3-3-1-30-98 · Riigikohus

3-3-1-30-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 9. oktoobril 1998. a.

H. Kalami kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 69 lg 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

8. oktoobril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Heinar Kalami kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 8. juuni 1998. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-65/98.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Heinar Kalam ning Pärsti Vallavalitsuse esindajad

vallasekretär Tiia Arumäe ja omandireformi spetsialist Sirje Lamp. Juures oli halduskolleegiumi

sekretär Tiiu Varend.

Pärsti Vallavalitsuse 27. oktoobri 1997. a. korraldusega nr. 380 keelduti kompenseerimise menetluse

alustamisest Pärsti vallas Kookla külas asuva Karuse 12 kinnistu nr. 351 hävinenud hoonete suhtes,

mis olid tunnistatud õigusvastaselt võõrandatuks ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni 25. jaanuari

1995. a. otsusega nr. 30-8177, mida täiendati 20. augusti 1997. a. otsusega nr. 30-8177A ja

17. septembri 1997. a. otsusega nr. 59-9889.

28. jaanuaril 1998. a. esitas omandireformi õigustatud subjekt Heinar Kalam Viljandi Maakohtu

halduskohtunikule kaebuse nimetatud korralduse peale, paludes tunnistada korraldus

seadusevastaseks jateha ettepanek vallavalitsusele alustada kompenseerimise menetlust hävinenud

hoonete suhtes.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 10. märtsi 1998. a. otsusega jäeti H. Kalami kaebus rahuldamata.

17. märtsil 1998. a. esitas H. Kalam apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 10. märtsi 1998. a. otsuse ja teha uus otsus, millega tunnistada

vallavalitsuse korraldus täielikult seadusevastaseks ning teha vallavalitsusele ettepanek alustada

Karuse 12 hävinenud hoonete kompenseerimise menetlust. Apellant palus ringkonnakohtul välja

mõista Pärsti Vallavalitsuselt ka kohtukulud HKS § 69 lg 1 alusel, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi

eest vastavalt esitatud kviitungitele.

Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-3-65/98 tühistati Viljandi

Maakohtu halduskohtuniku 10. märtsi 1998. a. otsus ja tehti uus otsus, millega tunnistati Pärsti

Vallavalitsuse 27. oktoobri 1997. a. korraldus nr. 380 täielikult seadusevastaseks ja tehti ettepanek asi

uuesti läbi vaadata. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Kohtukulude osas leidis ringkonnakohus,

et apellandi nõue mõista välja kulutused õigusabile ja kohtukulud summas 12 296 kr. 70 s. tuleb jätta

rahuldamata, kuna nimetatud kulutused ei ole tehtud seoses Pärsti Vallavalitsuse vaidlustatud

korralduse kohtumenetlusega.

H. Kalam esitas kassatsioonkaebuse, milles palub muuta Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 1998. a.

otsus haldusasjas nr. II-3-65/98 asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja teha uus otsus, millega jätta

jõusse ringkonnakohtu otsuse see osa, millega tunnistati täielikult seadusevastaseks vallavalitsuse

korraldus, kuid mõista välja kassaatori kasuks kõik kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu

õigusabi eest, kokku 12 296 kr. 70 s. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud vääralt HKS

§ 69 lg 1 sätteid. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:

Karuse 12 talu toimikus olevad tõendid on taotletud kassaatori poolt, kuigi seda pidanuks tegema

kohalik omavalitsus. Selle kohta on esitatud kohtule arhiivide kviitungid 4. augustist 1995. a.,

9. augustist 1995. a., 29. septembrist 1996. a. ja 19. veebruarist 1997. a.;

ORAS § 19 lg 1 kohaselt lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisest tulenevad

vaidlused kohtu korras ning TsKS § 45 kohaselt lõivustatakse iga hagiavaldus ja apellatsioonkaebus

(kviitungid riigilõivude tasumise kohta);

Kuigi ÕVVTK avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p. 11

kohaselt peab avalduse vastuvõtja andma taotlejale juriidilist, organisatsioonilist ja muud tema

õiguste teostamiseks vajalikku abi, puuduvad avalduse vastuvõtjal käesoleva asja õiglaseks

lahendamiseks vajalikud kogemused ja õigustatud subjekt pöördus abi saamiseks advokaadibüroo

poole (kviitung 20. veebruarist 1998. a. nr. 172 summas 11 800 kr.);

Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud jälgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas

üldaktidega, eelkõige seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt ei vasta

põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti

muutma või tühistama, et viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega;

HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus kohalikult omavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks kõik kaebaja

poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest, kui kohus kaebuse rahuldab.

Ringkonnakohus ei ole seda sätet kohaldanud, andes asjaoludele ebaõige hinnangu.

Pärsti Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus on jätnud

õigesti välja mõistmata kohtukulud, kuna need ei ole tehtud seoses vallavalitsuse vaidlustatud

korralduse kohtumenetlusega.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

HKS § 69 lg 1 sätestab, et kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel vastavalt

kohalikult omavalitsuselt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivu ja

tasu õigusabi eest.

Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus jättis nimetatud sätte kohaldamata.

HKS § 69 lg 1 kohaldamise esimeseks kohustuslikuks tingimuseks on see, et kohus kaebuse

rahuldaks. Antud asjas rahuldas Tartu Ringkonnakohus apellandi kaebuse. Teiseks kohustuslikuks

tingimuseks peale kaebuse rahuldamise on see, et kaebuse esitaja oleks esitanud kantud kohtukulude

kohta kohtule kirjalikud tõendid. Apellant esitas ringkonnakohtule kirjalikud tõendid aastatel 1995

kuni 1998 väidetavalt kantud kohtukulude kohta, sealhulgas riigilõivu ja õigusabi eest tasumise

kohta.

Ringkonnakohus jättis apellandi taotluse kohtukulude 12 296 kr. 70 s. väljamõistmiseks rahuldamata,

"kuna nimetatud kulutused ei ole tehtud seoses Pärsti Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse

kohtumenetlusega." Ringkonnakohtu see väide on üldsõnaline. Sellest ei selgu, miks apellandi poolt

esitatud tõendid ei seondu antud kohtuvaidlusega. Samuti ei selgu, miks ringkonnakohus ei

rahuldanud kohtukulude taotlust näiteks riigilõivu ja osutatud õigusabi osas.

Kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel hindama esitatud

kirjalikke tõendeid kantud kohtukulude kohta ja kontrollima, kas tõendid vastavad kantud

kohtukuludele antud asjas. Samuti peab kohus põhjendama kohtuotsuses, lähtudes kohtukulude

koosseisust, mis põhjusel taotlus ühe või teise kohtukulude liigi väljamõistmiseks jäetakse

rahuldamata. Seda ei ole ringkonnakohus antud asjas teinud.

Riigikohtu halduskolleegium peab ühtlasi vajalikuks märkida, et Riigikohtul ei ole õigust hinnata

tõendeid ja sellest tulenevalt muuta ringkonnakohtu otsust või teha uus otsus.

Eeltoodud põhjusel tuleb Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3-65/98

kohtukulude väljamõistmata jätmise osas tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2, 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada Heinar Kalami kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3-65/98 osas, millega

jäeti rahuldamata apellandi taotlus kohtukulude väljamõistmiseks, ja saata asi kohtukulude

osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Silvia Kalamile tema poolt tasutud kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend)

krooni.

Määrus jõustub 19. oktoobril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann