3-2-2-12-98 · Riigikohus

3-2-2-12-98

M Ä Ä R U S

Tartus 22. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, A. Haak`i

ja E. Nurmsalu ning A. Meeritsa esindaja vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 23. novembril 1998. a

Esta Nurmsalu ja Anne Haak"i teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-

kolleegiumi 9. oktoobri 1997. a otsuse Aive Meeritsa hagis Esta Nurmsalu ja Anne Haak"i

vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikuks valdusest.

Harju Maakohtu 8. aprilli 1997. a otsusega rahuldati Aive Meeritsa hagi Esta Nurmsalu ja Anne

Haak`i vastu ning mõisteti E. Nurmsalu ja A. Haak"i ebaseaduslikust valdusest hagejale välja Loksa

vallas Kiiu-Aabla külas Rätsepa majavalduses asuv abihoone küün-rehielamu (hoone), kohustati

kostjaid ühe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest eemaldama hoonelt seda kahjustamata

lukk ja ära viima neile kuuluv vara.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli Rätsepa majavalduse 2/3 mõttelise osa omanik

11. novembri 1993. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel Õie Rutumäe ja 1/3 mõttelise osa

omanik 8. detsembri 1993. a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel Kaja Laasma.

Harjumaa Hooneregistri ja Informatsiooni Büroo õiendile lisatud majavalduse lühikesest

iseloomustusest nähtub, et maatüki suurus on 1500 m2 ja majavaldus koosneb elamust, saunast,

küünist, puukuurist, kahest laudast ja käimlast. 11. novembril 1994. a müüs Õ. Rutumäe temale

kuulunud 2/3 mõttelist osa majavaldusest hagejale. Ostu-müügileping sisaldab ka asjaõiguslikku

kokkulepet omandi üleandmise kohta. Seega on hageja õiguslikul alusel omandanud 2/3 mõttelist osa

eelnimetatud maatükil asuvast elamust, saunast, küünist, puukuurist, 2 laudast ja käimlast. Kohus

luges alusetuks kostjate väite, et vaidlusalune hoone pole küün vaid rehielamu, mis ei kuulu Rätsepa

majavalduse hoonete koosseisu ja seda pole hageja ostnud. 27. juulil 1993. a koostatud Harjumaa

Inventariseerimise Büroo koondakti lisas olevas hindamisaktis on nr 3 all hinnatud küün.

Hooneregistri 8. novembri 1994. a tõendis on hoone nr 3 all märgitud küün. Tunnistaja E. Kask

kinnitas, et hoone, mis 1993. a koondaktis on märgitud küünina on tegelikult rehielamu.

Õ. Rutumäele ja K. Laasmale läksid üle Ülo Rutumäe pärandvarana Harjumaa Inventariseerimise

Büroo koondaktis märgitud hooned ja neil tekkis omandiõigus just sellele varale, olenemata hoonete

asukohast asendiplaanil ja nimetusest hindamisaktis. Kostjad pole tõendanud oma väidet, et

vaidlusaluse hoone omanikud on nemad. Rehielamu kuulumist Arli talule tõendanud tunnistajate

ütlused jättis kohus tähelepanuta põhjusel, et need on vastuolus kirjalike tõenditega. Kohus jättis

tähelepanuta ka kostjate väite, et Heldur Meerits ja tema esindaja on kostjatele korduvalt teinud

ettepaneku müüa vaidlusalune hoone. Eeltoodu ei oma õiguslikku tähendust hageja omandiõiguse

kindlakstegemisel kirjalike tõendite alusel.

Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus

igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

Tõendamata on kostjate väited, et vaidlusalune hoone on neile kuuluv rehielamu, mis ei kuulu

Rätsepa majavalduse juurde ja seda ei ole A. Meerits ostnud. Kohus on tõendeid õieti hinnanud ja

teinud ka tunnistaja E. Kase ütlustest õige järelduse, et eelmine inventeerija nimetas hoonet küüniks,

E. Kask tunnistas selle aga rehielamuks. Asjaolu, et apellandid on seda hoonet vallanud ja kasutanud,

ei tõenda nende omandiõigust sellele hoonele. Õiguslikku tähtsust ei oma see, et A. Meerits on teinud

kostjatele ettepanekuid hoone neile müüa. Hageja esindaja väitel pakuti raha selleks, et lõpetada

kohtulik vaidlus ja vältida kohtukulusid. Ostes vaidlusaluse hoone pärijalt on A. Meerits selle vara

heauskne omandaja ja vastavalt AÕS §-le 68 lg 1 on tal õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning

nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede

kõrvaldamist.

Teistmisavalduses paluvad E. Nurmsalu ja A. Haak ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Teistmise alusena tuuakse Harjumaa Hooneregistritalituse

13. aprilli 1998. a kiri, mis väljastati kostjate esindaja nõudel. Kirjast nähtub, et hoonete

inventariseerimine 1993. a ei ole mingil juhul hoone omandiõigust tõendavaks dokumendiks. Hoone

kuuluvuse kohta hooneregistril andmed puuduvad. Samuti vaidlustatakse teistmisavalduses tõendite

hindamist ja osade tõendite mittearvestamise põhjendamata jätmist ringkonnakohtu poolt.

Vastustaja leiab, et teistmise alused puuduvad ja palub teistmisavalduse rahuldamata jätta.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse teistmiseks alus puudub.

TsKS § 350 lg 1 ja lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt võis jõustunud otsuseid uute asjaolude ilmnemisel uuesti

läbi vaadata (teista), kui ilmnevad olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada

varem, kui need asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või

kahjuks. Seega peavad teistmiseks ilmnema eelkõige olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinudki olla

avaldajale teada asja lahendamise ajal. Harjumaa Hooneregistritalituse 13. aprilli 1998. a kirjas

sisalduv iseenesest õige seisukoht, et inventariseerimise ja hindamise akt ei tõenda omandiõigust

ehitisele, ei sisalda teistmise aluseks olla võivat faktilist asjaolu. Samas kirjas märgitakse, et võrreldes

1993. a koostatud inventariseerimise plaani ja Ester Kase poolt 1997. a koostatud asendiplaani ei saa

vaidlusalune hoone olla küün ega kuuluda Rätsepa talu praegustele omanikele Kaja Laasmale ja Aive

Meeritsale. Nimetatu võib sisaldada olulist asjaolu, kuid mitte sellist, mis ei võinud avaldajale teada

olla varem, asja lahendamise ajal I astme kohtus. Kogu kohtulik vaidlus ongi toimunud selle üle,

millisel maal vaidlusalune hoone asub ja kas see oli Õ. Rutumäe ja A. Meeritsa vahelise ostu-

müügilepingu objektiks või mitte. Harjumaa Hooneregistritalituse kirjas nimetatud Ester Kask on üle

kuulatud I astme kohtus ja tema ütlusi on kohus hinnanud. Ka Harjumaa Hooneregistritalituse

arvamust oli kostjatel võimalik välja nõuda või paluda seda kohtul teha varem. Hooletus tõendite

varasemal esitamisel ei ole teistmise aluseks.

Teistmise aluseks pole avalduse väited ringkonnakohtu vigadest tõendite hindamisel.

Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium

m ä ä r a s:

Esta Nurmsalu ja Anne Haak`i avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri

1997. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa