Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-23-98 ECLI:EE:RK:1998:3.1.3.23.98.304 AI generated

3-1-3-23-98 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-23-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Kohtuistungist võtsid osa A.D. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A.D. Tartu Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega süüdi

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-23-98 · Riigikohus: Kohtuistungist võtsid osa A.D. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A.D. Tartu Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega süüdi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-23-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. oktoobril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm, Eerik

Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi

kriminaalasja

A.D. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A.D. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge

Püss

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A.D. Tartu Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega süüdi

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK

§ 41 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 28. mai 1990. a otsusega mõistetud

kolmeaastane vabadusekaotuslik karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat vabadusekaotust.

Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohtuotsuse

kohaselt mõisteti A.D. süüdi 24. ja 25. veebruaril 1992. a toimepandud salajase varguse eest. Selle

süüdistusega seoses viibis ta vahi all 1. märtsist kuni 25. augustini 1992. a.

A.D. peeti kuritegudes kahtlustatavana uuesti kinni 26. aprillil 1993. a ning alates 28. aprillist 1993. a võeti

ta vahi alla. 10. mail 1993. a vabastati ta vahi alt põhjusel, et talle ei esitatud tähtaegselt süüdistust. Uuesti

võeti A.D. vahi alla 22. oktoobril 1993. a ja teda süüdistati salajastes vargustes, mis olid toime pandud

4. jaanuarist 1992. a kuni 25. septembrini 1993. a.

Tartu Linnakohtu 12. septembri 1995. a otsusega mõisteti A.D. eeltoodud salajastes vargustes süüdi KrK

§ 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega neljaks aastaks. KrK § 41 lg 1 alusel liideti

sellele karistusele Tartu Linnakohtu 25. augusti 1992. a otsusega mõistetud karistus osaliselt ja lõplikuks

karistuseks mõisteti kuus aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 45 alusel loeti karistuse tähtaja

hulka vahi all viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 22. oktoober 1993. a.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 1995. a otsusega Tartu Linnakohtu 12. septembri

1995. a otsus tühistati A.D-le mõistetud lõpliku karistuse osas. A.D-le mõisteti lõplikuks karistuseks KrK

§ 41 alusel viis aastat ja kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 45 alusel loeti sellest karistusest kantuks

ajavahemik 26. aprillist kuni 10. maini 1993, s.o. 14 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti viis aastat üks kuu ja kuusteist päeva vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja

algus jäeti samaks, s.o 22. oktoober 1993. a. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata.

Lisaks eeltoodule mõisteti A.D. süüdi Tartu Linnakohtu 22. aprilli 1996. a otsusega eelmisest süüdistusest

eraldatud kuritegudes, mis olid toime pandud 1993. aasta aprillis. Nimetatud otsusega mõisteti A.D. süüdi

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ja teda karistati kaheksakuulise vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 40

lg 3 sätetele liideti sellele karistusele Tartu Linnakohtu 12. septembri 1995. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa. s.o 2 aastat 7 kuud ja 16 päeva ning lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi

mõisteti kolm aastat ja kaks kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas arvates kohtuotsuse tegemise

päevast. A.D. osas viimatinimetatud kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

Süüdimõistetu A.D. esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks Tartu Linnakohtu 12. septembri

1995. a otsuses ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium 23. novembri 1995. a otsuses, millega jäeti

lõpliku karistuse mõistmisel arvestamata tema poolt vahi all viibitud aeg, s.o 1. märts kuni 25. august

1992. a. Avaldaja palub lugeda nimetatud ajavahemiku karistustähtaja hulka ning lühendada selle võrra

lõplikult kandmisele kuuluvat karistustähtaega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära vandeadvokat

A. Froschi, kes taotles avalduse rahuldamist ning A.D. vabastamist seoses karistuse ärakandmisega, prokurör

M. Püssi, kes samuti taotles avalduse rahuldamist,

l e i d i s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.D. viibis vahi all 1. märtsist 1992. a kuni 25. augustini 1992. a ( 5

kuud ja 25 päeva), mil ta vabastati kohtusaalis seoses KrK § 47 sätete kohaldamisega. Tartu Linnakohus on

oma 12. septembri 1995. a kohtuotsuses õigesti kohaldanud KrK § 41 sätteid ning liitnud mõistetud

karistusele osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, kuid ei ole arvesse võtnud

A.D. poolt eelmises kriminaalasjas vahi all viibitud aega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23,

novembri 1995. a kohtuotsuses ei ole seda viga parandanud. Seega on kohtud rikkunud KrK § 45 sätteid.

Tartu Linnakohtu 22. aprilli 1996. a kohtuotsusega on A.D. süüdi mõistetud kuritegude eest, mis ta pani

toime 1993. aasta aprillikuus, seega enne 12. septembri 1995. a kohtuotsust. Kuna mõlema kohtuotsusega

mõisteti ta süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1,2 ja 3 järgi, siis puudus kohtul seaduslik alus nende karistuste

liitmiseks, sest kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 40 lubas liita vaid karistusi, mis olid mõistetud

KrK eriosa erinevate paragrahvide järgi.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tartu Linnakohtu 22. 04. 1996. a kohtuotsus A.D-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõpliku

karistuse osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.1995. a kohtuotsus A.D. eelvangistusaja

karistuse kandmise hulka arvamise osas.

KrK § 45 alusel lugeda A.D. karistusest ärakantuks ajavahemik 1. märts "25 augus 1992. a, s. o. 5 kuud ja 25

päeva ja 26. aprill-10 mai 1993. a, s.o. 15 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 22. oktoober

1993. a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Vabastada A.D. vanglast seoses karistuse ärakandmisega.

4. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 20. oktoobril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kalm, Jüri Rätsep, Peeter Vaher