3-3-1-33-98 · Riigikohus

3-3-1-33-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. oktoobril 1998. a.

J. Bo"ko esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine linna valimiskomisjoni otsuse tühistamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

29. oktoobril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Juri Bo"ko esindaja vandeadvokaat Anatoli

Jaroslavski kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. aprilli 1998. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3-4/98.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Juri Bo"ko esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja

Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja vandeadvokaat Märt Rask. Juures oli halduskolleegiumi sekretär

Tiiu Varend ja Riigikohtu vannutatud tõlk Lüüli Lomp.

J. Bo"ko registreeriti Sillamäe Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 1996. a. otsuse punktiga 1.4

vastavalt valimistulemustele Sillamäe Linnavolikogu liikmeks.

Vabariigi Valimiskomisjon esitas Sillamäe Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 1996. a. otsuse peale

12. juunil 1997. a. protesti, milles palus tunnistada seadusevastaseks ja tühistada see otsus J. Bo"ko

osas. Protesti kohaselt sätestab Keeleseaduse § 5 lg 1, et kohaliku omavalitsuse volikogus

töötamiseks on vajalik suuline ja kirjalik eesti keele oskus. Keeleoskuse taseme kirjeldus antakse

Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a. määrusega nr. 188

kinnitati Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse

taseme kirjeldus. 6. juunil 1997. a. otsustas Vabariigi Valimiskomisjon, et on ilmnenud asjaolud, mille

tõttu J. Bo"ko ei vasta seaduses sätestatud tingimustele - ta ei oska eesti keelt. Tema keeleoskust

kontrollis Keeleamet. Selgus, et J. Bo"ko ei oska üldse eesti keelt.

Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. novembri 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-48/97 tunnistati

seadusevastaseks ja tühistati Sillamäe Linna Valimiskomisjoni 24. oktoobri 1996. a. otsus J. Bo"ko

registreerimise osas Sillamäe Linnavolikogu liikmeks. Kohus leidis, et Vabariigi Valimiskomisjoni

protest esitati Sillamäe Linnakohtule HKS §-s 7 lg 1 sätestatud ühekuulise tähtaja kestel. Vabariigi

Valimiskomisjoni 6. juuni 1997. a. koosolekul leiti, et J. Bo"ko ei vasta eesti keele mitteoskamise

tõttu volikogu liikmete keeleoskusele seadusega sätestatud nõuetele, mistõttu tuleb esitada protest

halduskohtule. Protest esitati 12. juunil 1997. a. Protesti esitamise tähtaja kindlaksmääramisel ei saa

juhinduda Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-st 41, sest see säte ei reguleeri

halduskohtule protesti esitamist. Kohus jõudis järeldusele, et J. Bo"ko ei oska eesti keelt vastavalt

Keeleseaduse §-s 5 lg 1 sätestatud nõuetele. J. Bo"ko ei suutnud Sillamäe Linnavolikogu istungitel

aru saada Keeleameti esindaja poolt esitatud küsimustest. Talle volikogu istungil esitatud

eestikeelsetele küsimustele vastas ta vene keeles. Kohtuistungil luges J. Bo"ko eestikeelse avalduse

ette enam-vähem arusaadavalt, kuid sellest ei nähtunud keelemõistmine ja arusaamine. J. Bo"ko on

kas minetanud eesti keele oskuse või kinnitanud 27. augustil 1996. a. allkirjaga tegelikkusele

mittevastavaid andmeid riigikeele oskuse kohta. Seetõttu ta ei vasta Kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seaduse §-s 3 lg 3 sätestatud tingimustele. Sama seaduse § 12 p. 8 kohaselt võib Vabariigi

Valimiskomisjon nõuda valla- või linna valimiskomisjoni sellise otsuse tühistamist. KOKS § 18 p. 41

sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega kohtuotsusega, millega tühistati

valimiskomisjoni otsus isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks.

Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse J. Bo"ko esindaja vandeadvokaat A. Jaroslavski, kes

palus tühistada apelleeritud otsuse ja jätta rahuldamata Vabariigi Valimiskomisjoni protesti ning

tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse § 3 osas, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse liikmeks võib kandideerida isik, kes on

andnud seaduses ettenähtud korras süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses

sätestatud tasemele, Keeleseaduse § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a. määrus nr. 188.

Apellant leidis, et halduskohtunik rikkus HKS § 20, tühistades valimiskomisjoni otsuse. Selle sätte

kohaselt saanuks ta tunnistada valimiskomisjoni otsuse üksnes seadusevastaseks ja teha ettepaneku

teha uus otsus. Kohtunik jättis suulise määrusega teiste protsessiosaliste arvamust ära kuulamata

rahuldamata A. Jaroslavski taotluse protesti läbivaatamatult tagastamise kohta, rikkudes sellega TsKS

§ 176 lg 1 ja 213 lg 2. Halduskohtunik, tagastades 30. oktoobril 1997. a. kirjaga A. Jaroslavski

erikaebuse 13. oktoobri 1997. a. kohtuistungil tehtud määrusele, rikkus HKS § 26. Kohtu järeldus, et

protest esitati tähtaegselt, on vastuolus HKS §-ga 7 lg 1. Kohus pidanuks HKS § 10 lg 1 alusel jätma

protesti käiguta ja tegema ettepaneku esitada tähtaja ennistamise avaldus. Kohus, jättes 3. novembril

1997. a. istungil suulise määrusega rahuldamata kohtuniku taandamise taotluse, rikkus TsKS § 21

lg 10, 176 lg 1 ja 213 lg 5. Kohus, jättes rahuldamata A. Jaroslavski taotuse kuulata üle Vabariigi

Valimiskomisjoni juhataja ja nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja dokumente, rikkus HKS § 14

lg 2 ning TsKS § 92 lg 1 ja 170 lg 1. Kohus rikkus TsKS § 181, 186 ja 193, lõpetades asja sisulise

arutelu pärast J. Bo"ko esindaja taotluse lahendamist ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja Keeleameti

esindajate seletuste ärakuulamist, andmata J. Bo"ko esindajale võimalust esitada protestile sisulisi

vastuväiteid. Rikutud on TsKS § 232 lg 4, sest kohtuotsuses pole antud hinnangut J. Bo"ko esindaja

vastuväidetele. Õige pole kohtu motiveering, miks ei kuulu kohaldamisele Kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse § 41. Kohtu järeldus, et kohtuliku arutelu käigus ei leidnud kinnitust

J. Bo"ko eesti keele oskus Keeleseaduse §-ga 5 lg 1 nõutud tasemel, ei tõenda, et J. Bo"ko tegelikult

ei valda eesti keelt kehtestatud tasemel. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimise õiguse

sõltuvusse seadmine eesti keele oskusest on vastuolus Põhiseaduse §-ga 30, Inimõiguste

ülddeklaratsiooni artikli 21 punktiga 1, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1.

lisaprotokolli artikliga 3, Rahvusvahelise pakti tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta artikli 25

punktidega a ja b, 29. juuni 1990. a. Kopenhaageni nõupidamise dokumendi I peatüki punktidega 5.1,

6, 35 ja 36 lg 2, Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artikliga 4 lg 2 ja artikliga 15 ning

Helsingi tippkohtumise deklaratsiooni punktiga 24. J. Bo"ko väidetav eesti keele mitteoskamine ei

riku kellegi õigusi.

Viru Ringkonnakohtu 13. aprilli 1998. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

apelleeritud kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et

J. Bo"ko ei oska eesti keelt ja ei vasta seetõttu Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s

3 lg 3 sätestatud tingimustele. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku motiividega ega pidanud

vajalikuks neid korrata. Halduskohus pole rikkunud HKS § 20. Halduskohtunik ei kohaldanud seda

sätet, vaid erinormiks olevat KOKS § 18 p. 41. Selle sätte alusel tühistas halduskohtunik õigesti

valimiskomisjoni otsuse J. Bo"ko linnavolikogu liikmeks registreerimise kohta. Asjakohatu on

apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 1995. a. määrusele, milles käsitletakse tähtaja

vaikivat ennistamist kohtu poolt. Käesoleval juhul oli protest esitatud tähtaegselt. Käesolevas asjas

pole vajadust tunnistada kolme akti põhiseadusevastaseks, sest riigikeele oskuse nõue on kehtestatud

konstitutsioonilise seadusega - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga 3 lg 3.

Apellatsioonkaebuse väited protsessiõiguse normide rikkumise kohta ei anna alust otsuse

tühistamiseks.

