3-1-3-20-98 · Riigikohus

3-1-3-20-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. oktoobril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Harri Salmann ja Ott

Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

M.K. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ja § 140 lg 2 p 3 järgi ning

V.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa M.K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, V.S. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch

ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti M.K. ja V.S. kohtu alla muuhulgas süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-

de 1, 2 ja 3 järgi selles, et nad 8. mail 1997. a, olles koos ning alkoholijoobes, tungisid salajase varguse

eesmärgil välisukse lõhkumise teel H.K. korterisse Tallinnas K xxb-xx ja varastasid sealt korteriomanikule

kuulunud vara 5840 krooni väärtuses.

Lisaks eeltoodule anti M.K. kohtu alla süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p 3 ja § 185 lg 2 järgi.

Tallinna Linnakohtu 5. mai 1998. a otsusega kvalifitseeriti M.K. poolt toime pandud salajane vargus ümber

ning ta mõisteti süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi kuriteo toimepanemisele kaasaaitajana

ja teda karistati vabadusekaotusega neljaks kuuks. Veel mõisteti M.K. süüdi KrK § 140 lg 2 p 3 järgi ja teda

karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude

kogumi eest üks aasta kaks kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 185 lg 2 järgi

mõisteti M.K. õigeks.

Sama otsusega mõisteti V.S. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega

neljaks kuuks. KrK § 41 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks neli kuud ja kolm päeva vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Tallinna Linnakohus kvalifitseeris M.K. kuriteo KrK § 17 lg 6 järgi põhjusel, et ta aitas V.S-l varastatud

televiisori H.K. korterist ära viia.

Esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas M.K. lõpliku karistuse mõistmise ja V.S. vaidlustas lõpliku

karistuse mõistmise KrK § 41 sätete järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

5. mai 1998. a otsus osaliselt. M.K. mõisteti õigeks süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p 1 järgi ning

V.S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1 järgi. Linnakohtu poolt mõistetud karistused jäid muutmata.

Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus, mõistes M.K. süüdi varguse toimepanemisele kaasaaitajana,

kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, kuid sellesisulise apellatsioonprotesti puudumisel puudusid kohtul

volitused kohtualuse süüdimõistmiseks kuriteo kaastäideviijana. Samas pidas ringkonnakohus vajalikuks

märkida, et tulenevalt linnakohtu ebaõigest järeldusest, tuleb mõlema kohtualuse süüdistusest välja jätta KrK

§ 139 lg 2 p 1, s. o kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Ringkonnakohus põhistas oma seisukohta

sellega, et kuriteost osavõtu muud vormid, peale kuriteo täideviimise, on käsitletavad küll kuriteost ühise

osavõtuna, kuid mitte kuriteo toimepanemisena isikute grupi poolt. Siinkohal leidis ringkonnakohus, et

kohtualuste tegevusele saab õige hinnangu anda alles peale ebaõigete kohtulahendite tühistamist kohtuvigade

parandamise korras.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks Tallinna Linnakohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsustes.

Avaldaja leiab, et Tallinna Linnakohtu poolt antud juriidiline hinnang M.K. käitumisele H.K. vara salajase

varguse episoodis on ebaõige ning tema kuritegu tulnuks kvalifitseerida KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Samas jõuab prokurör järeldusele, et eelnimetatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine tõi kaasa ka V.S.

põhjendamatu õigeksmõistmise KrK § 139 lg 2 p 1 järgi.

Avalduses märgitakse, et mõlema astme kohtutes on leidnud tõendamist, et süüdimõistetud sisenesid

üheskoos lukustuse kõrvaldamise teel võõrasse korterisse ja viisid salaja ära korteriomanikule kuuluvat vara,

kusjuures M.K. oli see, kes televiisori korterist välja kandis. Kuna M.K. osales vahetult ja teadvalt võõra

vara hõivamises, siis on vaieldamatult tegemist salajase varguse kaastäideviimisega mõlema süüdimõistetu

poolt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsjad ja

prokuröri, kes kõik taotlesid kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamist,

l e i d i s:

Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud

kriminaalseadust, tunnistades M.K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 17 lg 6 järgi V.S. poolt

toimepandud vargusele kaasaaitajana.

Vastavalt KrK § 17 lg-le 6 on kaasaaitaja isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega,

juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra

loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista,

kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset. Sama paragrahvi 3-nda lõike kohaselt on aga kuriteo

täideviija isik, kes pani vahetult toime kuriteo. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli M.K. kuriteo

täideviija, sest sisenes koos V.S.ga kannatanu korterisse, kust viis isiklikult ära kannatanule kuuluva

televiisori. See fakt, et M.K. endale ühtegi varastatud eset ei saanud ja V.S. andis talle varastatu eest üksnes

raha, ei oma tähtsust tema tegevusele juriidilise kvalifikatsiooni andmisel. Kuidas salajase varguse teel

saadud võõras vara peale kuriteo toimepanemist jagatakse, ei mõjuta juba lõpuleviidud kuriteo

kvalifikatsiooni.

Ülaltoodud kohtuviga M.K. poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerimisel tõi kaasa ka ringkonnakohtu poolt

M.K. ja V.S. ebaõige õigeksmõistmise KrK § 139 lg 2 p 1 - § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p 1 järgi.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 5. mai 1998. a otsus M.K.a süüditunnistamises KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3

ja § 17 lg 6 järgi ning KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas, samuti V.S. süüditunnistamises

KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja talle KrK § 41 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 1998. a otsus M.K. õigeksmõistmises

KrK § 139 lg 2 p 1 ja § 17 lg 6 järgi ning V.S. õigeksmõistmises KrK § 139 lg 2 p 1 järgi.

3. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

5. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

6. Välja mõista M.K-lt 955,80 krooni ja V.S-lt 1062 krooni kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 13. oktoobril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Harri Salmann, Ott Järvesaar