3-1-1-109-98 · Riigikohus

3-1-1-109-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. oktoobril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Rätsep ja Harri

Salmann vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. K. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. K., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

T. K. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 1 järgi selles, et ta, töötades müüjana Narvas X tn 6

asuvas AS K. kaupluses K. ja olles 30. septembril 1996. a AS-i K. juhatusega sõlmitud materiaalse vastutuse

lepingu alusel materiaalselt vastutav isik, riisus 30. septembrist 1996. a kuni 10. jaanuarini 1997. a

süstemaatiliselt kassast raha ja kauplusest kaupa, pannes toime raha ja kauba riisumise 15 410 krooni 45

sendi ulatuses, riisutu kulutas isiklikeks vajadusteks.

Narva Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsusega mõisteti T. K. õigeks süütõendite puudumise tõttu.

Kohus leidis, et puuduvad vaieldamatud tõendid, millega oleks tuvastatud T. K. süü talle täieliku

individuaalse materiaalse vastutuse alla usaldatud võõra vara süstemaatilises omastamises ajavahemikul

30. septembrist 1996 kuni 10. jaanuarini 1997. a. Kohtu hinnangul ei tõendanud ükski tõendiallikas fakti, et

T. K. oleks võtnud kauplusest kassaraha või kaupa, mille eest jättis tasumata. Revisjoni teostati

eeskirjadevastaselt ühe raamatupidaja ja müüja osavõtul ning see dokumenteeriti puudulikult, puudujääk ei

olnud bilansis kajastatud. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et kohtualuse süü talle esitatud

süüdistuses on tõendamata ja võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendatud.

Narva Linnakohtu otsuse vaidlustasid Narva Prokuratuuri prokurör Mihhail Hütt ja tsiviilhagejana AS K.

direktor V.

Prokurör leidis apellatsioonprotestis, et kohtuotsuses hinnati tõendeid ühekülgselt. Eitamata

raamatupidamisdokumentide puudusi hindas prokurör raamatupidamisnõuete mittetäitmist kui

soodustingimust riisumise toimepanemiseks. Kahtlustatu ei vaielnud inventeerimistulemustele tunnistajate

hinnangul vastu. Protesti kohaselt tulnuks kohtul revideerimisdokumentide puudujääke korvata

raamatupidamise algdokumentide väljanõudmise ja vahetu kontrollimise teel. Tunnistajate ütlustes

väljendatud kahtlusi ei kõrvutanud kohus T. K. poolt toimepandu loogikaga. Prokuröri protestiga taotleti

apellatsioonikohtult uut süüdimõistvat kohtuotsust. Samasuguse taotluse esitas tsiviilhagiga seotud tõendite

hindamise aspekte rõhutades ka tsiviilhageja.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus 10. juuli 1998. a otsuses seisukohale, et Narva Linnakohus

tuvastas õigesti faktilised asjaolud, millele tuginedes mõisteti T. K. õigeks. Apellatsioonikohus jättis Narva

Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsuse muutmata.

Kohtute järeldustega ei nõustunud riigiprokurör Elo Kungla, kes leiab, et kohtulahendites on KrMK § 274

p 3 nõudeid eirates jäetud näitamata motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt ühtedele tõenditele ning

loeb mitteusaldusväärseiks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Eelistatud on kohtualuse ütlusi, kuigi

tunnistajate hinnangud võimaldanuks neid kahtluse alla panna. Selge KrMK §-de 269 lg 1, 3 ja § 274 lg 9

nõuetest tulenev seisukoht tsiviilhagi kohta on kohtulahendites väljendamata. Kassatsioonprotestis

taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks apellatsioonikohtusse.

Tsiviilhageja kassatsioonkaebuses rõhutatakse T. K. esialgset süü omaksvõttu, mida kinnitavad tema

seletuskiri ja selgitused hiljem tunnistajatena üle kuulatud isikutele. Kassaator on seisukohal, et kohtud ei

juhindunud tõendite hindamisel KrMK §-s 50 sätestatud nõuetest, alus kohtualuse õigeksmõistmiseks

puudus. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu 10. juuli 1998. a T. K. õigeksmõistmisega nõustuva otsuse

tühistamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära õigeksmõistetu

kaitsja vandeadvokaat Jüri Alandi seletuse, kes pidas kohtute järeldusi asjakohasteks ja õigeteks ning

Riigiprokuratuuri prokuröri Toivo Vee seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsuse järeldused tuginevad kriminaalasjas

kogutud tõendite analüüsile, mille puhul on Narva Linnakohus oma 26. veebruari 1998. a otsuses lähtunud

KrMK §-s 50 sätestatud alustest. Narva Linnakohus on läbi vaadanud kõik tõendid nende kogumis, andnud

neile hinnangu, tuvastanud tähtsust omavad asjaolud. Neid seisukohti aktsepteerides on apellatsioonikohus

põhjendatult rõhutanud, et aktsiaseltsis KUUGUAR valitsenud töökorralduse ja ettevõtte tegevust ning selle

revideerimist kajastavate dokumentide vormipuudused ei ole korvatavad tunnistajate hinnanguliste ütlustega

selle kinnituseks, et T. K. ei vaielnud puudujäägile vastu menetluseelsel perioodil. Apellatsioonikohus on

pidanud sellist tõendamisviisi süüdimõistmise alusena ebapiisavaks. Revideerimistulemused on

dokumenteeritud vorminõudeid eirates, puudujääk on jäänud bilansis kajastamata. Puudused

revideerimistulemuste vormistamisel ei ole kohtumenetluse korras kõrvaldatavad püüdega tuletada

väljanõutavatest algdokumentidest süüstavaid või õigustavaid järeldusi. Kohus on õigesti lähtunud

põhimõttest, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.

Põhjendatult on kassaatorid seisukohal, et kohtulahendites pidanuks olema KrMK § 269 lg 3 ja § 274 lg 9

kohaselt väljendatud seisukoht tsiviilhagi läbivaatamata jätmise kohta. See menetluslik puudus ei ole aga

käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 mõttes ega takistanud seadusliku

ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Samuti ei välista selle seisukoha väljajäämine kohtuotsusest tsiviilhagi

esitamise võimalust tsiviilkohtumenetluse korras.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 ning KrMK § 89 lg-st 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuli 1998. a otsus T. K. suhtes muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest ja tsiviilhageja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kohtukulu 1062 krooni kaitsjatasu näol võtta riigi kanda.

Kohtuotsus jõustub 13. oktoobril 1998. a ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Rätsep, Harri Salmann