3-2-1-112-98 · Riigikohus

3-2-1-112-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja

N. Üpruse esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

26. oktoobril 1998. a

Neeme Üpruse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni

1998. a otsuse Neeme Üpruse hagis Zinaida Minina vastu eluruumist väljatõstmiseks.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Neeme Üprus välja tõsta Zinaida Minina korterist

Tallinnas Kivila 34"1 teist eluruumi vastu andmata. Hagi põhjenduste kohaselt ostis AS Hansa

Liising 4. juulil 1997. a 3-toalise korteri Tallinnas Kivila 34"1 AS-lt Montarlo. Ostu-müügilepingu

p 3.1 järgi loeti lepingu allakirjutamisega lepinguobjekti omandiõiguse üleminek toimunuks. Pooled

leppisid kokku, et lepinguobjektiks olev korter jääb müüja valdusse ning müüja kohustus korteri

vabastama ja andma ostja valdusse hiljemalt 9. juuliks 1997. a. Lepingu p 4 järgi müüja kinnitas, et

kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni ei ole korterit kellelegi võõrandatud ega panditud, selle suhtes ei

ole vaidlusi ega kolmandate isikute õigusi. Selle kinnituseks esitas AS-i Montarlo esindaja Z. Minina

allkirjaga teatise, milles viimane kinnitas, et tal ei ole seaduslikku alust Kivila 34"1 korteri

kasutamiseks. Hageja ja AS Hansa Liising sõlmisid vaidlusaluse korteri järelmaksuga ostu-

müügilepingu. Kui hageja soovis 12. juulil 1997. a minna AS-lt Hansa Liising ostetud Kivila 34"1

korterisse, selgus, et korteris elab Z. Minina, kes keeldub korterit vabastamast. Z. Minina ei ole

korterisse sisse kirjutatud ega ole tasunud üüri.

Linnakohus rahuldas hagi ning otsustas ES §-de 4 ja 62 alusel Z. Minina väljakolimisest keeldumise

korral välja tõsta omavoliliselt hõivatud eluruumist Tallinnas Kivila 34"1 teist eluruumi vastu

andmata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et Z. Mininal oleks seaduslik alus

vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks. Paljasõnaline on Z. Minina väide, et korteri ostis tema tütar

Olga Tross. Z. Minina on vaidlusaluse korteri hõivanud omavoliliselt. N. Üpruse õigus kasutada seda

korterit tuleneb tema ja AS-i Hansa Liising vahel 3. juulil 1997. a sõlmitud korteri järelmaksuga ostu-

müügilepingust ja AS-i Montarlo ning AS-i Hansa Liisng vahel 4. juulil 1997. a sõlmitud ostu-

müügilepingust.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse. Ringkonnakohus leidis, et asjas ei ole tõendeid, mis

kinnitaksid, et Z. Minina oleks korteri hõivanud omavoliliselt. Z. Minina ja tema esindaja seletuste

kohaselt ostis vaidlusaluse korteri Z. Minina tütar O. Tross ja Z. Minina kolis korterisse juba 1996. a

augustikuul. Alus Z. Minina väljatõstmiseks ES § 62 kohaselt puudub. Pealegi ei ole hageja

vaidlusaluse korteri omanik ja ta ei ole asjaomane hageja eluruumist väljatõstmise hagis

elamuseaduse alusel. Eluruum kuulub AS-le Hansa Liising.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta

linnakohtu otsus muutmata. Kassaator leiab, et Z. Mininal ei ole õigust eluruumi vallata. Kohtule

esitatud dokumentidest nähtub, et nimetatud elutuumi omanikuks oli AS Montarlo, kelle käest

omandas korteri AS Hansa Liising ja andis selle N. Üpruse valdusse. 8. juuli 1997. a teatises kinnitab

Z. Minina, et tal ei ole mingit õigust eluruumi vallata. Eluruumi valdamine ilma omaniku loata on

vaadeldav eluruumi omavolilise hõivamisena. Kohtule ei ole esitatud dokumente selle kohta, et

korteri oleks ostnud O. Tross, kelle juurde Z. Minina elama asus. Hageja õigus nõuda eluruumi

vabastamist tuleneb rendiseaduse §-st 24 lg 1, mille kohaselt rentnikul on õigus kaitsta enda õigusi

renditud vara suhtes samadel alustel nagu renditud vara omanikulgi. Kui eluruumi omanik võib

nõuda ES § 62 kohaselt omavolilise hõivaja väljatõstmist, siis vastavalt rendiseaduse §-le 24 lg 1

võib seda nõuda ka hageja kui vaidlusaluse korteri järelmaksuga ostu-müügilepingu järgne rentnik.

Seda hageja õigust kinnitavad ka järelmaksuga ostu-müügilepingu punktid 4.6, 4.6.1, 5.4, ja 10.3.

Vastustaja kassatsioonkaebusele ei vastanud.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 1 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsKS § 232 lg 4 sätestas, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Apellatsioonikohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Kohtu

seisukoht, et N. Üprus pole asjaomane hageja eluruumist väljatõstmise hagis elamuseaduse alusel, ei

ole küllaldaselt põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et hageja ei ole veel vaidlusaluse

korteri omanik ning eluruum kuulub AS-le Hansa Liising. Nendest asjaoludest aga iseenesest ei

tulene, et hageja ei saa nõuda isiku väljatõstmist omavoliliselt hõivatud eluruumist. Omavoliliselt

eluruumi hõivanud isiku väljatõstmist ES § 62 kohaselt saab nõuda nii eluruumi omanik kui ka isik,

kellel on omavoliliselt hõivatud eluruumi kasutamiseks muu õiguslik alus. Seega pidi kohus hageja

nõudeõiguse üle otsustamiseks võtma esmalt seisukoha hagejal vaidlusaluse eluruumi kasutamise

õigusliku aluse olemasolu kohta. Kohtuotsuses ei ole kajastatud kohtu seisukohta hageja poolt oma

nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitatud tõendite suhtes. Kostja vaidles hagile vastu,

väites, et korteri on ostnud tema tütar. Ka selle väite osas pole kohtuotsuses seisukohta võetud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 1998. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Neeme Üprusele 20. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull