3-2-1-89-98 · Riigikohus

3-2-1-89-98

M Ä Ä R U S

Tartus 16. septembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, Tallinna linna

esindaja vandeadvokaat A. Tammeri ja AS-i Meko & Hyppönen esindaja vandeadvokaat A. Glikmani

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. septembril 1998. a

Tallinna linna erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri

1997. a määruse Tallinna linna hagis AS-i Meko & Hyppönen vastu 1 247 349 krooni 90 sendi

saamiseks.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Tallinna Linnavaraamet AS-lt Meko & Hyppönen välja

mõista 9. juuni 1994. a munitsipaalvara ostu-müügilepingu järgi tasumata müügihinna, intressi ja

leppetrahvid kokku summas 1 247 349 krooni 90 senti.

Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 654 818 krooni 90 senti.

Apellatsioonikohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi TsKS § 222 p 2 kohaselt läbi vaatamata.

Määruse põhjenduste järgi esitas hagiavalduse Tallinna Linnavaraamet, kes ei ole juriidiline isik.

Tallinna Linnavaraamet ei oma TsKS § 68 lg 2 mõttes tsiviilprotsessiteovõimet ega saa olla hagejaks.

Tallinna linna hagiks ei muuda esitatud hagiavaldust ka linnasekretäri 8. novembri 1996. a kiri nr

22/1974, sest hagiavaldus pole tehing, mida hiljem võib heaks kiita.

Erikaebuses palutakse apellatsioonikohtu määruse tühistamist. Kassaator leiab, et kohus ei ole õigesti

kohaldanud materiaalõiguse norme ning on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme.

Tsiviilkohtupidamise seadustik ei reguleeri hagiavalduse hilisemat heakskiitu. TsKS § 9 lg 3 kohaselt

rakendab kohus vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel seadust, mis reguleerib

vaidlusalusele suhtele lähedasi suhteid. Hagiavalduse esitamine on õigustoiming, mille suhtes

kohaldatakse TsÜS § 65 kohaselt tehingu kohta käivaid sätteid. TsÜS § 103 lg 2 tulenevalt on isikul,

kelle nimel õigustoiming volituseta tehti, võimalus õigustoiming heaks kiita ning sellisel juhul on

õigustoiming kehtiv algusest peale. Linnasekretäri kirjaga kinnitati linnavaraameti esindaja volitusi

hagiavaldust esitada. Tallinna linna poolt hagiavalduse hilisema heakskiiduga on tsiviilasja

algatamise hetkest protsessiosaliseks Tallinna linn.

Vastuses erikaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on õige. Tallinna Linnavaraamet ei saa olla

hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ega oma TsKS § 68 lg 2 kohaselt tsiviilprotsessiteovõimet.

Hagiavalduse esitamist ei saa analoogia alusel TsÜS § 103 lg 2 järgi heaks kiita. Hagiavalduse

esitamine on protsessitoiming, mida ammendavalt sätestab tsiviilkohtupidamise seadustik. TsKS § 4

lg 1 kohaselt on kohtusse pöördumise õigus isikul. Ka ei saanud Tallinna linn linnavaraameti esitatud

hagi TsÜS § 103 lg-st 2 tulenevalt heaks kiita, sest see protsessitoiming ei olnud tehtud Tallinna linna

nimel.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja erikaebuse rahuldada selles toodud motiividel,

vastustaja esindaja aga palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse muutmiseks ei ole alust.

TsKS § 4 lg 1 sätestas, et igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras pöörduda kohtusse. Vastavalt TsÜS §-le 5 on isik

füüsiline isik või juriidiline isik. Kuna Tallinna Linnavaraamet ei ole juriidiline isik, siis puudub tal

kohtusse pöördumise õigus. Apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud TsKS § 222 p 2 ja jätnud

Tallinna Linnavaraameti hagi läbi vaatamata.

Kuna Tallinna linna nimel hagi ei esitatud, siis küsimust hagiavalduse hilisemast heakskiidust asjas ei

tõusetu.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. septembri 1997. a määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull