3-1-3-19-98 · Riigikohus

3-1-3-19-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. oktoobril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

K.R. süüdistuses KrK § 164 lg 1 ja

D.Š. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena K.R. kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo, D.Š. kaitsja

vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Riigiprokuratuuri prokurör Jaan Naaber.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti K.R. ja D.Š. kohtu alla süüdistatutena KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4

järgi selles, et nad 7. detsembril 1996. a Tallinnas P mnt x asuvas kaupluses M nõudsid kaupluse töötajatelt

40 000 krooni altkäemaksu. Seejuures esitles K.R. end kaitsepolitsei töötajana ning ähvardas maksmisest

keeldumise korral sulgeda kõik kaupluse omanikule kuuluvad müügipunktid.

Samal päeval andis kaupluse omaniku esindaja S.T. D.Š-le 10 000 krooni, kes omakorda andis selle summa

K.R-le. Viimanejagas eeltoodud rahasumma D.Š-ga pooleks.

Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 1998. a otsusega kvalifitseeriti kohtualuste süüdistus ümber. K.R.

tunnistati süüdi KrK § 164 lg 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks poolkinnises

vanglas ühes õiguskaitseorganites töötamise õiguse äravõtmisega kaheks aastaks. D.Š. tunnistati süüdi KrK

§ 203 järgi ja teda karistati arestiga kolmeks kuuks.

Tallinna Linnakohus kvalifitseeris K.R. ja D.Š. kuriteo ümber põhjendusel, et altkäemaksu väljapressimine ei

leidnud kohtus tõendamist ning D.Š. polnud kuriteo toimepanemise ajal ametiisik.

Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused K.R., tema kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo

ja D.Š. .

K.R. ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo taotlesid K.R-le mõistetud karistuse kergendamist

põhjendusel, et see ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ning süüdimõistetu isikule. Apellandid taotlesid

KrK § 47 sätete kohaldamist ning K.R. tingimisi karistusest vabastamist.

D.Š. taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellant motiveeris oma kaebust sellega,

et ta ei ole kuritegu toime pannud ja kohtuotsuses ei ole temale KrK § 203 järgi inkrimineeritud kuritegu

kvalifitseeritud lõikelise täpsusega. Süüdimõistmise korral palus apellant end karistada rahatrahviga, sest

arestiga karistamine pole põhjendatud ning linnakohtu otsuses on aresti kohaldamine motiveerimata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

27. veebruari 1998. a otsus osaliselt. D.Š. tunnistati süüdi KrK § 203 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle

rahatrahv 300 päevamäära ulatuses, s. o 6600 krooni. Nii K.R-lt kui ka D.Š-lt mõisteti välja 5000 krooni

riigituludesse. Linnakohtu otsusesse tehti täpsustus K.R-le mõistetud lisakaristuse osas. Temalt võeti ära

õigus töötada õiguskaitseorganites ametikohtadel, mis on seotud operatiivülesannete täitmisega. Muus osas

jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Riigiprokuratuuri prokurör Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvigade parandamiseks Tallinna

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 1998. a ja Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 1998. a otsustes.

Avaldaja taotleb kohtuotsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule

põhjendusel, et K.R. ja D.Š. kuritegudele antud juriidiline hinnang on väär ning sellest tulenevalt on ka

mõistetud karistused ebaõiged.

Š

Vaidlustamata K.R. ja D.Š. süüdistustest KrK § 164 lg 2 p 4 väljajätmist, leiab avaldaja, et mõlema

süüdimõistetu tegevus tuleb kvalifitseerida KrK § 164 lg 2 p 2 järgi. Avaldaja põhistab oma seisukohta

sellega, et on tõendatud süüdimõistetute ühine, eelneval kokkuleppel põhinev tegutsemine ning saadud raha

hilisem omavaheline jagamine.

Prokurör ei nõustu Tallinna Linnakohtu otsuses sisalduva järeldusega, et D.Š. ei saa vastutada altkäemaksu

võtmise eest põhjusel, et ta polnud kuriteo toimepanemise hetkel ametiisik. Avaldaja on seisukohal, et kuigi

kuritegu KrK § 164 järgi on ametialane kuritegu võib iga isik olla selle kuriteo täideviija või täideviimisele

kaasaaitaja juhul, kui ta tegutseb koos ametiisikuga altkäemaksu saamise huvides.

Kohtuistungil jäi prokurör avalduse juurde ja taotles selle rahuldamist.

Kaitsjad leidsid, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu. R. Kiviloo taotles K.R. osas

kohtuotsuste muutmata jätmist. L. Olovjanišnikov ei vaielnud kohtuotsuste tühistamise taotluse vastu, kuid

leidis, et D.Š. olukorra raskendamine ei ole põhjendatud ning ta ei saa vastutada ametialase kuriteo eest

täideviijana.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 18. mai 1998. a ja Tallinna Linnakohtu 27. veebruari 1998. a otsused kuuluvad

tühistamisele D.Š. osas.

Tallinna Linnakohtu otsusega tuvastati, et on tõendatud K.R. ja D.Š. süü altkäemaksu võtmises, kuid ei ole

tõendatud nende süü altkäemaksu saamises väljapressimise teel. Veel leidis linnakohus, et kuna D.Š. ei olnud

kuriteo toimepanemise ajal ametiisik, siis kuulub temale KrK § 164 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi esitatud süüdistus

ümberkvalifitseerimisele KrK § 203 lg 1 järgi, s.o teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamisena.

K.R. poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida KrK § 164 lg 1 järgi (t.l. 242).

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Linnakohtu otsuses toodud seisukohaga, et D.Š ei saa

vastutada täideviijana kuriteo toimepanemise eest KrK § 164 järgi, kuna ta ei olnud kuriteo toimepanemise

ajal ametiisik.

Kuritegu KrK § 164 järgi eeldab nn. erisubjekti, kelleks on ametiisik. Seega saab selle kuriteo täideviijaks

olla üksnes isik, kes vastab erisubjekti tunnustele. Kui ametiisiku poolt altkäemaksu võtmises osaleb ka isik,

kes ei ole ametiisik, saab viimane vastutada vaid kuriteost osavõtu eest kitsamas mõttes (organisaatorina,

kihutajana, kaasaaitajana) või altkäemaksu vahendamise eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et linnakohtu järeldused D.Š. poolt toimepandu osas on

vastuolulised. Ühelt poolt on kohus lugenud tõendatuks D.Š. süü altkäemaksu võtmises, s.o KrK § 164 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuid teiselt poolt on ta D.Š. süüdi tunnistanud KrK § 203 lg 1 järgi.

Seda vastuolu ei ole kõrvaldatud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusega. Seejuures on

kohtuotsustes motiveerimata, miks D.Š. (vaatamata sellele, et ta ei ole ametiisik) tegevus on kuritegu KrK

§ 203 lg 1 järgi ja miks on välistatud KrK § 164 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteost osavõtu koosseis.

Motiivide puudumine kohtuotsuses on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline

rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise.

K.R. osas on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus ja Tallinna Linnakohtu otsus

ringkonnakohtu poolt muutmata jäetud osas seaduslikud ja põhjendatud ning ei kuulu seetõttu tühistamisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 2; 64 p 2; 65 lg 3 ja 779 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. mai 1998. a ja Tallinna Linnakohtu

27. veebruari 1998. a otsused D.Š. süüditunnistamises KrK § 203 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi selles osas

uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtusse.

2. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista D.Š-lt riigieelarve tuludesse 849,60 krooni (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni 60

senti) kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 6. oktoobril 1998. a ning ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg