3-2-1-108-98 · Riigikohus

3-2-3-108-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Rapla

Tekstiil esindajate vandeadvokaat V. Viiloli ja juhatuse liikme M. Metsküla osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. oktoobril 1998. a

AS-i Rapla Tekstiil kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

11. juuni 1998. a otsuse AS-i Reha hagis AS-i Rapla Tekstiil vastu 401 748 krooni saamiseks.

Rapla Maakohtule esitatud hagis palus AS Reha sisse nõuda AS-lt Rapla Tekstiil 401 748 krooni

4. märtsi 1997. a võla kustutamise lepingu alusel. Lepingu punkti 2.2 järgi kohustus AS Rapla

Tekstiil tasuma hagejale lepingus kindlaksmääratud maksegraafiku järgi 283 000 krooni. Lepingu

punkti 3.1 kohaselt kohustus kostja maksetega hilinemise korral tasuma viivist 0,3% viivitatud

summalt päevas. Kostja ei ole lepingus ettenähtud maksetähtpäevadest kinni pidanud ning on tasunud

kokku vaid 82 998 krooni.

17. veebruaril 1998. a esitas kostja vastuhagi ostu-müügilepingust ja selle alusel sõlmitud võlgnevuse

kustutamise lepingust tuleneva nõude tühisuse tunnistamiseks. Vastuhagi kohaselt põhineb hagi

tühisel tehingul ja on alusetu. 9. veebruari 1994. a ostu-müügileping ontühine, sest

konteinerkatlamaja omanikuks oli kooskõlas asjaõigusseaduse § 18 lõikega 3 alates 1. detsembrist

1993. a kostja. Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjonil puudus omaniku õigus

konteinerkatlamaja müümiseks hagejale. Õigusliku aluse puudumise tõttu on tühine ka 4. märtsi

1997. a võla kustutamise leping ja sellest tulenev nõue.

Tartu Kommertspanga Rapla pank rentis Rapla alevivalitsuselt Raplas, Viljandi mnt 6 asuvat hoonet

tervikvarana. Rendilepingu pooled olid kokku leppinud, et renditud vara parendamiseks paigaldab

rentnik konteinerkatlamaja maksumusega 219 225 krooni. AS Rapla Tekstiil omandas

enampakkumisel Rapla Linnavalitsusega 26. novembril 1993. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel

Viljandi mnt 6 asuva hoone. Lepingu kohaselt tekkis kostjal 1. detsembril 1993. a omandiõigus

ostetud varale, s.h konteinerkatlamajale.

9. veebruaril 1994. a sõlmisid Tartu Kommertspank ja AS Rapla Tekstiil ostu-müügilepingu, mille

kohaselt kostja ostis Viljandi mnt 6 asuva rendiobjekti parendusena paigaldatud konteinerkatlamaja

maksumusega 219 225 krooni. Sellest lepingust tuleneva väidetava nõude omandas AS HTM

Investment, kes omakorda loovutas selle 1. septembril 1995. a AS-le Reha. Hagi aluseks olev

4. märtsi 1997. a võla kustutamise leping põhineb 9. veebruari 1994. a ostu-müügilepingul.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, tunnistades Tartu Kommertspanga

likvideerimiskomisjoni ja AS-i Rapla Tekstiil vahel 9. veebruaril 1994. a sõlmitud konteinerkatlamaja

ostu-müügilepingust ja selle alusel AS-i Reha ja AS-i Rapla Tekstiil vahel 4. märtsil 1997. a sõlmitud

võlgnevuse kustutamise lepingust tulenevate nõuete tühisust.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on AS Reha tsiviilkoodeksi § 216 korras AS-i HTM

Investment kaudu omandanud Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni nõude kostja vastu.

Nõue tuleneb 9. veebruaril 1994. a Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni ja kostja vahel

sõlmitud ostu-müügilepingust. Nõue saaks põhineda sellel lepingul, kui leping vastaks seadusele ja

oleks kehtiv. Võla kustutamise leping 4. märtsist 1997. a pooltele uusi tsiviilõigusi ja kohustusi ei

tekitanud, seda ei saa käsitleda tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 lg 1 ettenähtud tsiviilõiguste ja

kohustuste tekke alusena ja on TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine kui seadusel mittepõhinev. Kuna

hageja on oma nõude rajanud sellele lepingule, siis ei kuulu tema nõue rahuldamisele. Tegemist on

maksegraafikuga, mis asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust. Kostja on kasutanud TsK § 219

ettenähtud õigust esitada uuele kreeditorile nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse

kreeditori vastu.

Maakohus leidis, et Rapla Alevivalitsuse ja Tartu Kommertspanga vahel 23. septembril 1992. a

sõlmitud rendilepingu kohaselt on katlamaja rendiobjekti parendus. Rentnikul oli õigus rendilepingu

lõpetamisel nõuda parendusteks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Rendiseaduse § 11 lg 1 kohaselt

kuulub renditud vara rendileandjale ja ka parenduse omanikuks tuleb lugeda rendileandja. Kostja

omand katlamajale tekkis hoone valduse üleandmisega 26. novembri 1993. a ostumüügi lepingu järgi

1. detsembril 1993. a. Samuti on katlamaja hoone kui peaasja päraldis vastavalt AÕS § 18 lõikele 1.

Seega ei kuulunud katlamaja Tartu Kommertspangale ja likvideerimiskomisjon ei saanud seda müüa.

AÕS § 68 lg 1 kohaselt on asja käsutamise õigus omanikul. Tähtsust ei oma, et kostja pole esitanud

omandikaitse hagi - katlamaja on kogu aeg olnud kostja valduses, selle valdamiseks ja kasutamiseks

takistusi ei tehtud - seega ei ole omandiõigust rikutud.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja uue otsusega mõistis AS-lt Rapla Tekstiil välja AS-i

Reha kasuks võlana 401 748 krooni ning riigilõivu 25 504 krooni 90 senti. AS-i Rapla Tekstiil

vastuhagi jäeti rahuldamata. Hagi rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jätmist põhjendas

ringkonnakohus sellega, et 4. märtsi 1997. a lepingus tunnistas kostja oma võlgnevust ja kohustus

selle osade kaupa tasuma. Nimetatud leping ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Seega

tekkisid sellest lepingust kostjale tsiviilkohustused mida tuleb täita ja seda lepingut ei saa TsÜS § 66

lg 2 järgi pidada tühiseks. Võla ja viivisesumma vastu pole kostja vaielnud. Kuna 4. märtsi 1997. a

lepingu kehtetuks tunnistamiseks hagi pole esitatud, ei oma tähtsust, millest tekkis võlg, mida hageja

4. märtsi lepinguga tunnistas. Õige pole ka maakohtu otsuse põhjendus 9. veebruari 1994. a lepingu

tühisuse kohta, millest võlg tekkis. Tegemist on võlaõigusliku tehinguga, mille tühisus ei olene

omandi üleminekust. Ka tunnistas kostja esindaja apellatsioonikohtu istungil, et 1. detsembri 1993. a

lepingust, millega ta ostis teenindusmaja, jäi katlamaja välja ja 9. veebruaril 1994.a katlamaja ostes,

ei pidanud ta end selle omanikuks. Seega pidas kostja ise ka õiglaseks katlamaja eest maksta.

Tähtsust ei oma ka Rapla Alevivalitsuse ja Tartu Kommertspanga vahel sõlmitud rendileping.

Kassatsioonkaebuses palus AS Rapla Tekstiil tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta

jõusse maakohtu otsus. Kaebuse väidetel puudus Tartu Kommertspangal AÕS § 68 lg 1 kohaselt

õiguslik alus katlamaja müümiseks ja seega on 9. veebruari 1994. a ostu-müügileping vastuolu tõttu

seadusega tühine. Vaidlusalune katlamaja kuulub alates 1. detsembrist - valduse saamisest - kostjale,

kes omandas selle 26. novembri 1993. a ostu-müügilepingu järgi. Hagi aluseks olev 4. märtsi 1997. a

leping võlgnevuse kustutamise kohta ei tekitanud pooltele uusi tsiviilõigusi ja kohustusi, tegemist on

vaid ostumüügilepingu täitmiseks sõlmitud maksegraafikuga. Vaidlustatud ostu-müügilepingu

tühisuse tõttu on tühine ka 4. märtsi 1994. a kokkulepe. Katlamaja on olnud kassaatori valduses, tema

omandiõigust pole rikutud, seega on alusetu motiiv, et kassaator pole esitanud hagi lepingu kehtetuks

tunnistamiseks. Sissenõutud summast moodustab katla maksumus ainult 29,6 %, ülejäänu on viivis.

See on vastuolus TsK §-s 194 lg 1 sätestatuga. Samuti on hageja arvestanud viivist viiviselt, mis on

vastuolus TsK §-s 191 kehtestatuga.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei andnud õiget hinnangut poolte suhetele ega lahendanud asja.

Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja vandeadvokaat V. Viilol kaebuse väidete juurde ja

kassaatori seaduslik esindaja M. Metsaküla väitis, et vaidlusaluse ostumüügi lepingu olid nad

sunnitud sõlmima selleks, et saada pankadest laenu.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub protsessiõiguse normi rikkumise tõttu

tühistamisele osas, millega täielikult rahuldati AS-i Reha hagi.

Täpne pole ringkonnakohtu väide, et vaidlustatud pole viivise summat. Rapla Maakohtu 9. märtsi

1998. a istungil on kostja vaidlustanud viiviste arvestamise. Maakohus rahuldades vastuhagi ja jättes

rahuldamata hagi, ei käsitlenud otsuses viivise nõuet. Seega puudus kostjal põhjus esitada

apellatsioonkaebust. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega hagi

rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ja 4 kohaselt pidi

taandma õigusliku hinnangu ka kostja poolt I astme kohtus esitatud vastuväidetele. Eeltoodud

põhimõte on kooskõlas ka 1. septembril 1998. a jõustunud TsMS §-s 3 kehtestatud

tsiviilkohtumenetluse ülesandega ega pole vastuolus TsMS §-des 319 ja 330 sätestatuga. Praegu

puudub kohtuotsus, milles oleks võetud seisukoht kostja vastuväidete osas viiviste nõudmisele.

Põhjendamata on jäänud ringkonnakohtu järeldus, et 4. märtsi 1997. a lepingust tekkis iseseisev

kohustis, mis pole seotud ülalmärgitud lepingus viidatud 9. veebruari 1994. a ostu-müügilepingust

tekkinud kohustisega. TsK § 238 lg 1 järgi võib kohustis lõppeda esialgse kohustise asendamisel

uuega. Sealhulgas võivad pooled TsK § 272 lg 3 kohaselt iga võla vormistada laenulepinguna. Poolte

tahe ühe kohustise lõpetamiseks ja selle asendamiseks teisega peab aga olema selgelt väljendatud.

Apellatsioonikohtul tuleb 4. märtsi 1997. a lepingut tõlgendada TsÜS §-s 64 sätestatud põhimõtete

alusel ja võtta seisukoht, kas sellega lõpetati ostu-müügilepingust tulenev kohustis või muudeti seda.

Kuna apellatsioonikohus on võtnud seisukoha ka 9. veebruari 1994. a ostu-müügilepingu osas, siis ei

kuulu ringkonnakohtu otsus tühistamisele osas, millega jäeti rahuldamata vastuhagi.

Kassatsioonkaebuse väited selleks alust ei anna. See, et müüjaks ei olnud väidetavalt omanik, ei ole

ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamise aluseks. AÕS § 95 järgi on omandamine võimalik ka

isikult, kes pole omanik. Samas on ringkonnakohus tuvastanud, et AS Rapla Tekstiil ei tasunud

teenindusmaja ostes katlamaja eest ja Tartu Kommertspangalt katlamaja ostes ei pidanud end selle

omanikuks.

9. veebruari 1994. a ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist tsiviilseadustiku üldosa seaduses

sätestatud tehingu vaieldavuse alustel pole nõutud.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. juuni 1998. a otsus tühistada osas, millega AS-lt

Rapla Tekstiil mõisteti välja AS-i Reha kasuks võlana 401 748 krooni ja riigilõivuna 25 504

krooni 90 senti ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Rapla Tekstiil 30. juunil 1998. a tasutud kautsjon 4017 (neli tuhat seitseteist)

krooni 50 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H.Jõks, L. Laarmaa