3-1-1-99-98 · Riigikohus

3-1-1-99-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. septembril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

I.Š. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 1411 lg 2 p. 1 järgi

ja E.G. süüdistuses KrK § 1411 lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee ja süüdimõistetu I.Š. kaitsja vandeadvokaat

Rein Napa.

I.Š. mõisteti Ida-Viru Maakohtu otsusega süüdi KrK § 17 lg 6 - § 1411 lg 2 p 1 järgi selles, et tema:

1) eelneval kokkuleppel OÜ J vaneminsener-elektrik E.G-ga, kes oli materiaalselt vastutav isik, võõra vara

riisumise eesmärgil, ajavahemikul 1. juunist 1997. a kuni 19. juunini 1997. a tungis läbi akna OÜ J

katlamajja. Katlamajast varastas ta terassiibri väärtusega 900 kr, millise müüs 400 kr eest maha. Varastatu

mahamüümisest saadud raha jagas I.Š. E.G-ga pooleks;

2) eelneval kokkuleppel kaaskohtualuse E.G-ga tungis võõra vara varguse eesmärgil 19. juunil 1997. a OÜ J

katlamajja, kus demonteeris kaks terassiibrit maksumusega 1600 kr ja elektrimootori maksumusega 1600 kr.

Vargus jäi lõpule viimata valvuri sekkumise tõttu.

I.Š-le mõisteti karistuseks rahatrahv 2800 krooni. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti

Riigiprokuratuuri prokurör H. Hiiemäe, kes leidis, et I.Š. tegevus tuleb kvalifitseerida kui kaastäideviija

tegevus, s.o KrK § 1411 lg 2 p 1 järgi, ilma viiteta KrK §-le 17. Prokuröri arvates ei vastanud ka mõistetud

karistus kuriteo raskusele ega I.Š. isikule.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1998. a otsusega jäeti prokuröri apellatsioonprotest

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on I.Š. poolt toimepandud kuriteo õigesti kvalifitseerinud.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna I.Š. pole ametiisik, ei saa ta olla temale inkrimineeritud kuriteo

kaastäideviija. Karistuse mõistmisel on maakohus aga arvestatud kõiki asjaolusid ning kriminaalkolleegiumil

puudus alus karistuse karmistamiseks.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas H. Hiiemäe kassatsioonprotesti, kus taotletakse

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist. Kassatsioonprotestis

leitakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Protestis taotletakse järjekindlat I.Š.

tegevuse kvalifitseerimist riisumise kaastäideviijana. Protesti põhistatakse asjaoluga, et I.Š. olles teadlik E.G.

ametiseisundist, kasutas seda ametiseisundit ära kokkulepitud varguse toimepanemiseks ning seetõttu tulebki

tema poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerida KrK § 1411 lg 2 p 1 järgi, ilma viiteta KrK §-le 17.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

kes toetas esitatud protesti ning kaitsja, kes leidis, et Riigikohus võib teha ise uue otsuse kriminaalasja uueks

arutamiseks tagasi saatmata,

l e i d i s:

Prokuröri kassatsioonprotest on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium

märgib, et KrK § 1411 järgi kvalifitseeritava kuriteo dispositsioon sisaldab kolm kuriteo koosseisu -

riisumine omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel. Kõikidele koosseisudele on ühine

see, et süüdlasel on õiguspädevus talle usaldatud või tema korralduses olevale varale. Õiguspädevus varale

seisneb selle vara kasutamises, käsutamises või valdamises ja seega õiguspädev isik kasutab, käsutab või

valdab seda vara suhetes teiste isikutega. Õiguspädevuse maht sõltub sellest, kas vara on süüdlasele üksnes

usaldatud või on tema korralduses. Usaldatud on vara näiteks müüjatele, laohoidjatele ja muudele varaliselt

vastutavatele isikutele, kes on vara suhtes aruandekohustuslikud, kuid kes oma seisundi tõttu pole

ametiisikud. Vara on neile usaldatud mingite konkreetsete ülesannete täitmiseks - antud hoiule,

edasitoimetamiseks, müümiseks jms. Kui vara on aga isiku korralduses, võib ta oma volituste piires

otsustada vara üle ka sel juhul, kui vara polegi talle usaldatud, st ei olegi tema valduses. Vara saab olla

üksnes ametiisiku korralduses. Õiguspädevust ei tule ära segada tehniliste ülesannetega vara valdamisel või

kasutamisel seoses tööülesannetega (tööline, kes kasutab tööriistu või toorainet), samuti tööalaste võimaluste

või volitustega vara juurde pääsemiseks (valvur, laotööline). Nendel juhtudel on tegemist mitte vara

omastamisega vaid vargusega.

Ametiisiku poolt toimepandud kuritegu saab KrK § 1411 järgi kvalifitseerida üksnes siis kui ta paneb kuriteo

toime oma õiguspädevuse raames.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu protestis toodus põhistustega. Ametialane riisumine on kuritegu,

mida saab toime panna vaid ametiisik. Asjaolu, et I.Š. oli teadlik E.G. kui ametiisiku õiguspädevusest, ei

muuda veel tema poolt toime pandud kuritegu õiguspädeva isiku poolt toimepandud kuriteoks. OÜ J vara ei

olnud I.Š-le usaldatud ega ka tema korralduses. Tema kui eraisik sai ametialasest riisumisest osa võtta

kaasaaitajana.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 1998. a otsus I.Š.

süüdistusasjas.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

3. Sisse nõuda I.Š-lt kohtukuluna kaitsjatasu 531.- kr riigieelarve tuludesse.

Otsus jõustub 29. septembril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher