3-3-1-24-98 · Riigikohus

3-3-1-24-98

M Ä Ä R U S

Tartus, 18. septembril 1998. a.

M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS §-de 8 lg 1 p. 4 ja

10 lg 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 17. septembril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Merike Palumaa ja Indrek Palumaa

esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/156/98.

Harju maavanema 4. detsembri 1997. a. korraldusega nr. 2979 otsustati korraldada kirjalik piiratud

enampakkumine Tallinna linnas Pirita linnaosas asuvatele E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksustele

kogusuurusega 3696 m2. Korralduse punkti 1.3 kohaselt võisid enampakkumisel osaleda "Harju

maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik,

kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last".

Tallinna linnas Pirita linnaosas E. Särgava allee 1b, 1c, 1e asuvate maaüksuste piiratud

enampakkumise korraldamiseks moodustatud komisjoni 19. jaanuari 1998. a. protokolli nr. 2 kohaselt

otsustas komisjon teha maavanemale ettepaneku lugeda Helmi Toome pakkumine enampakkumiste

tingimustele mittevastavaks, Are Enoki ja Rutt Enoki, Tiit Vahenõmme ja Tiina Vahenõmme ning

Merike Palumaa ja Indrek Palumaa pakkumised lugeda enampakkumisel osalevateks ning teatada

viivitamatult kirjalikult pakkumiste tulemustest kõigile pakkujatele. Sama komisjon otsustas teha

maavanemale ettepaneku kinnitada enampakkumise võitjaks A. Enok ja R. Enok.

Harju maavanem andis 22. jaanuaril 1998. a. korralduse nr. 76 "Pakkumiste tulemustest", mille

punktiga 1 tunnistati E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksuste enampakkumisel osalevateks A. Enok

ja R. Enok, T. Vahenõmm ja T. Vahenõmm ning M. Palumaa ja I. Palumaa pakkumised.

M. Palumaa ja I. Palumaa esitasid Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a. korralduse nr. 76 peale

protesti, milles palusid tunnistada A. Enoki ja R. Enoki pakkumine enampakkumisel mitteosalevaks,

kuna pakkumise avaldusele polnud lisatud passide originaale. Seega polnud A. Enoki ja R. Enoki

pakkumine kooskõlas "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 25 alapunktiga 3.

Harju maavanema 28. jaanuari 1998. a. korralduse nr. 238 punktiga 1 jäeti M. Palumaa ja I. Palumaa

protest rahuldamata. Maavanem leidis, et A. Enoki ja R. Enoki pakkumine vastas "Maa

enampakkumisega erastamise korra" sätetele.

M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas 2. veebruaril 1998. a. Tallinna

Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a. korralduse

nr. 76 ja 28. jaanuari 1998. a. korralduse nr. 238 täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt

rikuvad need korraldused M. Palumaa ja I. Palumaa "subjektiivseid õigusi, kuna nõuetele

mittevastavate pakkumiste arvestamine enampakkumistes osalevatena loob näilise konkurentsi ning

piirab Palumaade õigust konkursil vabalt osaleda."

Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 1998. a. määrusega jäeti kaebus HKS §-de 10 lg 1 ja 2 alusel

käiguta ning anti kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 4. märtsini 1998. a.

4. märtsil 1998. a. esitas kaebajate esindaja Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 1998. a. määrusele

vastuse. Selles selgitati, et Harju Maavalitsus rikkus Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a.

määrusega nr. 268 kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkte 7 ja 25, kuna luges

enampakkumisel osalejateks ka isikud, kes esitasid puudulikud dokumendid. Kuna kehtestatud

nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamisega osales enampakkumisel "Maa

enampakkumisega erastamise korra" punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see kaebuse

esitajate õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita.

Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a. määrusega tagastati kaebus HKS § 10 lg 2 alusel esitajale

läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebajad pole kaebuses "märkinud, milliseid õigusakte on

vaidlustatud korralduste väljaandmisel rikutud. Kaebaja subjektiivsetel õigustel peab olema kindel

alus kehtiva õigusnormistiku alusel. Sellest tulenevalt peab kaebaja kohtule esitatavas kaebuses oma

subjektiivsete õiguste olemasolu alati põhjendama. Kaebaja peab kaebuses suutma osundada mingit

õigusallikat, mis talle vastavaid õigusi on omandanud. Sellise aluse puudumisel ei saa tõestada ka

subjektiivsete õiguste rikkumist, sest sellisel juhul need õigused puuduvad."

M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja esitas Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a. määrusele

erikaebuse, milles palus tühistada määruse materiaalõigusnormide ja menetlusnormide rikkumise

tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebuse kohaselt ei nähtu kohtumäärusest,

et kaebuse esitajad vastasid õigeaegselt kohtumäärusele ja kõrvaldasid kaebuse puudused. Erikaebuse

esitaja väitis, et kaebuse esitajate õigus enampakkumisel vabalt osaleda tulenes "Maa

enampakkumisega erastamise korra" punktist 7. Nimetatud sättest tuleneb iga enampakkumisel

osaleja õigus nõuda enampakkumise väljakuulutajalt selle sätte täitmist. Tallinna Halduskohtu

13. märtsi 1998. a. määrus piirab kaebuse esitajate Põhiseaduse §-s 15 ettenähtud õigust vabalt

pöörduda kohtusse.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a. määrusega haldusasjas nr. II-3/156/98

jäeti Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a. määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et

halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, "millist seadusega kaitstud kaebuse esitajate subjektiivset

õigust vaidlustatud korraldusega rikutakse." Ringkonnakohus asus seisukohale, et "Maa

enampakkumisega erastamise korra" punkti 47 kohaselt ei kinnitata enampakkumise tulemusi, kui on

rikutud enampakkunise korda või erastamise korraldaja võtab sama korra punkti 46 alusel vastu

otsuse protesti rahuldamise kohta. Seega toimub enampakkumisel osalenud pakkumiste, sealhulgas

enampakkumisele lubatud isikute ringi kindlaksmääramise seaduslikkuse hindamine enampakkumise

tulemuste kinnitamisel. Ringkonnakohus märkis, et kuna "enampakkumisele lubatud isikute vastavust

Korra p-ile 7 hinnatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisel, siis vaadatakse ka kaebused Korra

p. 7 väidetava rikkumise suhtes läbi enampakkumise tulemuste vaidlustamisel. Erikaebuse esitajate

esindaja seletuse kohaselt on otsus enampakkumise tulemuste kohta vaidlustatud halduskohtus."

M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli

1998. a. määrusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada määruse ja saata asi sisuliseks

läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus materiaal- ja

menetlusõigusnorme ning see viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kassaator leiab, et "Maa

enampakkumisega erastamise kord" näeb ette enampakkumise etappide vaidlustamise võimaluse,

vältimaks võimalikke vigu juba enampakkumise protseduuri keskel. Kui lähtuda ringkonnakohtu

seisukohast, et vaidlustada saab üksnes viimast korraldust, siis poleks "Maa enampakkumisega

erastamise korra" punktis 46 ettenähtud vahekaebeõigusel mingit seaduslikku kaitset. Kassaator

märgib, et maavanema "ühtede korralduste peale esitatavate kaebuste menetlusse võtmine ei olene

ega saagi oleneda sellest, et kaebused mõnede teiste korralduste peale on võetud menetlusse". Selline

seisukoht pole kooskõlas "Maa enampakkumisega erastamise korra" punktiga 46 ega ka HKS §-ga 4

lg 1. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et kaebusest ei nähtu, millist seadusega kaitstud kaebuse

esitajate subjektiivset õigust vaidlustatud korraldustega rikutakse. Kaebuse esitajad on nii kaebuses,

kohtule saadetud vastustes kui ka erikaebuses märkinud, et "Maa enampakkumisega erastamise

korra" punkt 7 määrab subjektide ringi, kes võisid enampakkumisel osaleda. Sama korra punkt 25

"kehtestas subjektide kontrollimise dokumentaalsed kriteeriumid, mida Harju Maavalitsus ei järginud

kui luges konkursil osalejateks puudulikud dokumendid esitanud isikud. Kuna nõuetele

mittevastavate isikute enampakkumisele lubamise tõttu osales enampakkumisel Korra punkti 7

nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see Palumaade õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja

võimalust enampakkumist võita.". Antud juhtumil on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna

Ringkonnakohus keeldunud õigusemõistmisest, rikkudes seega kaebajatele Põhiseaduse §-s 15

ettenähtud õigust pöörduda kohtusse.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Põhjendatud on kassaatori väide, et kohtud rikkusid kohtumenetluse seaduse nõudeid.

Vastavalt HKS §-dele 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 2 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine

maavanema õigusakti või toimingu peale. HKS § 5 lg 1 ja 8 lg 1 p. 4 kohaselt on halduskohtusse

pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima

põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile,

millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab

halduskohtunik tulenevalt HKS §-st 9 lg 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui

halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg 1 alusel kaebuse

käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt HKS

§-le 10 lg 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui

kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole

seetõttu võimalik.

M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja esitas 4. märtsil 1998. a. vastuse Tallinna Halduskohtu

20. veebruari 1998. a. määrusele. See vastus on sisuliselt käsitatav kohtule esitatud kaebuse

täiendusena. Vastuses on märgitud, et Tallinna linnas Pirita linnaosa E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e

maaüksuste enampakkumisel osalenud A. Enoki ja R. Enoki dokumendid ei vastanud Vabariigi

Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 268 kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise

korra" punkti 25 nõuetele, mistõttu Harju maavanemal ei olnud õigust lugeda Enokite pakkumist

enampakkumisel osalevaks. Vastuses väidetakse, et kuna nõuetele mittevastavate isikute

enampakkumisele lubamise tõttu osales enampakkumisel "Maa enampakkumisega erastamise korra"

punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see "Palumaade õigust enampakkumisel vabalt

osaleda ja võimalust enampakkumist võita". Seega on kaebuse esitajad märkinud põhjused, miks nad

loevad Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a. korraldust nr. 76 ja 28. jaanuari 1998. a. korraldust

nr. 238 oma õigusi rikkuvaiks. Antud juhul ei esine HKS § 8 lg 1 p. 4 nõuete rikkumist.

Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja

halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi.

2. Õige on kassatori seisukoht, et ringkonnakohus tõlgendas "Maa enampakkumisega erastamise

korra" punkti 46 vääralt.

"Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 27 kohaselt viiakse kirjalik enampakkumine läbi

sama korra punktides 38-44 sätestatud korras. Selle korra punkti 44 kohaselt protokollib

enampakkumise läbiviimise komisjon pakkumised. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja

tema poolt määratud protokollija. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise

tulemustest teatab pakkumise korraldaja viivitamatult kirjalikult kõigile osavõtjatele. Sama korra

punkt 46 sätestab: "Enampakkumise läbiviimise kohta võib erastamise korraldajale esitada kirjaliku

protesti hiljemalt kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku

enampakkumiste tulemuste teatavaks tegemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed ja

pakkumisel osalejad. Protesti läbivaatamiseks esitab komisjon erastamise korraldajale kolme päeva

jooksul oma arvamuse esitatud protesti kohta. Erastamise korraldaja teeb viie päeva jooksul otsuse

protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta."

Antud juhul on enampakkumise tulemustest teatatud pakkumisest osavõtjatele Harju maavanema

22. jaanuari 1998. a. korraldusega nr. 76. Pakkumisel osalejad I. Palumaa ja M. Palumaa esitasid

enampakkumise läbiviimise kohta protesti, mis jäeti Harju maavanema 28. jaanuari 1998. a.

korraldusega nr. 238 rahuldamata.

HKS §-de 3 lg 1 p. 1 ja § 4 lg 1 p. 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine

maavanema õigusakti peale. HKS § 3 lg 1 p. 1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob

kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi. Maavanema korraldus on HKS § 3 lg 1 p. 1 tähenduses

õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse I. Palumaa ja M. Palumaa kaebust

Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a. korralduse nr. 76 ja 28. jaanuari 1998. a. korralduse nr. 238

seadusevastaseks tunnistamiseks põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus

Harju maavanema 29. jaanuari 1998. a. korralduse nr. 249 "Maa enampakkumisega erastamise

tulemuste kinnitamine" peale. Selline keeldumine on Põhiseaduse §-s 15 lg 1 ja HKS §-s 5 lg 1

sätestatud kaebeõiguse rikkumine.

Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a. määrus ja Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a. määrus

kuuluvad tühistamisele ning asi tuleb saata läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Juhindudes HKS §-st 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

m ä ä r a b :

Rahuldada Merike Palumaa ja Indrek Palumaa esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi

kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a. määrus haldusasjas

nr. II-3/156/98 ja Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a. määrus haldusasjas nr. 3-266/98 ja

saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada advokaadibüroole "Pohla & Hallmägi" kassatsioonikautsjon 550 (viissada

viiskümmend) krooni.

Määrus jõustub 28. septembril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann