3-2-1-121-98 · Riigikohus

3-2-1-121-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja

M. Lihhat"ova esindaja vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

9. novembril 1998. a

Marina Lihhat"ova kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni 1998. a otsuse Marina Lihhat"ova hagis Gennadi Dolmatovi ja Aleksei Glubakovi

vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt erastas Marina Lihhat"ova 1996. a jaanuaris Tartus Lääne 4-16

asuva korteri. Seoses ajutise äraolekuga, andis ta 1995. a detsembris selle korteri kasutada Gennadi

Dolmatovile. 1996. a septembris sai M. Lihhat"ova teada, et G. Dolmatov, esinedes tema volitatud

esindajana, on 11. aprillil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepinguga müünud korteri Aleksei

Glubakovile. M. Lihhat"ova esitas linnakohtule hagi ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja

korteri väljanõudmiseks A. Glubakovi valdusest. Hageja väitis, et G. Dolmatov on tehingu teinud

volituseta, kuna hageja ei olnud volitanud G. Dolmatovit ostu-müügilepingut sõlmima ning viimane

on tehingu tegemisel kasutanud volikirja, millel hageja allkiri on võltsitud. Kostja G. Glubakov leidis,

et ta on korteri omandanud heauskselt, mistõttu hageja ei saa temalt korterit välja nõuda.

Tartu Linnakohus rahuldas hagi TsÜS §-de 66 lg 2 ja 3, 103 lg 1 ning AÕS §-de 92 lg 3 ja 95 lg 3 ja 4

alusel. Linnakohus tunnistas 11. aprillil 1996. a sõlmitud ostu-müügilepingu tühiseks ning mõistis

korteri A. Glubakovi valdusest hageja kasuks välja. Kohus luges tõendatuks, et G. Dolmatovil puudus

volitus Tartus Lääne 4-16 korteri müümiseks.

Kostja A. Glubakovi apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tartu Ringkonnakohus linnakohtu otsuse

korteri A. Glubakovi valdusest väljanõudmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis

M. Lihhat"ova hagi A. Glubakovi vastu korteri valdusest väljanõudmiseks rahuldamata. Vastavalt

AÕS § 92 lõikele 1 tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse

üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Isik, kes on asja

üleandmisega omandanud heauskselt, on AÕS § 95 lõike 1 kohaselt asja omanik asja oma valdusse

saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Asjaolu, et

G. Dolmatovi kui omaniku esindaja ja A. Glubakovi vahel sõlmitud korteri ostu-müügileping on

TsÜS § 103 lg 1 alusel tühine, ei anna alust asja A. Glubakovilt kui heauskselt omandajalt AÕS § 95

lg 4 kohaselt välja nõuda, kuna üksnes võlaõigusliku tehingu tühisus ei too kaasa G. Dolmatovi ja

A. Glubakovi vahelise asjaõigusliku kokkuleppe kehtetust.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi korteri

A. Glubakovi valdusest väljanõudmiseks rahuldamata ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on materiaalõiguse normi vääralt

kohaldanud. AÕS § 92 lg 3 kohaselt peab omandi üleandmiseks olema õiguslik alus. Asja

üleandmine ei tohi rajaneda lubamatul teol. Asjaõigusliku kokkuleppe suhtes kuuluvad rakendamisele

kõik tehingute kohta käivad üldised eeskirjad. G. Dolmatovil puudus volitus hageja korteri

võõrandamiseks. Korteri ostu-müügileping on tühine. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei tekkinud ka

A. Glubakovil omandit eluruumile. Linnakohtu otsus on jõustunud osas, millega 11. aprillil 1996. a

sõlmitud ostu-müügileping tunnistati tühiseks. TsÜS § 66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu

järgi saadu tagastama.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel osaliselt tühistamisele

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja

valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama paragrahvi

3. lõikes on sätestatud, et omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. Apellatsioonikohtu otsusega

on tuvastatud, et hageja ei olnud G. Dolmatovile korteri müümiseks volitust andnud ning et

A. Glubakoviga sõlmiti korteri ostu-müügileping hageja nimel. Vastavalt TsÜS § 103 lõikele 1 on

tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust, tühine. Seega on hageja ja

A. Glubakovi vahel sõlmitud korteri ostu-müügileping tühine. TsÜS § 103 lg 1 kohaselt ei saa olla

kehtiv ka hageja ja A. Glubakovi kokkulepe korteri omandiõiguse A. Glubakovile ülemineku kohta.

Ebaõige on apellatsioonikohtu seisukoht, et korteri tegelik võõrandaja oli G. Dolmatov. Kuna

vastavalt TsÜS § 103 lõikele 1 on volituseta tehtud tehing tühine, s.o algusest peale kehtetu, siis ei

saa selline tehing olla kehtiv ka isiku suhtes, kes selle teise isiku nimel ilma volituseta tegi. Sellest

tulenevalt on samuti aluseta apellatsioonikohtu järeldus G. Dolmatovi ja A. Glubakovi vahelise

asjaõigusliku kokkuleppe kehtivuse kohta. Asjas ei ole tuvastatud, et G. Dolmatov oleks vaidlusaluse

korteri omaniku ja võõrandajana esinenud ning omandi üleandmiseks oma nimel A. Glubakoviga

tsiviilõigussuhetesse astunud. Kuna ei ole tuvastatud vallasomandi tekkimise aluseid, siis ei olnud

vallasomandi tekkimist reguleerivate asjaõigusseaduse sätete kohaldamine õige.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. juuni 1998. a otsus tühistada osas, millega jäeti

Marina Lihhat"ova hagi Aleksei Glubakovi vastu korteri valdusest väljanõudmiseks

rahuldamata ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Muus

osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Marina Lihhat"ovale 11. juunil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed A. Kull, L. Laarmaa