3-2-1-107-98 · Riigikohus

3-2-1-107-98

M Ä Ä R U S

Tartus 3. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 12. oktoobril 1998. a

Ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 20. mai 1998. a määruse ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma hagis Harri Sikka

ja AS-i Veksmar vastu ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse

tunnustamiseks.

Ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma esitas 4. novembril 1996. a Tallinna Linnakohtule hagi Harri Sikka

ja AS-i Veksmar vastu 17. novembril 1994. a ühistu ja H. Sikka vahel sõlmitud spordi- ja

puhkekompleksi ning ühekorruselise lasteaedkooli ostu-müügilepingu ning 13. juunil 1995. a

H. Sikka ja AS-i Veksmar vahel sõlmitud spordi- ja puhkekompleksi ning ühekorruselise

lasteaedkooli ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja esindaja L. Reimal esitas vahetult enne 20. jaanuari 1998. a eelistungit Tallinna Linnakohtu

kantseleisse taotluse asjas menetluse peatamiseks. Taotluses märgiti ka seda, et L. Reimal on

haiguslehel ja ei saa halva tervisliku seisundi tõttu eelistungil osaleda.

Tallinna Linnakohus jättis 20. jaanuari 1998. a määrusega hagi TsKS §-de 198 lg 1 ja 222 p 5 alusel

läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on juriidilisest isikust hageja eelistungi ajast

teadlik. Kohtukutse on ta kätte saanud rohkem kui kaks kuud enne istungit. Piisav ajavaru võimaldas

juriidilisel isikul esindajat valida ja volitada. Hageja esindaja kohtusse ei ilmunud, kuigi oli teadlik

eelistungile mitteilmumise tagajärgedest. Taotluses sisalduv väide hageja esindaja haiguse kohta, ei

ole õige, kuna hageja esindaja L. Reimal edastas isiklikult taotluse enne istungi algust kohtu

kantseleisse, pidamata vajalikuks samal ajal eelistungile ilmuda.

Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses palus ühistu Mahyd-LeTi Arendusfirma TsKS § 206 lg 1 ja

§ 198 lg 1 alusel tühistada hagi läbivaatamata jätmise määruse, lugeda juhatuse esimehe L. Reimali

haigus seaduslikuks takistuseks hageja esindajana 20. jaanuaril 1998. a toimunud kohtuistungile

mitteilmumiseks ja saata asi läbivaatamiseks samale kohtule.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata. TsKS § 206 lg 1 kohaselt on seaduslikuks

takistuseks haigus või üldine liikluskatkestus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda või

kirjalikult kohtule vastata. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui hagejal oli puudumiseks

seaduslik takistus, on tal õigus menetluse taastamisele, kui ta 30 päeva jooksul hagi läbi vaatamata

jätmisest teatab sellest samale kohtule. Hageja esindaja väide seaduslikust takistusest ei saa olla

kohtumääruse tühistamise aluseks, sest seadusliku takistuse esinemisel on tal õigus menetluse

taastamisele TsKS § 206 lg 2 ettenähtud korras.

Erikaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu määruse. Hageja esitas kohtule taotluse

tsiviilasjas menetluse peatamiseks seoses Harri Sikka suhtes kriminaalasja algatamise ja tsiviilasja

läbivaatamise võimatusega enne kriminaalasja lahendamist. Samas taotluses teatas hageja esindaja

oma haigusest ja võimatusest eelistungil osaleda. Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei ole õigust

edasi kaevata hagiavalduse läbivaatamata jätmise määrust seadusliku takistuse olemasolul põhjusel,

et TsKS § 206 lg 2 alusel oli hagejal õigus taotleda tsiviilasjas menetluse taastamist. Kassaator leidis,

et põhiseaduse alusel on füüsilised ja juriidilised isikud seaduse ees võrdsed ning seetõttu on nad

haigestumise korral võrdselt kaitstud kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest, kuna juriidiline isik

teostab end füüsilise isiku kaudu.

Vastustaja AS-i Veksmar kirjaliku vastuse kohaselt on õige ringkonnakohtu järeldus, et hageja väide

seaduslikust takistusest ei saa olla kohtumääruse tühistamise aluseks, sest seadusliku takistuse

esinemisel on tal õigus menetluse taastamisele TsKS § 206 lg 2 (TsMS § 207) sätestatud korras.

Vastustaja H. Sikka leidis, et hagejal oli õigus taotleda samalt kohtult menetluse taastamist, mida ta

aga ei teinud. TsKS § 206 lg 2 ei tulene, et hagejal ei ole õigust menetluse taastamisele, kui ta

seaduslikust takistusest kohtule õigeaegselt teatas.

Kolleegum leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus menetles erikaebust esimese astme kohtu määrusele, millele pooled ja teised

protsessiosalised erikaebust esitada ei saanud. Kui asjas, mida seaduse kohaselt võib lahendada

poolte kokkuleppel, üks pool eelistungile ei ilmu, vaatamata hoiatusele, et puuduva poole kahjuks

võib teha tagaseljaotsuse ning kui kohalolev pool tagaseljaotsuse tegemist ei nõua, võis kohus TsKS

§ 198 lg 1 kohaselt asja jätta läbi vaatamata. Hageja esindaja tõi seadusliku takistuse ette vahetult

enne eelistungit. Vaatamata sellele, et hageja esindaja teavitas kohut oma haigusest, jättis kohus hagi

läbivaatamata põhjusel, et hageja esindaja ei ilmunud eelistungile ja võttis seisukoha ka hagejal

seadusliku takistuse puudumise kohta. Kui hagi jäeti läbi vaatamata hageja mitteilmumise tõttu, kuid

hagejal oli puudumiseks seaduslik takistus, millest ta ei saanud õigeaegselt kohtule teatada, oli

hagejal TsKS § 206 lg 2 alusel õigus menetluse taastamisele, kui ta 30 päeva jooksul hagi läbi

vaatamata jätmisest teatab samale kohtule sellest seaduslikust takistusest. Hageja esitas 3. veebruaril

1998. a hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebuse, milles ta palus lugeda juhatuse esimehe

haiguse seaduslikuks takistuseks ja saata asi läbivaatamisele samale kohtule. Sisuliselt soovis kaebaja

menetluse taastamist. Vastavalt TsKS § 206 lg-le 2 oli hagejal õigus esitada menetluse taastamise

avaldus, mitte erikaebus. Sellele esimese astme kohtu määrusele ei saanud hageja esitada erikaebust,

sest menetluse taastamise või mittetaastamise osas pidi esimesena võtma seisukoha hagi

läbivaatamata jätnud kohus. Seetõttu on apellatsioonikohus menetlenud kaebust, mis ei kuulunud

läbivaatamisele apellatsioonikohtus. Hageja soovis kaebuses sisuliselt menetluse taastamist ning

selliselt tuli ka apellatsioonikohtul kaebust käsitleda ja saata kaebus lahendamiseks samale kohtule,

kus hagi jäeti läbi vaatamata. Hagejal oli õigus menetluse taastamisele, sest TsKS § 206 lg 1 järgi on

seaduslikuks takistuseks haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda. Kohtusse ilmumise all

tuleb mõista kohtuistungil asja arutamist (asja arutamisest osavõttu). Kuivõrd hagejal oli kohtusse

ilmumiseks seaduslik takistus " haigus - ja apellatsioonikohtule esitatud haiguslehe järgi haigestus ta

19. jaanuaril 1998. a, siis on asjakohatu juriidiline arutlus vilumatusest valida esindajat ja hagejale

kohtukutse kätteandmisest piisava ajavaruga.

Juhindudes TsMK § 361 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. mai 1998. a määrus erikaebuse rahuldamata

jätmises tühistada ja saata kaebus Tallinna Linnakohtule asjas menetluse taastamiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada ühistule Mahyd-LeTi Arendusfirma 1. juulil 1998. a makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja A. Kull

Liikmed H. Jõks ,L. Laarmaa