J. Bo"ko esindaja vandeadvokaat A. Jaroslavski esitas ringkonnakohtu sellele otsusele

kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse, saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule teises koosseisus ning tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata KOKS

§ 18 p. 41. Kassaator leiab, et kohus on, tühistades Sillamäe Linna Valimiskomisjoni otsuse, rikkunud

HKS § 20, mis ei anna halduskohtule haldusakti tühistamise õigust. Valimiskomisjoni otsuse

tühistamisel on kohus kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat KOKS § 18 p. 41, mis pole

konstitutsiooniline seadus ja on põhiseadusevastane. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta

peaaegu kõik apellatsioonkaebuse väited, millega on rikutud TsKS § 232 lg 4. Kohus jättis

tähelepanuta apellatsioonkaebuse selle osa, mis puudutab materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist ja milles osundatakse rahvusvahelise õiguse normidele. Motiveerimata on

ringkonnakohtu järeldus, et apellatsioonkaebuse väited protsessiõiguse normide rikkumise kohta ei

anna alust otsuse tühistamiseks. Olulisteks protsessiõiguse normide rikkumiseks on halduskohtuniku

13. oktoobri 1997. a. määrusele esitatud erikaebuse tagastamine kirjaga, hilinenult esitatud protesti

menetlemine, taanduse lahendamine suulise ja motiveerimata määrusega, Vabariigi Valimiskomisjoni

juhataja ülekuulamise ja sellelt komisjonilt dokumentide väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmine,

protestile sisuliste vastuväidete esitamise võimaluse mitteandmine ja halduskohtuniku otsuse

motiivide puudumine. Põhjendamata on järeldus, et protest esitati tähtaegselt. Ei arvestatud Sillamäe

Linna Valimiskomisjoni aseesimehe M. Aava seletust, et J. Bo"ko oskab eesti keelt. Kohaldamata

tuleb jätta Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 osas, mis sätestab, et kohaliku

omavalitsuse volikogu liikmeks võib kandideerida isik, kes on andnud seaduses ettenähtud korras

süümevande ja kes valdab eesti keelt vastavalt Keeleseaduses sätestatud tasemele, Keeleseaduse § 5

lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1996. a. määrus nr. 188. Keeleoskuse nõude kehtestamine

kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ja temalt kohtu korras mandaadi äravõtmine on vastuolus

Põhiseaduse §-dega 30, 87 p. 6 ja 104 lg 2 p. 4, Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 21 p. 1, EIÕK

lisaprotokolli nr. 1 artikliga 3, Rahvusvahelise pakti tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta artiklitega 2,

25 ja 26, Kopenhaageni nõupidamise dokumendi punktidega 5.1, 6, 34, 35 ja 36, Helsingi

tippnõupidamise deklaratsiooni punktiga 24 ning Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni

artiklitega 4 lg 2, 6 lg 2, 10 lg 2 ning 15.

Vabariigi Valimiskomisjoni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on

põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Kohtud on tuvastanud, et J. Bo"ko ei oska eesti keelt. Esimese astme halduskohus leidis

mitteüksnes seda, et J. Bo"ko eesti keele oskus ei vasta Keeleseaduse §-ga 5 lg 1 nõutud tasemele,

vaid ka seda, et ta "on kas minetanud eesti keele oskuse või kinnitanud 27. augustil 1996. a. allkirjaga

tegelikkusele mittevastavaid andmeid riigikeele oskuse kohta.". Ringkonnakohus nõustus nende

esimese astme kohtu poolt tuvastatud asjaoludega.

Tulenevalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 23 on põhiseaduslikkuse

järelevalve korras tehtud Riigikohtu otsus täitmiseks kohustuslik kõigile, sealhulgas haldusasja

läbivaatavale Riigikohtu halduskolleegiumile. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

4. novembri 1998. a. otsuses leiti, et eesti keele oskuse nõudeid võib kohaliku omavalitsuse volikogu

liikmete suhtes kehtestada valimisseadusega, ja et Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

§ 3 lg 3 on Põhiseadusega kooskõlas osas, millega on sätestatud eesti keele valdamise üldine nõue.

Põhiseadusevastane on samas sättes sisalduv viitenorm Keeleseadusele. Põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium tunnistas 4. novembri 1998. a. otsusega Kohaliku omavalitsuse volikogu

valimise seaduse §-st 3 lg 3 kehtetuks üksnes formuleeringu ""vastavalt keeleseaduses sätestatud

tasemele.". Sama otsusega jäeti jõusse Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3

selles osas, mis nõuab kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetelt eesti keele oskamist. Seega leidis

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige peab oskama eesti

keelt.

Seetõttu on ebaõige kassaatori väide, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmelt eesti keele oskuse

nõudmine on vastuolus Põhiseadusega. Halduskohtunik on õigesti tühistanud Sillamäe Linna

Valimiskomisjoni otsuse J. Bo"ko registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks põhjusel, et J. Bo"ko

ei valda eesti keelt.

2. Alusetud on kassaatori väited, et ringkonnakohus pidanuks halduskohtu otsuse tühistama

kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leidis õigesti, et halduskohtunik

pole Vabariigi Valimiskomisjoni protesti menetlemisel oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme.

Sellise järelduse pikemalt motiveerimata jätmine pole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohtunik on ületanud HKS §-ga 20 antud volitusi ja alusetult

kohaldanud põhiseadusevastast KOKS § 18 p. 41. KOKS § 18 p. 41 sätestab, et kohaliku

omavalitsuse volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohtuotsusega, millega tühistati valla

või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. Selle sättega täiendati

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust 16. mail 1996. a. vastu võetud Kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduse §-ga 47 p. 3. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus on samuti

nagu kohtumenetluse seadused Põhiseaduse §-s 104 nimetatud konstitutsiooniline seadus. Kohtu

pädevus tühistada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused Vabariigi Valimiskomisjoni

protesti alusel on tuletatav ka Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-st 12 p. 8. Selle

sätte kohaselt esitab Vabariigi Valimiskomisjon halduskohtule protesti valla või linna

valimiskomisjoni sellise otsuse tühistamiseks, millega isik registreeriti kohaliku omavalitsuse

volikogu liikmeks. Seega on KOKS §-s 18 p. 41 sätestatud halduskohtu pädevus kooskõlas

Põhiseadusega.

Ebaõige on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik menetles Vabariigi Valimiskomisjoni protesti, mis

oli esitatud pärast protesti esitamise tähtaja möödumist. Protest oli esitatud HKS §-ga 7 lg 1

sätestatud ühekuulise tähtaja raames. Vabariigi Valimiskomisjon tuvastas 6. juunil 1997. a., et

J. Bo"ko ei oska eesti keelt. Protesti esitas Vabariigi Valimiskomisjon kohtule 12. juunil 1997. a.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 41 pole Kohaliku omavalitsuse valimise seaduse

§ 12 p. 8 alusel esitatava protesti suhtes kohaldatav juba seepärast, et see säte ei reguleeri Vabariigi

Valimiskomisjoni poolt kohtule protesti esitamist, vaid valimiskomisjonidele avalduste ja kaebuste

esitamist.

Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohtunik rikkus kohtumenetluse seadust, lahendades kohtuniku

taandamise taotluse suulise ja motiveerimata määrusega nõupidamistuppa eemaldumata. Ida-Viru

Maakohtu halduskohtunik jättis taanduse taotluse rahuldamata motiveeritud protokollilise määrusega

(toimiku leht 34). TsKS § 21 lg 10 kohaselt lahendab kohus taanduse taotluse nõupidamistoas

vajaduse korral.

Kohtuistungi protokoll ei kinnita kassaatori väidet, et halduskohtunik ei andnud talle võimalust

esitada protestile sisulisi vastuväiteid.

Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohtuniku otsus on motiveerimata. Mahuliselt moodustab

põhjendav osa kohtuotsusest poolteist lehekülge.

Alusetu on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik ei arvestanud Sillamäe Linna Valimiskomisjoni

aseesimehe M. Aava seletust, et J. Bo"ko oskab eesti keelt. Kohtuistungite protokollidest nähtub, et

M. Aava pole istungil seletusi andnud. Samuti pole kohtu toimikus dokumente, milles M. Aava

väidab, et J. Bo"ko valdab eesti keelt.

Ebaõige on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik rikkus kohtumenetluse seadust, jättes rahuldamata

J. Bo"ko esindaja taotluse üle kuulata Vabariigi Valimiskomisjoni juhataja ja välja nõuda sellelt

komisjonilt dokumente. 3. novembri 1997. a. kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus jättis

mõlemad taotlused motiveeritult rahuldamata (toimiku leht 40). Protsessiosaliste taotluste

rahuldamata jätmine kuulub kohtu pädevusse.

Õige on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik tagastas ebaõigesti erikaebuse kirjaga, et erikaebus

tulnuks tagastada määrusega. Halduskohtuniku kirjas on aga õigesti märgitud, et tulenevalt TsKS §-st

279 lg 3 p. 1 ja 2 ei saa kohtuistungil tehtud määruse peale erikaebust esitada, et vastavalt sama

paragrahvi lõikele 4 võib vastuväiteid sellele määrusele esitada apellatsioonkaebuses. See

kohtumenetluse seadustiku rikkumine pole aga oluline ega too kaasa kohtuotsuse tühistamist.

Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Jätta Juri Bo"ko esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Viru Ringkonnakohtu 13. aprilli 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3-4/98 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 9. novembril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann