3-2-1-99-98 · Riigikohus

3-2-1-99-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. oktoobril 1998.a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja AS-i

P.A.W & CO esindaja vandeadvokaat V. Brügeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

28. septembril 1998. a

AS P.A.W & CO kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. aprilli 1998. a otsuse AS Metsaserv avalduses AS P.A.W. & CO pankroti

väljakuulutamiseks.

Harju Maakohtu 18. augusti 1997. a tagaseljaotsusega mõisteti AS-lt P.A.W. & CO välja 2 500 000

krooni AS Metsaserv kasuks. Tagaseljaotsus jõustus 18. septembril 1997. a. AS Metsaserv saatis

võlgnikule 20. septembril 1997. a pankrotihoiatuse ning esitas 3. novembril 1997. a kohtule

pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada AS-i P.A.W. & CO pankrot. Avalduse kohaselt ei ole

võlgnik peale pankrotihoiatust kohtuotsusega väljamõistetud võlga tasunud ja alust on arvata, et

võlgnik on maksujõuetu.

Harju Maakohtu 16. jaanuari 1998. a otsusega kuulutati välja AS-i P.A.W. & CO pankrot. Otsuse

põhjenduste kohaselt kohus kuulutab välja võlausaldaja avalduse alusel PankrS § 16 lg 1 alusel

võlgniku pankroti, kui võlgnik on püsivalt maksujõuetu. Kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud

2,5 miljonit krooni ja nõude katteks puudub viimasel vara. Võlgnik ise tunnistab oma maksejõuetust,

tema majandustegevus on lõppenud. Võlgnik palub PankrS § 15 lg 1 p 2 alusel pankrotimenetluse

lõpetada raugemisega. Kohus asus seisukohale, et kuna võlausaldaja on kohtu deposiitarvele tasunud

kohtu poolt määratud 5000 krooni pankrotikulude katteks, siis ei saa kohus lõpetada

pankrotimenetlust raugemisega.

AS P.A.W. & CO esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

pankrotiavalduse aluseks oleva nõude ebaselguse tõttu.

Ringkonnakohus jättis AS-i P.A.W. & CO apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei muuda pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ebaselgeks

asjaolu, et võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist esitas maakohtu tagaseljaotsuse tühistamiseks

Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse. Võlgnik tunnistas maakohtu istungil oma

maksujõuetust ning taotles pankrotimenetluse lõpetamist seoses raugemisega pankrotti välja

kuulutamata.

Kassaator palus tühistada ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule teises koosseisus. Apellatsioonikaebuse aluseks oli asjaolu, et võlgnik vaidlustas

tsiviilkohtumenetluses pankrotimenetluse aluseks oleva Harju Maakohtu 18. augusti 1997. a otsuse.

Pankrotiseaduse § 141 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata, kui pärast

pankrotimenetluse algatamist ilmneb, et pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Selgeks ei

loeta nõuet, kui see on vaidlustatud tsiviilkohtu- või haldusmenetluses. Riigikohtule esitatud

kohtuvigade parandamise avaldus muutis PankrS § 11 lg 3 p 1 mõttes võlausaldaja nõude

võlgnikuvastu ebaselgeks ning apellatsioonikohus pidi jätma sel motiivil pankrotiavalduse

rahuldamata.

Vastustaja leidis, et võlausaldaja nõue põhineb maakohtu jõustunud tagaseljaotsusel. Menetluse

taastamiseks kaja kassaator ei esitanud. Samuti ei vaielnud kassaator pankrotiavaldusele vastu, vaid

tunnistas oma maksujõuetust. Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse esitamine ei muutnud

nõuet ebaselgeks.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses toodud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamisele.

Kohus jätab PankrS § 141 p 1 alusel pankrotiavalduse rahuldamata, kui pärast pankrotimenetluse

algatamist ilmneb, et pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge. Pankrotiavalduse aluseks

olevat nõuet ei loeta PankrS § 11 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt selgeks, kui nõue on vaidlustatud tsiviilkohtu-

või haldusmenetluses või kriminaalmenetluses või võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja

kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Nõuet ei muuda ebaselgeks asjaolu, et võlgnik

esitas kohtuotsusele, millega nõue rahuldati, Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse.

Pankrotiavalduse aluseks olev nõue oli lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Otsuse jõustumise

tagajärjed olid sätestatud TsKS §-s 242 lg 2. Kohtuvigade parandamise avalduse esitamisega

Riigikohtule kassaator ei vaidlustanud ega saanud vaidlustada nõuet tsiviilkohtumenetluses vaid

kasutas TsKS §-des 355 ja 356 sätestatud õigust jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamiseks.

Kuni kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamiseni on kohtuotsus seadusjõus ning

apellatsioonikohtul puudus alus PankrS § 141 p 1 kohaldamiseks.

Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 1998. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik