3-2-3-12-98 · Riigikohus

3-2-3-12-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. novembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 19. oktoobril 1998. a

Eesti Vabariigi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 23. aprilli

1998. a otsuse Nune Levina hagis Nikolai Levini vastu abielu lahutamiseks ja vanema õiguste

äravõtmiseks.

Tallinna Linnakohtu 23. aprilli 1998. a otsusega lahutati Nune Levina, sünd 26. detsembril 1964. a ja

Nikolai Levini, sünd. 21. mail 1954. a abielu, mis oli sõlmitud 18. septembril 1991. a Tallinna

Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr 1680. Samas võttis kohus Nikolai

Levinilt ära vanema õigused tütar Gabriela Levina, sünd. 14. detsembril 1993. a, suhtes. Kohus luges

kostja omaksvõtuga tuvastatuks asjaolu, et kostja ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest alkohoolsete

jookide kuritarvitamise tõttu.

Juhindudes perekonnaseaduse §-dest 27, 29, 50 ja 54, leidis linnakohus, et kuna kostja ei ole

osavõtnud lapse kasvatamisest alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu, on kostjalt vanema õiguste

äravõtmine lapse huvides.

Kohtuvigade parandamise avalduses palutakse kohtuotsus tühistada. Avaldaja on seisukohal, et

Linnakohus jättis arvesse võtmata PkS § 54 lg 2, mis kohustab kohut vanema õiguste äravõtmisel

kaasama protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Avaldaja leiab, et vanema õiguste

äravõtmise osas ei ole küllaldane vanemate omavaheline kokkulepe lapse kasvatamises, vaid lapse

huvide kaitse tagamine ning sellega seoses eestkosteasutuse kohustuslik osavõtt.

Kolleegium leidis, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud osas, millega lapse isalt võeti ära

vanema õigused. Linnakohus on vääralt kohaldanud perekonnaõiguse norme. Perekonnaseaduse § 58

alusel lähtub kohus lapse huvidest. Lapse huvide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks on

perekonnaseaduse § 54 lg 2 kohaselt vanema õiguse äravõtmise asjas eestkosteasutuse kaasamine

protsessi kohustuslik selleks, et ta annaks arvamuse vanema õiguse äravõtmise kohta. Kohus

eestkosteasutust ei kaasanud. Perekonnaseaduse § 29 lg 3 mõtte kohaselt ei ole õige koos

abielulahutuse asjaga lahendada vanema õiguse äravõtmist. Selles paragrahvis räägitakse küll

lapsesse puutuva vaidluse lahendamisest, kuid osundatakse, et kui kohus ei lahuta abielu, jäetakse

lapsesse puutuv vaidlus läbi vaatamata. Kohus ei saa jätta läbi vaatamata vanema õiguste äravõtmise

hagi põhjusel, et jätab abielu lahutamata. Niisugune kohtulahend võib rikkuda lapse huve. Vanema

õiguse äravõtmise vaidlus puudutab avalikku huvi

Samas peab aga kohus korraldama siis, kui lahutab abielu, lapse edasise kasvatamise, kui pooled seda

nõuavad, muul viisil.

Juhindudes TsMK §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Linnakohtu 23 aprilli 1998. a otsus osas, millega Nikolai Levinilt võeti ära

vanema õigused tütre Gabriela Levina suhtes ja saata selles osas asi Tallinna Linnakohtule

uueks läbivaatamiseks.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa