3-1-1-110-98 · Riigikohus

3-1-1-110-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. oktoobril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

O. P. süüdistuses KrK § 104 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena O. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

O. P., kes oli vabanenud Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 1997. a määruse alusel tingimisi ennetähtaegselt

karistuse kandmisest, anti kohtu alla KrK § 100 järgi süüdistatuna selles, et ta 1. oktoobril 1997. a kella

02.30 ajal, Tartumaal X alevikus Y tn 3 maja ees, olles alkoholijoobes, lõi vastastikuse rüseluse käigus

tahtliku tapmise eesmärgil T. S. kahel korral noaga rindkeresse, millega tekitas kannatanule ülirasked

kehavigastused. T. S. suri saadud vigastustesse sama päeva õhtul.

Tartu Maakohtu 31. märtsi 1998. a otsusega kvalifitseeriti O. P. kuritegu ümber ja ta mõisteti süüdi KrK

§ 104 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud

karistusele eelmise kohtuotsusega, s. o Viljandi Maakohtu 4. mai 1993. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti vabadusekaotus üheks aastaks ja kuueks kuuks

kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 1. oktoobri 1997. a.

Maakohus leidis, et pole tõendatud O. P. tahtlus T. S. tappa. Ta sattus rüseluse käigus hädakaitseseisundisse.

Maakohus tuli järeldusele, et O. P. ületas hädakaitse piire ning pani selle teo toime ettevaatamatusest.

Tartu Maakohtu 31. märtsi 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused O. P. ning tema kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets.

Apellatsioonkaebuses vaidlustas kohtualune kuriteo kvalifikatsiooni ning palus end süüdi mõista KrK § 105

järgi. Kaitsja palus oma kaebuses O. P. kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. augusti 1998. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata

ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses toodud

seisukohaga, et kohtualune ületas hädakaitse piire ettevaatamatuse tõttu ning tal puudus tahtlus kannatanut

tappa.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets, kes leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaseaduslik

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Kaitsja leiab, et kohtud on rikkunud kuriteo toimepanemise ajal ja maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud

KrK § 55 lg 9 sätteid ning kohaldanud O. P. lõpliku karistuse mõistmisel ebaõigesti KrK § 41 sätteid. Kaitsja

põhjendab oma seisukohta sellega, et O. P. mõisteti mõlemas kohtuastmes süüdi ettevaatamatusest

toimepandud kuriteos ning sellest tulenevalt pole tema suhtes KrK § 41 sätete kohaldamine seaduslik.

Nimetatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega on kohtualuse olukorda raskendatud ning Riigikohtu

16. jaanuari 1996. a otsuses nr 3-1-1-10-96 A. R. süüdistusasjas avaldatud seisukoha kohaselt pidanuks

ringkonnakohus, tuginedes AKKS §-le 32 lg 1 ja 2, selle kohtuvea parandama, kuigi seda

apellatsioonkaebuses ei taotletud. Kassaatori arvates on tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise

rikkumisega AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis takistas seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Kohtuistungil kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist.

Prokurör taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s:

Kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

18. augusti 1998. a otsus ja Tartu Maakohtu 31. märtsi 1998. a otsus O. P. süüdistusasjas kuuluvad

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele KrK § 41 lg 1 alusel karistuste liitmise osas.

O. P. tunnistati süüdi 1. oktoobril 1997. a ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteos. Sellel ajal kehtis KrK

§ 55 lg 9, mille kohaselt mõistab kohus isikule, kes vabastati tingimisi enne tähtaega, karistuse vastavalt KrK

§ 41 sätetele, kui tingimisi vabastatu paneb ärakandmata karistusaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille

eest teda karistatakse vabadusekaotusega või arestiga. Kuna maakohtu poolt on tuvastatud, et O. P. pani KrK

§ 104 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime ettevaatamatuse tõttu, siis puudus kohtul õigus O. P. selle kuriteo

eest mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistust.

Kuna kriminaalasjas puudub vajadus täiendavalt tõendeid koguda ja olemasolevatele tõenditele antud

hinnanguid muuta, siis teeb Riigikohtu kriminaalkolleegium ise uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu

olukorda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 3 ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. augusti 1998. a otsus ja Tartu Maakohtu

31. märtsi 1998. a otsus O. P. süüdistusasjas karistuste liitmise osas KrK § 41 lg 1 alusel.

2. Vabastada O. P. kinnipidamiskohast seoses karistuse ärakandmisega.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada.

5. Välja mõista O. P. riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 424,80 krooni (nelisada kakskümmend neli krooni 80

senti).

Kohtuotsus jõustub 27. oktoobril 1998. a ning ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kalm

Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar