegevteenistuses

Eesti Vabariigi Kaitsejõududes ja asus väljaspool Tallinna linna ning tema lahkumine Kaitsejõudude

territooriumilt ei olnud võimalik. Seega ei saanud ta kohtuistungist osa võtta mõjuval põhjusel.

S. Sõt"jova teatas kohtule kohtuistungi päeval, et ei saa haiguse tõttu kohtuistungist osa võtta.

Samadel põhjustel ei saanud nad tähtaegselt esitada linnakohtu otsusele apellatsioonkaebust. Kohus

on hagi rahuldanud alusetult, kuna üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Lisaks sellele ei ole

korteriüüri arvestamisel arvesse võetud seadusega kehtestatud soodustusi sõjaväes teenivatele

isikutele.

Vastustaja Pae Kinnisvarahoolduse AS ei ole teistmisavaldusega nõus. A. Sõt"jov ja S. Sõt"jova olles

teadlikud istungi toimumise ajast, ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

Kolleegium leidis, et teistmisavalduse rahuldamiseks alus puudub. Vastavalt TsMS § 366 lg-le 1 võib

jõustunud otsuseid ja määrusi protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti

läbi vaadata. Nimetatud paragrahvi 2. lõike järgi on teistmise aluseks: 1) olulised asjaolud, mis

kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada; 2) jõustunud

kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt

vale arvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või asitõendite võltsitus; 3) jõustunud

kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja läbivaatamisel on pool või teine

protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud kuriteo; 4) kohtulahendi tühistamine,

mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse. A. Sõt"jov ja S. Sõt"jova

teistmisavalduses ei ole nimetatud ühtegi uut asjaolu, mille ilmsikstuleku tõttu peaks kohus asja

uuesti läbi vaatama. Avalduses väidetud kohtuvigadele jätab kolleegium hinnangu andmata, kuna

teistmist reguleeriva tsiviilmenetluse seadustiku 47. peatüki sätted ei võimalda teistmismenetluses

kohtuvigade parandamist.

Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Aleksei Sõt"jovi ja Svetlana Sõt"jova avaldus Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 1998. a

otsuse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja L. Laarmaa

Liikmed J. Luik, T. Vernik