3-2-1-85-98 · Riigikohus

3-2-1-85-98

M Ä Ä R U S

Tartus 10. septembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 31. augustil 1998. a

AS Nordika Kindlustuse erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30. märtsi 1998. a määruse Kaja Priki hagis KAS-i Farret vastu kindlustushüvitise saamiseks ja

KAS-i Farret vastuhagis kindlustuslepingute kehtetuks tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Kaja Prikk ja KAS Farret 16. augustil 1995. a

varakindlustuslepingud nr 000704 ja 000705 Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Kalda 13

asuva hoone ja vara kindlustamiseks kuni 15. augustini 1996. a. Hoone ja vara hävisid 19. veebruaril

1996. a tulekahjus. 26. juunil 1996. a keeldus KAS Farret kindlustushüvitist välja maksmast.

Keeldumise aluseks tõi kostja 27. juulil 1992. a kehtestatud vara kindlustamise üldtingimuste punkti

7. 18. septembril 1996. a esitas Kaja Prikk linnakohtusse hagi KAS-i Farret vastu 850 000 krooni

kindlustushüvitise saamiseks. 12. novembril 1997. a esitas KAS Farret Kaja Priki vastu vastuhagi

kindlustuslepingute nr 000704 ja 000705 kui olulise eksimuse mõjul tehtud tehingute kehtetuks

tunnistamiseks.

Linnakohus rahuldas 28. veebruaril 1997. a Kaja Priki hagi summas 839 000krooni ja jättis KAS-i

Farret vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitas Nordika Kindlustuse AS, kes pidas end

vaidluses KAS-i Farret õigusjärglaseks, põhjendades seda asjaoluga, et KAS Farret andis talle üle

kindlustusportfelli. Apellatsioonikohus rahuldas kaebuse osaliselt ning muutis otsust Kaja Priki

kasuks väljamõistetava summa suuruse osas ja mõistis KAS-lt Farret välja 680 460 krooni.

Kassatsioonkaebuse esitas KAS Farret. Kindlustusseaduse § 53 alusel lõpetas KAS Farret

kindlustustegevuse kindlustusportfelli üleandmisega Nordika Kindlustuse AS-le. Kohus võttis

õigusjärglase apellatsioonkaebuse menetlusse ja kutsus Nordika Kindlustuse AS-i kohtuistungile.

Otsuse tegi kohus aga KAS-i Farret suhtes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas kassatsioonkaebuse TsKS § 318 lg 1 p 2 rikkumise tõttu.

Apellatsioonkaebuse esitas end kostja õigusjärglaseks pidav Nordika Kindlustuse AS ning linnakohus

luges apellatsioonkaebuse esitajaks KAS-i Farret. Kui apellatsioonikohus kutsus apellandina

kohtuistungile üksnes Nordika Kindlustuse AS-i, pidi apellatsioonikohus protsessis määratlema ka

tema protsessuaalse seisundi.

Asja uuel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et Nordika Kindlustuse AS-i apellatsioonkaebus

tuleb jätta läbi vaatamata. TsKS § 279 lg 1 kohaselt võivad esimese astme kohtu otsuse peale

apellatsiooni korras edasi kaevata pooled ja teised protsessiosalised. Esimese astme kohtus olid

protsessiosalisteks Kaja Prikk ja KAS Farret. TsÜS § 54 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline

isik registrist kustutamisel. KAS-i Farret ei ole registrist kustutatud, seega ei ole ta lõppenud.

Õigusvõimelisel juriidilisel isikul ei saa olla protsessiõigusjärglast. Nordika Kindlustuse AS ei ole

KAS-i Farret protsessiõigusjärglane ega või esitada kaebust asjas, milles ta ei olnud protsessiosaline.

Kassatsioonkaebuses palub Nordika Kindlustuse AS tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kassaator on seisukohal, et

ringkonnakohus rikkus protsessiõigusnorme. Tallinna Ringkonnakohus jättis KAS-i Farret

väljalangemise ja õigusjärglase protsessi lubamise osas seisukoha võtmata.

11. detsembril 1996. a sõlmisid KAS Farret ja Nordika Kindlustuse AS kindlustusportfelli

üleandmise-vastuvõtmise lepingu, mille kohaselt kõigist kuni 31. detsembrini 1996. a KAS-i Farret

poolt sõlmitud kindlustuslepingutest tulenevad õigused ja kohustused läksid üle Nordika Kindlustuse

AS-le alates 1. jaanuarist 1997. a.

Vastustaja Kaja Prikk palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse

muutmata. Vastustaja leiab, et kassaator ei ole asjas protsessiosaline, kellel oleks edasikaebamise

õigus. Protsessiõiguste seisukohast ei oma tähendust, et kindlustuslepingutest tulenevad KAS-i Farret

materiaalõiguslikud õigused läksid üle kassaatorile. KAS Farret, esitades samas asjas

kassatsioonkaebuse, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas, leidis, et on ise protsessiosaline.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel.

Materiaalõiguses võib õigusjärglus olla kas universaalne või singulaarne (nõude loovutamine, võla

ülekandmine). Selle vaidluse puhul on väidetavalt tegemist kostja poolel singulaarse õigusjärglusega,

mida nii KAS Farret kui Nordika Kindlustuse AS ise tunnistavad. Asjas ei ole tuvastatud erimeelsusi

selles osas, et vaidlusaluses kindlustusõigussuhtes on esialgse kindlustusandja KAS-i Farret asemele

õigusjärglasena astunud Nordika Kindlustuse AS. TsKS § 74 kohaselt võis olla tegemist asja

arutamise esemeks oleva vaidluse subjekti väljalangemisega ja ringkonnakohtu väide, et kuna KAS

Farret ei ole registrist kustutatud, siis ei saa olla tegemist protsessiõigusjärglusega, ei ole

põhjendatud. Juba oma 5. veebruari 1998. a otsuses juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et

apellatsioonikohus peab määrama Nordika Kindlustuse AS-i protsessuaalse seisundi õigusjärgluse

sätteid kohaldades. Asja lahendamiseks on vajalik kohtuistungile kutsuda nii KAS Farret kui ka

Nordika Kindlustuse AS ja teiselt poolt Kaja Prikk.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 78 ei välista

protsessiõigusjärglust juhtudel, kui materiaalõiguses on õigusjärglus singulaarne.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. märtsi 1998. a määrus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Leppik ja Partnerid 30. aprillil 1998. a makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, Kull