3-2-1-114-98 · Riigikohus

3-2-1-114-98

M Ä Ä R U S

Tartus 18. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja J. Rätsep, tõlk

L. Lomp`i juuresolekul, L. "aganova ja kostja A. Ligi esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul,

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. oktoobril 1998. a

Lorita "aganova erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 1998. a

määruse Lorita Piro"aki hagis Riho Suurmetsa ja Anne Ligi vastu ostu-müügilepingute

kehtetuks tunnistamiseks.

Tartu Linnakohtule esitatud hagis palus Lorita Piro"ak ("aganova) tunnistada kehtetuks tema ja Riho

Suurmetsa vahel 21. novembril 1995. a sõlmitud korteri asukohaga Tartus Mõisavahe 38-32 ostu-

müügileping. Hagi põhjenduste kohaselt müüs ta korteri Riho Suurmetsale viimase pettuse tõttu.

Samas paluti tunnustada 6. juunil 1996.a Riho Suurmetsa ja Anne Ligi vahel sõlmitud sama korteri

ostu-müügilepingu tühisust TsÜS § 66 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja taotlusel

tagas Tartu Linnakohus 21. aprilli 1998.a. määrusega hagi ja pani võõrandamise keelumärke Anne

Ligile kuuluvale eluruumile Tartus Mõisavahe 38"32 ja keelas Tartu Linnavalitsuse linnavarade

osakonnal korteriomandi Tartus Mõisavahe 38-32 kinnistamise Anne Ligile.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 1998. a määrusega linnakohtu hagi tagamise määrus

tühistati. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus protsessiosalise taotlusel hagi

tagada, kui selle tegematajätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi

on esitatud tehingute kehtetuks tunnistamiseks. Asjaõiguslikku ega varalist nõuet pole esitatud. Seega

on tegemist tuvastushagiga. Tuvastushagi kohta tehtav otsus ei ole aga sundkorras täidetav. Hagi

tagamise abinõud on kohaldatavad üksnes selliste hagide puhul, millega taotletakse sundkorras

täidetava kohtuotsuse tegemist.

Erikaebuses palub L. "aganova ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha hagi tagamiseks

võõrandamise keelumärge Tartumaa Hooneregistris korterile Tartus Mõisavahe 38-32. Kaebuse

väidetel on hagi eesmärk tunnistada kehtetuks ostu-müügileping ja saada tagasi vaidlusalune korter.

TsÜS § 66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama ja selle võimatuse korral

hüvitama saadu rahas. Hagi rahuldamisel on hagejal õigus korter tagasi saada. Vältimaks korteri

võõrandamist heausksele ostjale ongi vajalik hagi tagada. Tegemist on varalise hagiga, kuna hageja

soovib korterit ebaseaduslikust valdusest tagasi ja omandiõiguse tagastamist. See oleks sundkorras

täidetav omandiõiguse tagasivormistamisega. Hagi esitamisel tasus hageja ka riigilõivu vastavalt

korteri maksumusele.

Vastustaja A. Ligi peab erikaebust põhjendamatuks. Hagi tagamise otsustamisel peab kohus lähtuma

hagiavalduses nõutust, seda laiendamata. Hageja on nõudnud ühe ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamist ja teise tühisuse tunnustamist, seega teatud asjaolude tuvastamist.

Kolleegiumi istungil jäid kassaator ja vastustaja esindaja kaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade

juurde.

Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub.

Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et TsKS § 153 lg 1 kohaselt oli hagi tagamine lubatud, kui

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamise

eesmärgiks on kindlustada kohtuotsuse täitmine. Hagis nõutakse ühe tehingu kehtetuks tunnistamist

ja teise tehingu tühisuse tunnustamist, st ostu-müügi õigussuhete puudumise tuvastamist. Neist ühes

tehingus on hageja ise pooleks ja teises mitte. Sellest, et kehtetuks tunnistatud tehingu ja tühise

tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, ei tulene kohtule kohustust kohaldada restitutsiooni

ilma poolte nõudeta. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis

30. aprilli 1998. a otsuses tsiviilasjas 3-2-1-29-98 (RT III 1998, 18,184). Kuna Riho Suurmetsa ja

Anne Ligi vahelise tehingu pooleks hageja pole, siis selle tehingu järgi saadu ei kuuluks ka tehingu

tühisuse tunnustamise ja restitutsiooni nõude olemasolul tagastamisele hagejale. Hagis pole nõutud

omandiõiguse tunnustamist korterile ega selle väljanõudmist võõrast ebaseaduslikust valdusest,

millised nõuded andnuks aluse hagi tagamiseks. Kuna hagis ei nõuta subjektiivse tsiviilõigusõiguse

sunniviisilist teostamist ja kohtuotsuse täitmise küsimust ei tõusetu, siis puudus alus hagi tagamiseks.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 1998. a määrus jätta muutmata ja erikaebus

rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, J. Rätsep