3-2-1-105-98 · Riigikohus

3-2-1-105-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 12. oktoobril 1998. a

AS ERA Pank kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 1998. a otsuse AS

Valestor hagis AS ERA Pank vastu 599 273 krooni saamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 19. juulil 1996. a sõlmis AS Valestor AS-iga ERA

Pank krediidilepingu nr 10LL-72-190796 (krediidileping) summaga 900 000 krooni, mille viimaseks

tagastamise tähtajaks määrati 15. august 2003. a. Laenu tagati kolme pandiga: 1) kõik AS-ile Rähn

kuuluvad AS-i Valestor aktsiad; 2) kommertspant AS"i Valestor vallasvarale; 3) vallaspant AS-i

Valestor ehitisele. Pandileping nr 10LL-72/2-190796 (pandileping) sõlmiti 19. juulil 1996. a AS-i

ERA Pank ja AS-i Rähn vahel viimasele kuuluvatele AS-i Valestor aktsiatele nominaalväärtusega 138

000 krooni. Peale nimetatud krediidilepingu oli AS-i Valestor ja AS-i ERA Pank vahel sõlmitud veel

kaks krediidilepingut kogusummaga 6 200 000 krooni. Ka eelnevaid krediidilepinguid oli tagatud

eelnimetatud kommerts- ja vallaspandiga. 2. septembril 1996. a esitas AS Rähn Tartu Linnakohtule

hagi pandilepingu tühisuse tunnustamiseks põhjusel, et selle on sõlminud juhatuse liige Lembit Põld,

kellel puudus vastav volitus. Hagist loobumise tõttu lõpetati asjas Tartu Linnakohtu 5. novembri

1996. a määrusega menetlus. 18. oktoobril 1996. a teatas AS ERA Pank kirjalikult AS-ile Valestor

krediidilepingu ennetähtaegset lõpetamist, viidates krediidilepingu punktidele 9.8.8, 9.8.9, 9.14,

10.1.4 ja 10.1.5.

AS Valestor nõudis 24. juulil 1997. a esitatud hagis TsÜS § 108, TsK §-de 173, 174, 448 ja 477 järgi

AS-lt ERA Pank alusetult saadud viivist 511 919 krooni 90 senti ning viivise nõudmise tagajärjel

hagejale tekkinud kahju 87 358 krooni, kokku 599 272 krooni 90 senti. Hagis leiti, et otsus

krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta on tühine, kuna see ei ole kooskõlas pooltevahelise

lepinguga ning kujutab kostjapoolset lepingutingimuste rikkumist ning kohustise ühepoolset

muutmist ilma seadusliku või lepingulise aluseta.

Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis AS-ilt ERA Pank välja hageja poolt alusetult tasutud

viivised 511 919 krooni 90 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud AS Valestor

krediidilepingut kostja poolt väidetud viisil ja temalt viivise nõudmine vastavalt krediidilepingu

punktidele 10.1 ja 10.2 ei olnud õige. TsK § 227 kohaselt ei ole kreeditoril õigust nõuda leppetrahvi

tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise eest. AS-i Rähn poolt hagi

esitamisega pandilepingu tühisuse tunnustamiseks ei ole tagatise väärtus oluliselt ja reaalselt

vähenenud. Laen oli tagatud kolme tagatisega, mille väärtused krediidilepingu sõlmimisest kuni selle

ennetähtaegse lõpetamiseni ei vähenenud, vaid suurenesid. Krediidilepingu punkt 10.1.5 kohustas

pooli kõigepealt pidama läbirääkimisi lisatagatiste osas ja alles siis, kui nende käigus kokkulepet ei

saavutata, on pangal õigus lõpetada krediidileping ennetähtaegselt. Läbirääkimisi ei peetud.

Krediidilepingust ei tulene, et läbiräkimised pidi algatama deebitor. Kohus pidas vääraks poolte

seisukohta, et aktsiate pandileping oli seadusega vastuolu tõttu TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine algusest

peale. ÄS § 307 lg 2 sätestab, et esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

Linnakohus leidis, et AS ERA Pank ei käitunud oma õigusi teostades heas usus ja kasutas kohe

äärmuslikke abinõusid. Hageja nõude 87 358 krooni kahju hüvitamiseks jättis linnakohus

rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja apellatsioonkaebuse ja linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu põhjendustega. Õige on linnakohtu seisukoht, et asjas ei ole

tõendatud hageja poolt krediidilepingu rikkumine kostja väidetud viisil. AS ERA Pank nõudis

18. oktoobri 1996. a kirjas krediidilepingu ennetähtaegset lõpetamist lepingu punktide 9.8.8; 9.8.9;

9.14; 10.1.4; 10.1.5 alusel seetõttu, et AS-i Rähn poolt hagi esitamisega linnakohtule oli tagatiste

väärtus oluliselt vähenenud ning AS Valestor ega AS Rähn ei teinud ühtegi ettepanekut uue tagatise

andmiseks. Krediidilepingu punkt 9.8.8 järgi hindab tagatise väärtuse vähenemist küll kreeditor, kuid

tagatise väärtuse vähenemine peab olema reaalne, mitte oletuslik. Pandilepingu kehtivuse

vaidlustamine ei tähenda iseenesest tagatise väärtuse vähenemist. Seega oli krediidilepingu

ennetähtaegne lõpetamine tagatise väärtuse vähenemise tõttu väär. Ringkonnakohus leidis, et

krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks ei ole ka AS-i Valestor väidetav krediidilepingu

punkti 9.8.9 rikkumine sellega, et ta ei informeerinud kreeditori 7 kalendripäeva jooksul juriidilisest

faktist " AS-i Rähn poolt hagi esitamisest. Kuigi 18. oktoobri 1996. a kirjas on viide sellele punktile,

ei ole kirjas märgitud, millisest juriidilisest faktist AS Valestor kreeditori ei informeerinud. Samuti

pole kostja tõendanud, kuidas mõjutas AS-i Rähn hagi esitamine krediidilepingu nõuetekohast

täitmist hageja poolt.

Kassatsioonkaebuses palus AS ERA Pank ringkonnakohtu otsuse tervikuna tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks samale kohtule.

Kaebuses leitakse, et aktsiate pandilepingu vaidlustamine vähendas tagatise väärtust. Seadus ei nõua

tehingu tühisusest huvitatud isikut esitama kohtule tühisuse tunnustamise hagi, kuna tehing on tühine

olenemata kohtusse pöördumisest. Krediidilepingu punktide 9.8.8 ja 9.8.9 järgi pidi AS Valestor

informeerima kostjat, kui ta on teada saanud või pidi teada saama, et tagatiste väärtus vähenes või

leidis aset muu juriidiline fakt, mis mõjutas lepingu nõuetekohast täitmist deebitori poolt. Hageja

seda ei teinud ja kostjal oli õigus krediidilepingu punktide 10.1.4 ja 10.1.5 alusel nõuda lepingu

ennetähtaegset täitmist. Kuna krediidilepingu järgi kohustus hageja tagama krediidisumma lepingus

sätestatud tagatistega, siis pandiõiguse puudumisel pandilepingu tühisuse tõttu ei oleks

krediidilepingut nõuetekohaselt täidetud. Kostja teatas nõudest täita krediidileping ennetähtaegselt

18. oktoobril 1996. a. Nõude esitamisega oli saabunud lepingu punktis 10.2 sätestatud tingimus ja

täitmise tähtpäev saabus 25. oktoobril 1995. a. Hageja ei täitnud kohustust lepinguga

kindlaksmääratud tähtajal, vaid viivitas täitmisega kuni 17. veebruarini 1997. a. Seega oli kostjal

õigus nõuda krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude mittetäitmise tõttu lepingu punkt 10.4

alusel ka viivist. Pandilepingut ei pidanud tühiseks mitte ainult pantija AS Rähn, vaid ka AS Valestor

pole seda kunagi kehtivaks pidanud. Seega AS Valestor püüdis kostjat eksitusse viia, millega ei

järginud TsÜS §-s 108 kehtestatud nõuet toimida tsiviilõiguste teostamisel ja "kohustuste täitmisel

heas usus.

Kassaator nõustub kohtute seisukohaga, et AS Valestor rikkus krediidilepingu alusel tekkinud

kohustist. Kohtud on leidnud aga, et hageja ei rikkunud kohustist kostja poolt märgitud viisil. Kui

kohustise rikkumine on tõendamist leidnud, siis TsK § 227 kohaselt vabaneb kohustist rikkunud isik

varalisest vastutusest süü puudumisel, kusjuures süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist

rikkunud. Vastustaja ei ole tõendanud, et tal puudub süü. Kassaator leiab, et tal oli õigus

krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude mittetäitmise tõttu nõuda täiendavat viivist 0,5%

kalendripäevas viivitatud võlasummast.

Vastustaja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Vastustaja süü puudumine kohustise rikkumise

eest on tõendatud. Vastustaja rikkus AS-i ERA Pank nõuet täita kohustis ennetähtaegselt. Asjaolusid,

mis oleksid andnud kassaatorile aluse nõuda kohustise ennetähtaegset täitmist, aset ei leidnud. Seega

ei saa vastustaja süüdi olla sellise kohustise rikkumises. Vaidlus pandiõiguse eksisteerimise üle ei

mõjuta pandi esemeks oleva vallasasja väärtust. Krediidilepingu punkt 8.2 käsitleb deebitori

kohustust pandiõiguste suhtes, mille ese on tema omandis. Hageja ei saa takistada kolmandast isikust

pantijal kaitsta oma väidetavalt rikutud õigust.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu.

Krediidilepingu punkt 10.2 kohaselt lepingu ennetähtaegse lõpetamise nõudmisel kreeditori poolt

peab deebitor 7 kalendripäeva jooksul alates kreeditori kirjaliku teate väljastuskuupäevast tasuma

kogu lepingust tuleneva võlgnevuse. Krediidilepingu punkt 10.4 kohaselt kohustus deebitor tasuma

viivist 0,5% koguvõlgnevuselt, mida ta ei tasunud punktis 10.2 nimetatud tähtajaks. Lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest kirjaliku informeerimise kohustuse eesmärk on teavitada deebitori ka

asjaoludest, milliste esinemise tõttu lepingut ennetähtaegselt lõpetada soovitakse. Krediidilepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest teatati 18. oktoobri 1996. a kirjas, mille kohaselt ennetähtaegse

lõpetamise aluseks oli asjaolu, et krediidilepingu tagatise väärtus on oluliselt vähenenud seoses AS-i

Rähn poolt hagi esitamisega pandilepingu tühisuse tunnistamiseks ja ei AS Rähn ega võlgnik AS

Valestor pole 18. oktoobrini teinud ettepanekut uue tagatise andmiseks. Krediidilepingu punktidele

9.8.8, 9.8.9, 9.14, 10.1.4 ja 10.1.5 viidates nõuti lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Kolleegium leidis, et pandilepingu tühisuse tunnustamise hagi esitamisega seati ühe tagatise

olemasolu kahtluse alla, mis tuleb võrdsustada tagatise väärtuse vähenemisega. Laenuandjat ei saa

seada olukorda, kus kohtuliku vaidluse ajal tagatise olemasolu üle puudub kindlus tagatise

olemasolus ja ta ei saa nõuda lisatagatist. Tagatise väärtuse vähenemise olulisus oli jäetud kreeditori

hinnata ja ta hindas vähenemise oluliseks. Ainuüksi tagatise väärtuse oluline vähenemine polnud aga

lepingu punkti 10.1.5 kohaselt selle ennetähtaegse lõpetamise alusks. Lepingu ennetähtaegseks

lõpetamiseks osundatud punkti järgi pidi tagatise väärtuse olulisele vähenemisele lisanduma

kokkuleppe mittesaavutamine lisatagatise osas. Linnakohus on leidnud, et läbirääkimiste pidamine

lisatagatiste andmiseks pole tõendatud ja lepingust ei tulene, et läbirääkimised oleks pidanud

algatama deebitor. Eeltooduga tuleb nõustuda - lisatagatise andmine eeldab kreeditori sellekohast

nõuet. Seega ei saanud krediidilepingu punkt 10.1.5 olla aluseks lepingu ennetähtaegsele

lõpetamisele.

AS-i ERA Pank 18. oktoobri 1996. a kiri sisaldab viite ka lepingu punktile 9.8.9, mille kohaselt

deebitor on kohustatud informeerima kreeditori 7 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ta sai

teada juriidilisest faktist, mis mõjutab tema poolt lepingu nõuetekohast täitmist ja punktile 9.8.8,

mille kohaselt deebitor kohustus eelnimetatud tähtajal informeerima kreeditori tagatise väärtuse

vähenemisest. Kohtud on tuvastanud, et lepingu punktis 9.8.9 sätestatud juriidiliseks faktiks oli hagi

esitamine AS-i Rähn poolt, kuid kirjas pole seda otsesõnu märgitud ja pole tõendatud, mil viisil võis

hagi esitamine mõjutada laenulepingu täitmist. Kolleegium ei nõustu esimese põhjendusega, sest

18. oktoobri 1996. a kirjas oli välja toodud asjaoluna hagi esitamine ja viidatud lepingu punktile

9.8.9, mille kohaselt deebitor pidi sellest asjaolust kreeditori informeerima. Samas tuleb nõustuda

ringkonnakohtu seisukohaga, et kreeditor pidi tõendama, kuid pole tõendanud, kuidas võlgnikuks

mitteoleva pantija poolt pandilepingu vaidlustamine mõjutas deebitori poolt lepingu täitmist. Seega ei

saanud ka krediidilepingu punkt 9.8.9 olla aluseks lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele.

Kuna kolleegium võrdsustab hagi esitamise pandilepingu tühisuse tunnustamiseks tagatise väärtuse

vähenemisega, siis tuleb asja uuel arutamisel võtta seisukoht, kas krediidilepingu punkt 9.8.8 andis

aluse nõuda krediidilepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Ringkonnakohus on nõustunud linnakohtu järeldusega, et kreeditoril ei ole õigust nõuda leppetrahvi

tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest.

Kuna kohus ei tuvastanud hageja süüd kohustise rikkumises, siis kuulub tasutud viivis talle

tagastamisele. TsK § 227 kohaselt tõendab süü puudumist aga isik, kes on kohustist rikkunud.

Kohtuotsustest ei selgu, milles seisnes hagejapoolne kohustise rikkumine ja millega on tõendatud

tema süü puudumine selles.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le ERA Pank 22. mai 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik