3-2-1-88-98 · Riigikohus

3-2-1-88-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. septembril 1998.a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja

esindaja vandeadvokaat M. Kaasiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. septembril 1998. a

Leks Kindlustuse AS-i kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi

27. märtsi 1998. a otsuse Leks Kindlustuse AS-i hagis Eldur Küla vastu liikluskahju

hüvitamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 14. juulil 1994. a toimus Võru-Kuigatsi-Tõrva

maantee 5. kilomeetril liiklusõnnetus, milles osalesid Eldur Küla juhitud ja OÜ-le Tulevik kuuluv

veoauto GAZ 53-14, reg märk 020 GAB, ja Soome kodaniku Lassi-Pekka Keinäse poolt juhitud

sõiduauto Volvo-240 GL, reg märk BNX 899, millele liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati tehnilisi

vigastusi.

Liiklusõnnetuse materjalide kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse E. Küla, kes juhtides sõidukit

alkoholijoobes, rikkus liikluseeskirja. Kuna veoauto suhtes oli sõlmitud liikluskindlustusleping Leks

Kindlustuse AS-ga, hüvitas hageja kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud varakahju. E. Küla

hagejale liikluskahju ei hüvitanud.

Maakohus rahuldas hagi, mõistes E. Külalt Leks Kindlustuse AS-i kasuks välja kindlustushüvitisena

väljamakstud varakahju 34 164 krooni, kindlustusjuhtumi käsitluskulud 3750 krooni ning riigilõivu

1717 krooni.

Maakohtu otsuse motiivide kohaselt on kindlaks tehtud, et liiklusõnnetuse põhjustamises oli süüdi

E. Küla. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKS § 29 lg 2 redaktsioonis sätestati, et

kindlustusseltsil ja Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõudeid sõiduki juhi vastu, kes

on tekitanud liikluskahju tahtlikult või juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või olles

muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Tulenevalt

TsKS § 232 lg 4 peab kohus otsuse tegemisel muuhulgas andma õigusliku hinnangu pooltevahelise

õigussuhte olemasolule või selle puudumisele. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on asjas vääralt

kohaldanud käsitletava liikluskahju tekkimise ajal kehtinud LKS § 29 lg 2, mis sätestas mitte sõiduki

juhi, vaid sõiduki kindlustusvõtja vastutuse erandid sama paragrahvi lõikest 1 seoses autot juhtinud

isiku õigusvastase käitumisega, s.o juhtumid, mil sõiduki kindlustusvõtja ei vabane regressi korras

vastutusest kindlustaja ees.

Kostja, olles vaid töösuhtes sõiduki kindlustusvõtjaga, kes ei olnud liikluskahju tekitanud suurema

ohu allika valdaja ega selle kindlustusvõtja, ei saa kanda LKS § 29 lg 2 kohast tsiviilõiguslikku

vastutust hageja kui kindlustusandja ees. Regressiõiguslik kohustis sai tekkida üksnes kindlustusandja

ja kindlustusvõtja vahel. Kostja ei ole käsitletava õigussuhte kohustatud subjektiks, vaid ta saab

kanda üksnes tööõiguslikku materiaalset vastutust tööandja ees, kui tuvastatakse, et ta on süüliselt

põhjustanud tööandjale liikluskahjuga seoses olevate liigsete väljamaksete tegemise.

Kassatsioonkaebuses palub kassaator teha asjas uue otsuse, rahuldades Leks Kindlustuse AS-i hagi.

LKS § 29 lg 2 alusel on kindlustusseltsil õigus esitada regressinõudeid sõiduki juhi vastu, kes

tahtlikult või juhtides sõidukit alkoholijoobes tekitas liikluskahju. Kassaator on seisukohal, et

ringkonnakohus kohaldas valesti LKS § 29 lg 2, kuna nimetatud materiaalõiguse norm sätestab

regressinõude õiguse expressis verbis sõidukit juhtinud isiku vastu. Samuti leiab kassaator, et asjas ei

oma tähtsust see, kas E. Küla täitis tööülesandeid või mitte, kuna liikluskindlustuse

kindlustusjuhtumite tuvastamine ja liikluskindlustuse seaduse alusel tekkivate nõudeõiguste

tekkimine on reguleeritud erisätetega.

Vastustaja ei ole nõus kassatsioonkaebuses esitatud väidetega.

Kolleegiumi istungil toetas kassaatori esindaja kaebuse väiteid.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited on põhjendatud ja ringkonnakohtu otsus tuleb

tühistada TsMK § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu.

Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 29 lg 1 piiras kindlustusandja regressiõigust kindlustusvõtja

vastu. LKS § 29 lg 2 kohaselt oli aga kindlustusseltsil õigus esitada regressinõue sõiduki juhi vastu,

kes on tekitanud liikluskahju, juhtides sõidukit alkoholijoobes. Esimese astme kohus tuvastas, et

E. Küla, kes põhjustas liiklusõnnetuse, juhtis sõidukit alkoholijoobes. Liikluskindlustuse seadus ei

piiranud regressiõigust isiku suhtes, kes juhtis sõidukit tööülesannete täitmisel, olles alkoholijoobes.

E. Küla vastutus järgneb otse LKS § 29 lg 2 põhjal.

Juhindudes TsMK §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 1998. a otsus tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Leks Kindlustuse AS-i peakontorile 7. mail 1998. a tasutud kautsjon 379 (kolmsada

seitsekümmend üheksa) krooni 15. senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa