3-2-3-8-98 · Riigikohus

3-2-3-8-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. septembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, avaldajate

E. Preegeli ja H. Pallosoni ning nende esindaja vandeadvokaat E. Sassiani osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 31. augustil 1998. a

Eesti Vabariigi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 3. aprilli 1998. a

otsuse Elle Preegeli ja Helve Pallosoni avalduses Leida-Benita Oeselja põlvnemise

tuvastamiseks.

Elle Preegel ja Helve Palloson esitasid avalduse oma ema Leida-Benita Oeselja põlvnemise

tuvastamiseks August Rattasest. Juriidilise fakti tuvastamist vajasid nad A. Rattase emalt

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Linnakohus rahuldas avalduse ja tuvastas asjas

kogutud tõendite alusel juhindudes ORAS § 8 lg 6 ja perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg 2, et

20. augustil 1924. a sündinud ja 12. märtsil 1996. a surnud Leida-Benita Oeselg põlvnes 6. mail

1962. a surnud August Rattasest.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub Eesti riik Siseministeeriumi kaudu kohtuotsuse tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. PkS § 42 lg 1 kohaseltvõib põlvnemist isast tuvastada

kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui

põlvnemine pole tuvastatud enne lapse täisealiseks saamist, võib seda teha ainult täisealiseks saanud

lapse nõudel. Seega ei kuulu avaldajad E. Preegel ja H. Palloson nende isikute hulka, kes on

õigustatud nõudma oma ema põlvnemise tuvastamist väidetavast vanaisast August Rattasest.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leiavad vastustajad, et ORAS § 8 lg 6 laiendas isikute

ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist. Osundatud norm kui erisäte PkS § 42 suhtes

lubab avaldajatel omandireformiga seotud asjades taotleda kohtult põlvnemise tuvastamist nii

vanema kui vanavanema suhtes juhul, kui see ei ole varem kindlaks tehtud.

Kolleegiumi istungil pidas E. Preegeli ja H. Pallosoni esindaja kohtuvigade parandamise avaldust

põhjendamatuks ja palus selle rahuldamata jätta.

Kolleegium leidis, et avaldus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

8. oktoobril 1997. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8

täiendamise seaduse, mis jõustus 6. novembril 1997. a. Osundatud seadusega täiendati ORAS §-i 8

lõikega 6 järgmises sõnastuses: kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel omandireformi

õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli

õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks tehtud, võib see isik taotleda

kohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel. Eeltoodu on erisätteks PkS § 42

lg 1 suhtes ja laiendab nende isikute ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist

omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuleb tunnistada, et avaldajad Elle Preegel ja Helve

Palloson ongi õigustatud isikuteks ORAS § 8 lg 6 järgi.

Juhindudes TsKS §-st 357, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Linnakohtu 3. aprilli 1998. a otsus muutmata ja Eesti Vabariigi kohtuvigade

parandamise avaldus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa