3-1-1-114-98 · Riigikohus

3-1-1-114-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. novembril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja

R. B. süüdistuses KrK § 107 lg 1

ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa R. B. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge

Püss.

Jõgeva Maakohtu 28. aprilli 1998. a otsusega mõisteti R. B. süüdi ja teda karistati KrK § 107 lg 1 järgi KrK

§ 39 kohaldamisega rahatrahviga 536 päevamäära, s. o 15 008 krooni ja KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi

rahatrahviga 40 päevamäära, s. o 1120 krooni riigituludesse. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused

ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle rahatrahv 16 128 krooni.

Sama otsusega mõisteti süüdi veel V. B. ja A. T., kuid nende osas kassatsioonkaebust ei ole esitatud.

R. B. tunnistati KrK § 107 lg 1 järgi süüdi selles, et ta 13.oktoobril 1997. a kella 22.00 paiku X maakonnas Y

vallas Z külas elumaja trepikojas, olles alkoholijoobes, isiklikul ajendil tekkinud tüli käigus lõi tahtlikult K.

K. noaga kõhu piirkonda, tekitades talle ülirasked kehavigastused.

Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi tunnistati R. B. süüdi kahes kuriteoepisoodis ja nimelt selles,

et ta 13. oktoobril 1997. a X maakonnas Y vallas Z külas, olles alkoholijoobes, koos kaaskohtualuste V. B. ja

A. T. tungis aknaklaasi purustamise teel K. B. elumajja, tekitades varalise kahju 425 krooni ja seejärel tungis

A. K. maamajja, tekitades varalise kahju 737 krooni.

Apellatsioonprotestis taotles Jõgeva prokurör Liane Peets Jõgeva Maakohtu 28. aprilli 1998. a kohtuotsuse

tühistamist R. B. mõistetud karistuse leebuse tõttu. Protesti kohaselt ei vasta R. B. mõistetud karistus kuriteo

raskusele ja süüdlase isikule ning KrK § 39 sätete kohaldamine ja teisele karistusliigile, s.o rahatrahvile

üleminek on motiveerimata.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a otsusega tühistati Jõgeva Maakohtu otsus

osaliselt R. B. mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu tema poolt toime pandud kuriteo raskusele ning tema

isiksusele. R. B. karistati KrK § 107 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2

ja 3 järgi kuuekuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning

lõplikuks karistuseks mõisteti kaheaastane vabadusekaotus. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele

osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat ja üks kuu

vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusaja hulka loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg,

29. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 1997. a.

Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, kriminaalasjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis võimaldaks R. B.

KrK § 107 lg 1 järgi karistuse mõistmise alla alammäära. Samuti leidis ringkonnakohus, et ka rahatrahvi

kohaldamine pole käesoleval juhul põhjendatud, sest kohtualusel ei ole töökohta ning tal puudub kindel

sissetulek. Ringkonnakohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et R. B. pani uued kuriteod toime

katseajal ning alkoholijoobes.

Kassatsioonkaebuses taotleb R. B. kaitsja advokaat Haide Rimmel Tartu Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a kohtuotsuse osalist tühistamist ja R. B. karistamist KrK § 139 lg 2

p-de 1, 2 ja 3 ning KrK § 107 lg 1 järgi rahatrahviga, kohaldades viimase kuriteo osas KrK § 39 sätteid.

Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus on alusetult karmistanud maakohtu poolt R. B. mõistetud õiglast

karistust ning nõustub täielikult maakohtu sellesisuliste motiividega.

Kaitsja leiab, et R. B. lõi noaga K. K. tahtmatult, eesmärgiga kaitsta oma haiget venda ning on seisukohal, et

eeltoodud asjaolu tulekski käsitleda erandlike tehioludena KrK § 39 mõttes. Veel palub kaitsja R. B.

karistamisel arvestada kannatanu K. K. arvamusega kohtualuse karistamise osas ning R. B. abistavat

käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Samuti palub kaitsja arvestada seda, et R. B. kahetses

puhtsüdamlikult oma käitumist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsja, kes taotles

kaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a kohtuotsus põhineb seadusel ega kuulu

muutmisele. KrK § 107 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vabadusekaotuse. Riigikohus nõustub

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsuses toodud põhjendustega selle kohta, miks

käesolevas kriminaalasjas ei esine KrK § 39-s sätestatud erandlikke asjaolusid ning leiab, et R. B. on

mõistetud karistus, mis vastab KrK § 20 kirjeldatud karistuse eesmärgile.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1998. a kohtuotsus R. B. suhtes jätta muutmata,

kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Välja mõista R. B. 531 krooni kohtukulusid kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 10. novembril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg