3-2-1-129-98 · Riigikohus

3-2-1-129-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja

E. Nõlvaku ja tema esindaja vandeadvokaat A. Kunila osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

23. novembril 1998. a

Eevi Nõlvaku kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

29. mai 1998. a otsuse Eevi Nõlvaku hagis Harik Nõlvaku vastu omandiõiguse tunnistamiseks.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Eevi Nõlvak AÕS §-de 70 lg 3, 80 ja 81 alusel tunnistada

tema omandiõigust poolele mõttelisele osale pooleliolevast elamust Tallinnas Härmatise 29. Hagi

kohaselt on pooled endised abikaasad. Nende abielu lahutati 1977. a. H. Nõlvakule eraldati

ehituskrunt ning elamu ehitamist alustas ta enne 1984. a. Alates 1984. a kuni 1993. a augustini elasid

pooled faktilistes abielulistes suhetes ja ehitasid koos ühiste vahenditega maja. Kostja soovib elamut

võõrandada. Seetõttu taotleb hageja kaasomandiõiguse tunnistamist poolele mõttelisele osale elamust

ning on nõus hüvitama kostjale enne faktilist kooselu tema raha ja tööga ehitisele tehtud kulud kokku

57 650 krooni.

Linnakohus rahuldas hagi ja tunnistas hageja omandiõigust " mõttelisele osale pooleliolevast elamust.

Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud poolte kooselu 1984. a kuni 1993. a augustini ühise

perena ning elamu ehitamise poolte ühise tegutsemise tulemusena ühise tegutsemise lepingu alusel

kooskõlas TsK § 438 lg-ga 1. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui

seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kohus tuvastas, et enne ühise ehitamise algust oli

olemas elamu vundamendi alus ja vajalik lauamaterjal. Pärast 1993. a on ehitustööd seiskunud.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude materiaalõigusliku alusena viidanud

AÕS §-dele 70 lg 3, 80 ja 81. AÕS § 70 lg 3 sätestab kaasomanike õiguse kasutada ühist asja ning

AÕS § 80 lg 1 sätestab omaniku nõudeõiguse igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

Sama seaduse § 81 sätestab aga omandiõiguse tekkimise õigusliku aluse tõendamise kohustuse.

Omandiõiguse tunnistamiseks elamule pidi hageja tõendama, millisel materiaalõiguslikul alusel

pooltel kaasomand tekkis.

Tühistanud linnakohtu otsuse tuvastas ringkonnakohus pooltel elamu ehitamise alustamiseks ühise

tegutsemise lepingu puudumise. Krunt anti ja elamu ehitust alustas kostja enne hagejaga kooselu.

Apellatsioonikohus leidis, et kui hageja osales hiljem elamu ehitamisel, siis tuli tal tõendada

omandiõiguse tekkimise õiguslik alus ja osa suurus elamust. Hageja ei ole seda tõendanud. Vaidluse

lahendamisel ei saa lähtuda perekonnaseaduse sätetest, sest pooled ei olnud registreeritud abielus.

Poolte poja osavõtt ehitustöödest ei loonud hagejale omandit. H. Nõlvaku seisukoht, et TsK § 46 p 2

kohaselt tuli kodanikevahelised tehingud vormistada kirjalikult, on asjakohane, kuid kirjaliku vormi

mittejärgimine ühise tegutsemise lepingu puhul ei toonud kaasa selle lepingu kehtetust.

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna materiaalõiguse normi

ebaõige tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebuse kohaselt ei piira TsK §-s 438 sätestatu ühise tegutsemise lepingu sõlmimist ühe

poole varem alustatu lõpetamiseks. Pooled leppisid kokku kostja alustatud elamu valmisehitamises

enda ja oma laste koduks, sõlmides kooselu alguses selleks ühise tegutsemise lepingu. Hageja ei

pidanud tõendama oma osaluse suurust elamus, sest TsK § 440 lg-st 1 tulenevalt on ühise tegutsemise

lepingu osaliste osad võrdsed. Hageja oli valmis kostjale heastama viimase poolt enne ühise

tegutsemise algust tehtud kulutused. Ühise perena tegutsemise tõendamisega soovis hageja tõendada

poolte vahel ühise tegutsemise lepingu olemasolu. Ühise tegutsemise leping on tõendatav TsK § 438

alusel tunnistajate ütlustega.

Vastustaja leidis, et poolte vahel puudus ühise tegutsemise leping. Kuna hagi alusena on märgitud

kaasomandi ja omandi kaitse sätted, siis pidi kassaator tõendama, millisel õiguslikul alusel tekkis

tema kaasomand elamule.

Kolleegiumi istungil jäi hageja ja tema esindaja kassatsioonkaebuse väide juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ühise tegutsemise lepingu mõiste on sätestatud TsK § 438 lg 1, millest tulenevalt kohustuvad pooled

ühise tegutsemise lepingu järgi ühiselt tegutsema ühise majandusliku eesmärgi saavutamiseks,

sealhulgas ehitamiseks. Lepinguosalised tasuvad TsK §-s 438 märgitud eesmärgi saavutamiseks

osamaksu rahas või muus varas või töise osavõtu teel. Lepinguosaliste rahalised või muud varalised

osamaksud, samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud või omandatud vara on TsK § 440

lg 2 kohaselt nende kaasomand.

Tuvastades ühise tegutsemise lepingu puudumise elamu ehitamise alguses, jättis apellatsioonikohus

tähelepanuta, et hageja taotles omandiõiguse tunnistamist poolele mõttelisele osale pooleliolevast

elamust 1984. a sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel. Esimese astme kohus tuvastas, et poolte

vahel sõlmiti 1984. a ühise tegutsemise leping ning selle alusel loodi ühiste vahenditega elamu.

Vaidlus puudus selles, et kostja alustas elamu ehitamist üksi. See asjaolu ei välista hilisemat ühise

tegutsemise lepingu sõlmimist elamu valmisehitamiseks. Kohtuotsus ei ole kooskõlas TsKS § 232

lg 4 (TsMS § 231 lg 4), mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi

lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme

kohtu otsuse, millega tunnistati hageja kaasomandiõigust poolele mõttelisele osale elamust, siis

puudub asjas kohtu seisukoht hagi aluseks oleva asjaolu - poolte vahel kooselu ajal elamu

ehitamiseks ühise tegutsemise lepingu olemasolu või puudumise kohta.

Kui tuvastatakse poolte vahel ühise tegutsemise leping, on võimalik hinnata lepinguosaliste osade

suurust ühises asjas. TsK § 440 lg 2 kohaselt lepinguosaliste rahalised või muud varalised osamaksed,

samuti nende ühise tegutsemise tulemusena loodud vara on nende kaasomand. AÕS § 71 lg 1

kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisti.

Hageja näitas, milliseid töid ja millises väärtuses oli kostja teinud enne väidetava ühise tegutsemise

lepingu sõlmimist.

Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et asjas pole kohaldatavad perekonnaseaduse normid

ühisomandi kohta.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada E. Nõlvakule 29. juunil 1998. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik