3-1-1-113-98 · Riigikohus

3-1-1-113-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. novembril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar ja liikmed Jüri Ilvest ning

Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja

A. Z. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena süüdimõistetu A. Z., tema kaitsja vandeadvokaat Leonid

Olovjani"nikov ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja tõlk Lüüli Lomp.

A. Z. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ta 16. novembril 1997. a kella 9.50 paiku,

viibides Tallinnas X tn 16 AS K. kaupluse abiruumis, lükkas tahtlikult selle kaupluse müüjat J. M., lõi talle

ilma põhjuseta rusikaga rindu ning vähemalt neljal korral jalaga vastu paremat jalga, tekitades kannatanule

kergeid kehavigastusi. Samal ajal väljendas A. Z. end J. M. suhtes ebatsensuurselt, solvates sellega tema au

ja väärikust.

Tallinna Linnakohtu 11. mai 1998. a otsusega kvalifitseeriti A. Z. kuritegu ümber, ta tunnistati süüdi KrK

§ 113 järgi ja teda karistati rahatrahviga100 päevamäära, s. o 2800 krooni ulatuses riigituludesse.

Linnakohus tuli järeldusele, et eeluurimisel A. Z. käitumisele antud õiguslik hinnang on ebaõige ning leidis,

et tegemist oli kannatanu tööle hilinemise tõttu äkiliselt puhkenud konflikti tagajärjel kergete kehavigastuste

tahtliku tekitamisega.

Apellatsioonprotestis taotles Tallinna abiprokurör Natalia Lebed Tallinna Linnakohtu 11. mai 1998. a otsuse

tühistamist põhjendusel, et kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning ebaõigesti on kohaldatud

kriminaalseadust. Prokurör taotles A. Z. süüditunnistamist KrK § 195 lg 2 järgi ja talle vastava karistuse

mõistmist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

otsus, A. Z. tunnistati süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Vastavalt

KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi üheaastase katseajaga ning ta määrati katseajaks

kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kriminaalkolleegium leidis, et kohtualune lõi tühisel ajendil korduvalt kannatanut avalikus kohas ja näitas

üles ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu. Ebatsensuursete väljendite ja füüsilise vägivalla kasutamine

solvas jõhkralt kannatanu au ja väärikust ja rikkus jämedalt avalikku korda. Selline käitumine ainult

kannatanu kõrgendatud hääletooni tõttu jutuajamise kestel tõendab konflikti tõelise põhjuse puudumist.

Kassatsioonkaebuses taotleb süüdimõistetu A. Z. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti

1998. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks põhjendusel, et

ringkonnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust ning jätnud kuriteo ümberkvalifitseerimise

motiveerimata. Kassaator on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole oma otsuses näidanud, millise KrK § 195

lg 2 dispositsioonis ettenähtud kvalifitseeriva tunnuse alusel on tema tegu kvalifitseeritud kuritegeliku

huligaansusena. Neid tunnuseid ei saanudki ringkonnakohus näidata ilma apellatsiooni piiridest väljumata,

kuna neid tunnuseid ei sisaldu ka apellatsioonprotestis. A. Z. leiab, et tema käitumises puudub KrK §-s 195

ettenähtud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg. Tema ei ole rikkunud ühiskondlikku korda, kuna tema ja

kannatanu konflikti keegi pealt ei näinud. Subjektiivsest küljest puudub tema käitumisel huligaanne motiiv.

Konflikti tekkimise põhjus oli kannatanu järjekordne tööle hilinemine ja ringkonnakohtu otsuses konflikti

põhjusena märgitud kannatanu kõrgendatud hääletoon oli vaid konflikti tagajärg.

Kohtuistungil jäi A. Z. kassatsioonkaebuses esitatud taotluse juurde. Kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja

taotles selle rahuldamist.

Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

KrK § 195 lg 2 näeb ette kriminaalvastutuse kuritahtliku huligaansuse eest, s.o tahtliku tegevuse eest, mis

jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, mis oma sisult on eriti

küüniline või eriti jõhker või on seotud vastuhakkamisega võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale

üldsuse esindajale või teisele isikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani

toime isik, kellel on karistatus huligaansuse eest.

Kuritegu KrK § 195 lg 2 järgi saab toime panna ainult otsese tahtlusega, kusjuures süüdlase tegevuse

eesmärgiks peab olema avaliku korra jäme rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse

väljendamine. Seejuures peab see tegevus oma sisult vastama vähemalt ühele dispositsioonis loetletud

konkreetsele tunnusele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses ei ole esitatud põhjendusi ega tõendeid, et A. Z. oli

J. M. kergete kehavigastuste tekitamisel tahtlus avaliku korra jämedaks rikkumiseks või ilmse

lugupidamatuse avaldamiseks ühiskonna vastu. Asjaolu, et A. Z. ja kannatanu vaheline konflikt leidis aset

avalikus kohas, ei tõenda, et A. Z. eesmärgiks oli avaliku korra rikkumine või ilmse lugupidamatuse

avaldamine ühiskonna vastu. Samuti ei ole ringkonnakohtu otsuses motiveeritud, miks ei olnud A. Z. ja

kannatanu vahelise konflikti põhjuseks kannatanu tööle hilinemine, nagu seda tuvastas esimese astme kohus,

ja miks kannatanu kõrgendatud hääletoon jutuajamise kestel tõendab konflikti tõelise põhjuse puudumist.

Seega ei ole Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses motiveeritud A. Z. käitumises KrK

§ 195 lg-s 2 ettenähtud kuriteo subjektiivse külje olemasolu ja selle tõendatust. Sellega on ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium rikkunud AKKS § 39 lg 3 p 7 nõudeid.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

ka kriminaalseadust, kuna kohtuotsusest ei nähtu, millise konkreetse tunnuse alusel on A. Z. tegevus

kvalifitseeritud kuritahtliku huligaansusena KrK § 195 lg 2 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt solvas A. Z. jõhkralt kannatanut ebatsensuursete väljendite ja füüsilise

vägivalla kasutamisega ning rikkus sellega ühiskondlikku korda. Veel nähtub kohtuotsusest, et kuna A. Z.

väljendus kannatanu suhtes solvavalt ja lõi teda kaupluse abiruumis, siis rikkus ta jämedalt avalikku korda ja

kuna A. Z. tühisel ajendil lõi korduvalt kannatanut avalikus kohas, siis sellega näitas ta üles ilmset

lugupidamatust ühiskonna vastu. Seejuures ei ole Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma

otsuses näidanud, kas A. Z. tegevus oli oma sisult eriti küüniline või eriti jõhker või vastas mõnele teisele

KrK § 195 lg-s 2 loetletud tunnusele. Ühiskondliku korra rikkumine ei ole KrK § 195 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo tunnuseks.

Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

19. augusti 1998. a kohtuotsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kriminaalasjas puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda ja

Tallinna Linnakohtu poolt olemasolevatele tõenditele antud hinnanguid muuta. Seetõttu teeb Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse asemele ise uue otsuse, millega

jätab Tallinna Linnakohtu 11. mai 1998. a kohtuotsuse muutmata. Sellest tulenevalt kuulub

kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

Tallinna Linnakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis ning õigesti tuvastanud, et

omavahelise konflikti käigus tekitas A. Z. tahtlikult J. M. kerged kehavigastused. Konflikti põhjuseks ja

kehavigastuste tekitamise ajendiks oli kannatanu tööle hilinemine. Seega on linnakohus õigesti A. Z. süüdi

tunnistanud KrK § 113 järgi ja mõistnud seadusele vastava karistuse. Ei ole tuvastatud, et kohus oleks

kriminaalasja arutamisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Sellest tulenevalt puuduvad alused

linnakohtu kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Juhindudes Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 63 p-st 3, § 64 p-dest 2 ja 3

ning § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1998. a kohtuotsus A. Z.

süüdistusasjas täies ulatuses.

2. Jätta Tallinna Linnakohtu 11. mai 1998. a kohtuotsus A. Z. üüdistusasjas muutmata.

3. Süüdimõistetu kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jõustub 10. novembril 1998. a ega ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja. Ott Järvesaar

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg