3-1-1-121-98 · Riigikohus

3-1-1-121-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. detsembril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

J. J. süüdistuses KrK § 162 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa J. J. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

J. J. anti 14. augustil 1997. a kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 3 p 1 ja § 162 järgi selles, et tema

töötades 1994 aastal Tallinnas X Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõtte direktorina ja olles varaliste

vahendite säilivuse eest vastutav ametiisik, riisus koos M. E. ametiseisundi kuritarvitamise teel X KME vara.

J. J. kirjutas 2. novembril 1994. a alla AS B. direktori K. K. poolt esitatud kuupäevata ja

registreerimisnumbrita aktile ehitustööde teostamise kohta; viseeris arve nr 95 AS-le B. 138 000 kr

väljamaksmise kohta ja A. K. nimele täidetud kassa väljaminekuorderi nr 855. M. E. võttis 2. novembril

1994. a X KME kassast välja 138 000 kr ja 7. novembril 1994. a ostis AS-st K. auto Fiat Tempra,

vormistades ostu oma tuttava A. R. nimele. Samuti süüdistati J. J. selles, et tema X KME direktorina töötades

oli ametialaselt lohakas.

2. novembril 1994 .a ei kontrollinud ta AS-le B. 138 000 kr väljamakse põhjendatust, kirjutades alla

kuupäevata ja registreerimisnumbrita aktile AS B. poolt X KME teenindamisel olevates asutustes

ehitustööde teostamise kohta. Ühtlasi viseeris ta AS B. direktori K. K. poolt esitatud arve nr 95 ja kassa

väljaminekuorderi nr 855 138 000 kr väljamaksmise kohta.

16. aprillil 1998. a esitati Tallinna Linnakohtu istungil J. J. täiendav süüdistus KrK § 162 järgi. Süüdistuses

märgiti, et J. J. ametiisikuna ei täitnud Kesklinna Elamute Valitsuse põhikirjast tulenevaid ametialaseid

kohustusi põhikirja p 8.2 järgi, mille kohaselt juhataja oleks pidanud tagama finantsdistsipliinist

kinnipidamise ning rahaliste vahendite säilimise.

Tallinna Linnakohtu 5. juuni 1998. a otsusega mõisteti J. J. õigeks. Linnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei

leidnud kohtuistungil tõendamist, et J. J. oleks riisunud 138 000 kr ametiseisundi kuritarvitamise teel.

Ametialases lohakuses mõisteti J. J. õigeks seetõttu, et tal puudus tahtlus suhtuda oma ametialastesse

kohustustesse hooletult. Kesklinna Elamute Valitsuse ametijuhendi kohaselt pidi M. E. korraldama asutuse

finantsmajanduslikku tegevust. Tema ülesandeks oli asutuse vara ja vahendite säilimise kontroll ja

raamatupidamisarvestuse organiseerimine. Linnakohus leidis, et J. J. ei andnud korraldust maksta kassast

sularahana välja 138 000 krooni.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna prokurör Hannes Kiris. Protestis ei

vaidlustatud J. J. õigeksmõistmist riisumises, küll aga temaõigeksmõistmist ametialases lohakuses. Protestis

leiti, et linnakohus on jõudnud J. J. KrK § 162 järgi õigeksmõistmisel ebaõigetele järeldustele, mis ei tulene

faktilistest asjaoludest.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1998. a otsusega tühistati J. J. õigeksmõistmine

KrK § 162 järgi. Ta mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja karistati 1500 kroonise rahatrahviga. Ringkonnakohus

leidis, et J. J. kui asutuse juht, kellel lasus otsene vastutus asutuse rahaliste vahendite ja materiaalsete

väärtuste säilivuse eest, kirjutas alla aktile tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta selles, et AS B. on

teostanud Kesklinna Elamute Valitsusele ehitustöid vastavalt lepingule seisuga 1. jaanuar 1994. a summas

138 000 kr eest ja tööde kvaliteet vastab esitatud nõuetele. 2.jaanauril 1994. a viseeris J. J. AS B. poolt

Kesklinna Elamute Valitsusele esitatud arve 138 000 kr suuruses summas, täitmiseks oma asetäitja M. E-le.

J. J. ja M. E. vaheline tööjaotus oli reguleeritud 18. mail 1993. a allakirjutatud töölepingu p-ga 2.4, mille

kohaselt just J. J. lasus kohustus kontrollida AS B.-ga seotud dokumentide sisu. J. J. tegelik käitumine -

pärast faktidele mittevastavate dokumentide temapoolset kinnitamist, panna vastutus nende sisulise õigsuse

kontrollimise eest oma asetäitjale " on vastuolus asutuse põhikirjast tulenevate ametialaste kohustustega.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse J. J. kaitsja advokaat Raivo Bergson.

Kassatsioonkaebuses taotleb ta ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks arutamisele

saatmist ringkonnakohtule. Kaitsja arvates on apellatsioonikohus rikkunud kriminaalmenetluse seadust.

Ringkonnakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on rikutud KrMK § 274 p 1 sätteid. Pole kinni peetud

J. J. esitatud faktilisest süüdistuse formulatsioonist ning põhjendatud, miks kohus seda süüdistust muutis.

Vastuolus KrMK § 274 p-le 3 on otsus motiveerimata. J. J. kirjutas fiktiivsetele dokumentidele alla tahtlikult,

seega pole tema poolt toimepandud tegu kvalifitseeritav ametialase lohakusena. Ringkonnakohus on valesti

kohaldanud kriminaalseadust, sest kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. J. J. ei

andnud korraldust raha väljamaksmiseks sularahas füüsilistele isikutele, vaid suunas AS. B. poolt koostatud

arve nr 95 täitmiseks asetäitjale M. E-le. J. J. tegevuse tõttu ei saabunud Kesklinna Elamute Valitsusele 138

000 kroonine kahju ja seetõttu puudub tema käitumises kuriteo koosseis.

Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat R. Napa esitatud kassatsioonkaebust, prokuröri arvates on kaebus

põhjendamatu ja seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

arvamused,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on J. J. süüdimõistmisel KrK § 162 järgi lähtunud õigesti

kriminaalasja tehioludest ja andnud neile motiveeritult õige juriidilise hinnangu. Riigikohus nõustub

ringkonnakohtu järeldustega selles, et J. J. oli ametiisik KrK § 160 mõttes, kelle pädevuses oli krediitide ja

vahendite käsutamisõigus kinnitatud eelarvete ja assingneeringute piires, ühtlasi ka kohustus tagada finants-

ja koosseisudistsipliinist kinnipidamine ning rahaliste vahendite ja materiaalsete väärtuste säilivus. J. J. poolt

põhikirjaliste kohustuste lohakas täitmine põhjustas asutusele suure varalise kahju. Kassatsioonkaebuses

esitatud väide, et ringkonnakohus on muutnud süüdistuse formulatsiooni, on sisuliselt ainetu. J. J. töötas

kuriteo toimepanemise ajal Kesklinna Elamute Valitsuse juhatajana. Selle asutuse õigusjärglane on X

Kinnisvarahoolduse munitsipaalettevõte, kes esitas ka avalduse kriminaalasja algatamiseks. Kaitsja väide, et

J. J. kirjutas fiktiivsetele dokumentidele alla tahtlikult ja seega tegutses otsese tahtlusega, mis välistab

süüdimõistmise ametialase lohakuse eest, on paljasõnaline ja vastuolus tuvastatud asjaoludega.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et toimunu suhtes on J. J. andnud erinevaid ütlusi, kuid need ütlused ei

kattu kassatsioonkaebuses tooduga. Ringkonnakohtus on J. J. seletanud, et ta ei mäleta täpselt AS. B.ga

sõlmitud tehingu asjaolusid, kuid ei välistanud ettemaksu võimalust. J. J. ütluste kohaselt tegutses ta

põhikirja kohaselt õigesti, samuti huvitus ta sellest, kuhu 138 000 kr maksti. Eelnevad ütlused välistavad

tema poolt otsese tahtlusega fiktiivsete dokumentide allakirjutamise ja viseerimise ning ringkonnakohtu

järeldused J. J. ametialases lohakuses on põhistatud. Riigikohus ei nõustu kaitsja väitega ringkonnakohtu

otsuse motiveerimatusest. Ringkonnakohus on sisustanud ametialase lohakuse blanketse dispositsiooni,

sealjuures ära näidates, milles seisnes J. J. kohusetundetu ja hooletu suhtumine oma ametialastesse

kohustustesse ning tuvastanud põhjusliku seose tema kui ametiisiku tegevusetuse ja suure varalise kahju

tekkimise vahel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 1998. a otsus J. J.

süüdimõistmises KrK § 162 järgi.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Välja mõista J. J. 1062.-kr kaitsjatasu riigi eelarve tuludesse.

Otsus jõustub 15. detsembril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher