3-2-2-9-98 · Riigikohus

3-2-2-9-98

M Ä Ä R U S

Tartus 19. oktoobril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja

R. Lindau osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 21. septembril 1998. a

Rutt Lindau teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 23. mai 1997. a otsuse Rutt

Lindau hagis Helle Troosti vastu 5645 krooni saamiseks ja pärandvara nõudes.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on 8. märtsil 1996. a surnud Jaan Saare pärijaks tema ema

Rutt Lindau. Pärimisõiguse tunnistuse alusel koosneb pärandvara nõudeõigusest 300 kroonile.

15. augustil 1996. a esitas R. Lindau hagi Helle Troosti vastu J. Saare pärandvara arvelt 5370 krooni

saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis J. Saar 1994. a sõiduauto Mercedes Benz 200 D

registreerimismärgiga 437 AAE. Auto ostmiseks ja hilisemaks remontimiseks andis J. Saarele raha

R. Lindau. Kostja andis J. Saarele laenu 2000 krooni. 18. veebruaril 1995. a vormistati auto

H. Troosti nimele. J. Saar müüs 1995. a novembris auto järelmaksuga Edgar Moksile, kes võlgneb

auto eest veel 7370 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista auto müügi hinna, arvestades sellest

maha kostja laenu J. Saarele. Täiendavas hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt lisaks raha

275 krooni ning J. Saarest järelejäänud asjad " kohvimasin, lauaraadio-elektronkell, magnetofon koos

lintidega, vatitekk ja 4 tekikotti, teksapluus, pintsak, diivanilaud, kruustangid, antennikaabel ja

antenn.

Tallinna Linnakohtu 11. märtsi 1997. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt välja

lauaraadio-elektronkell, magnetofon koos lintidega ja teksapluus. Kohus leidis, et tõendatud pole

J. Saarele autode kuulumine. Autoregistri registriväljavõtete järgi kuulub vaidlusalustest autodest

Helle Troostile Mercedes-Benz riikliku registreerimismärgiga 437 AAE ja Leonid Fadejevile

Mercedes-Benz riikliku registreerimismärgiga T 5292 EA. Hageja ei tõendanud, et need sõidukid

oleksid kuulunud J. Saarele või viimane oleks olnud nende kaasomanik. Linnakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt saab pärida ainult pärandajale tema surma ajal kuulunud vara. Poolte seletuste

ja tunnistaja ütluste kohaselt müüdi vaidlusalused autod J. Saare eluajal E. Moksile. Auto omaniku

vahetust ei olnud võimalik autoregistris registreerida auto kere numbri mittevastavuse tõttu tehnilises

passis märgitule. R. Lindau ei ole õigustatud nõudma kostja ja E. Moksi vahelise tehingu täitmist,

kuna ta ei ole tehingu pool.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus on

õige ja piisavalt motiveeritud ning täiendavat motiveerimist ei vaja.

Teistmisavalduses palus avaldaja ringkonnakohtu otsuse uuesti läbi vaadata, kuna avaldaja esitas

ringkonnakohtule originaaldokumente tõestamaks hagi õigsust, kuid kohus ei võtnud neid vastu ega

kuulanud üle ka tunnistajat. Originaaldokumentide linnakohtusse esitamata jätmist põhjendas

avaldaja teistmisavalduses sellega, et lootis, et kostja ja tunnistaja Moks räägivad õigust.Avaldaja

esitas teistmise alusena pärast linnakohtu ja apellatsioonikohtu istungit saadud dokumendid ja õiendid

- 23. märtsil 1998. a väljastatud sõiduki registreerimistunnistuse sõiduauto Mercedes Benz 200 D

ehitusaasta 1975 riiklik registreerimismärk 950 ADP omanik Rutt Lindau kohta, ERARK Tallinna

Büroo õiendi 26. märtsist 1997. a, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse otsuse 30. aprillist 1997. a

sõiduauto M-Benz 200 950 ADP ümberehitamise kohta, Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti

Politseijaoskonna õiendi 10. aprillist 1997. a M-Benz 200 D registreerimismärk 950 ADP (vana reg

märk T 5292 EA) kohta, õiendi 17. aprillist 1997. a M-Benz 220 D registreerimismärk 437 AAE

tehnilise ülevaatuse kohta, L. Fadejevi volikirja R. Lindaule sõiduauto M-Benz 200 D

registreerimismärk 950 ADP valdamiseks ja kasutamiseks, R. Lindau kui mootorsõidukijuhi

tervisetõendi 27. jaanuarist 1998. a.

Kolleegiumi istungil jäi R. Lindau esitatud teistmisavalduse juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse teistmiseks puudub alus. TsKS § 350 lg 1 ja 2

kohaselt võis jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul ja teistmise

aluseks on olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui

eelnimetatud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või

kahjuks. See, et apellatsioonikohus keeldus kohtuistungil vastu võtmast hageja esitatud

originaaldokumente, ei ole teistmise aluseks. Täiendavate tõendite vastuvõtmisest keeldumist oli

võimalik vaidlustada kassatsioonkaebuses. Teistmisavaldusele lisatud dokumendid ei sisalda

asjaolusid, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale varem teada. Teistmise aluseks pole pärast asja

läbivaatamist tekkinud asjaolu - sõiduauto M-Benz 200 D riiklikregistreerimismärk 950 ADP

omaniku vahetus 23. märtsil 1998. a, sest teistmise aluseks olevad asjaolud peavad olemas olema asja

läbivaatamise ajal.

Juhindudes TsMK § 364 ja § 371, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Rutt Lindau teistmisavaldus Tallinna Ringkonnakohut tsiviilkolleegiumi 23. mai 1997. a

otsuse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik