3-3-1-22-98 · Riigikohus

3-3-1-22-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. septembril 1998. a.

A. Poldingu esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine maa tagastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 10. septembril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Armilde Poldingu esindaja vandeadvokaat

Maria Mägi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. aprilli 1998. a.

otsusele haldusasjas nr. II-3/111/98.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Armilde Poldingu esindaja vandeadvokaat Maria Mägi. Juures

oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare maakonnakomisjoni 13. mai

1993. a. otsusega nr. 8/48 tunnistati Leisi vallas endise "Sadama nr. A-6" talu 17,17 ha maa suhtes

omandireformi õigustatud subjektideks võrdsetes mõttelistes osades Viktor Laid ja Armilde Polding.

Leisi Vallavalitsuse 30. mai 1996. a. korraldusega nr. 156 määrati V. Laidile õigusvastaselt

võõrandatud maa eest kompensatsioon. A. Polding taotles maa tagastamist. 10. jaanuaril 1997. a.

esitas endise "Sadama nr. A-6" talu maal asuvate hoonete omanik Aleksander Heintalu avalduse

13 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.

Leisi Vallavalitsus andis 1. aprillil 1997. a. korralduse nr. 118 pealkirjaga "Triigi küla endise Sadama

talu maa jagamine", mille punktiga 1 otsustati võimaldada A. Heintalul ostueesõigusega erastada

Männisalu majavalduse juurde endise Sadama talu maast 8,6 ha maad. Sama korralduse punktiga 2

otsustati Maareformi seaduse § 9 lg 2 alusel tagastada A. Poldingule Sadama talu maast 8,6 ha

järgmiselt: Triigi külas asuv maa kahes lahustükis kogupindalaga 4,4 ha ja Oitme jõe ääres asuv

maatükk suurusega 4,2 ha. Lisana kuulub korralduse juurde maade jagamise skeem.

21. novembril 1997. a. esitas A. Polding Saaremaa halduskohtunikule kaebuse, milles palus

tunnistada Leisi Vallavalitsuse 1. aprilli 1997. a. korraldus nr. 118 täielikult seadusevastaseks.

Kaebuse esitaja leidis, et vaidlustatud korraldusega tagastati temale vähem maad, kui seda näeb ette

Maareformi seadus. Korraldus on vastuolus Maareformi seaduse §-ga 9 lg 2, mille kohaselt tuleb

vabade piirnevate maade puudumisel jagada maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel

võimalikult võrdsetes osades. Triigi külas asuva maa jagamisel ei tule arvesse asjaolu, et

A. Poldingule tagastati 4,2 ha suurune soine maatükk Oitme jõe ääres. Vaidlustatud korraldus on

vastuolus Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise korra" punktidega 57 ja 58.

Saaremaa halduskohtuniku 23. jaanuari 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 4-19/2-1998 jäeti

A. Poldingu kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Leisi Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega

jagati Sadama talu maa kooskõlas Maareformi seaduse §-ga 9 lg 2. Maa tuleb jagada omandireformi

õigustatud subjekti ja hoonete omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades. Seejuures tuleb jagada

kogu talumaa, mitte lahustükk, millel asub hoone. Kohus leidis, et "Maa ostueesõigusega erastamise

korra" punkti 13 alapunkt 2 kohaselt on vallavalitsusel õigus määrata ostueesõigusega erastatava maa

piirid ja ligikaudne suurus. Vaidlustatud korraldusega tegigi Leisi Vallavalitsus selle toimingu. Seda,

et tegemist on maa suuruse ligikaudse määramisega, näitab ka korraldusele lisatud plaan. Tegemist

pole maamõõtja poolt koostatud vormikohase katastriüksuse plaaniga. Kohus märkis, et

eeltoimingute vormistamiseks tehtud korraldustele ei sätesta seadus konkreetseid nõudeid. Kohus

asus seisukohale, et kuigi Maareformi seadus ei sätesta maa tagastamise võimalikke eeltoiminguid,

pole vaidlustatud korraldus seadusevastane. Antud juhtumil on korralduse õigusliku aluse

määratlemiseks viide Maareformi seaduse §-le 9 lg 2 piisav.

Saaremaa halduskohtuniku 23. jaanuari 1998. a. otsusele esitas A. Polding apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada kohtuotsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Leisi Vallavalitsuse 1. aprilli

1997. a. korraldus nr. 118 täielikult seadusevastaseks. Apellant leidis, et kohus on ebaõigesti

tõlgendanud ja kohaldanud Maareformi seaduse § 9 lg 2. Nimetatud sättes peetakse maa all silmas

maatükki, mitte kinnistut. Samuti leidis apellant, et kohtuotsuse väide vabade piirnevate maade

puudumise kohta ei tugine ühelegi tõendile. Vabade piirnevate maade väljaselgitamine enne maa

jagamist on kohaliku omavalitsuse kohustus. Selliste asjaolude väljaselgitamist vaidlustatud

korraldusest ei nähtu. Apellandi arvates ületas kohus oma pädevust, leides, et antud juhtumil ei ole

tegemist maa tagastamise korraldusega, vaid ostueesõigusega maa erastamise eeltoiminguga. Leisi

Vallavalitsus pidas vaidlustatud korraldust maa tagastamise korralduseks. Maa ostueesõigusega

erastamise eeltoimingud on tehnilist laadi toimingud ning neid ei pea kohalik omavalitsus tegema

haldusaktiga. Antud juhtumil andis Leisi Vallavalitsus vastavaid eeltoiminguid tegemata ning

kehtestatud korda rikkudes maa tagastamise korralduse. Samuti väitis apellant, et kohus rikkus

oluliselt protsessiõiguse põhimõtteid, kuna ei põhjendanud otsuses, miks ta lükkas tagasi ja ei

arvestanud kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud tõendit - "Talundilehte", millest nähtub, et Oitme

jõe ääres asuva Sadama talu maatüki suurus oli mitte 4,2 ha, vaid 3,61 ha. Seega pole jagatud Sadama

talu maa elamu omaniku ja õigustatud subjekti vahel võrdselt.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. aprilli 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/111/98

jäeti Saaremaa halduskohtuniku 23. jaanuari 1998. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt sätestab Maareformi seaduse § 9 kohalikule omavalitsusele

kohustuse määrata mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid, kui

õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib osta maad rohkem kui 2 ha ja

õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku

omavalitsuse määratud tähtajaks. Vaidlustatud korraldusega tegigi Leisi Vallavalitsus maa

ostueesõigusega erastamise ja maa tagastamise eeltoimingu. Õigesti on halduskohtu otsuses viidatud

"Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkti 13 alapunktile 2, mille kohaselt vallavalitsus määrab

ostueesõigusega erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse. Mittetagastatava ja ostueesõigusega

erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine enne erastamise ja tagastamise otsuse

vastuvõtmist korraldusega pole vastuolus Maareformi seadusega. "Õigusvastaselt võõrandatud vara

tagastamise korra" punkti 52 kohaselt määrab vallavalitsus tagastatava maa suuruse Maareformi

seaduse kohaselt. Nimetatud korra punkti 51 alapunkt 6 kohaselt paigutatakse maa tagastamise

toimikusse vallavalitsuse korraldus õigusvastaselt võõrandatud maal paikneva elamu juurde kuuluva

maa suuruse ja piiride määramise kohta. Sama korra punkti 564 alusel peab katastriüksuse toimikus

olema kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil määratud piiride kinnitamise kohta.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tõlgendas ja kohaldas Maareformi seaduse § 9 lg 2 õigesti.

Samuti leidis ringkonnakohus, et põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maa jagamisel tuleb

arvestada ka maa väärtust. Maareformi seaduse § 9 lg 2 näeb ette maa jagamise võrdsetes, mitte

võrdväärsetes osades. Seega tuleb kinnistu jagamisel lähtuda vaid selle pindalast.

A. Poldingu esindaja vandeadvokaat M. Mägi esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. aprilli 1998. a. otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub muuta seda otsust ja tunnistada Leisi

Vallavalitsuse 1. aprilli 1987. a. korraldus nr. 118 seadusevastaseks. Kohtuistungil muutis kassaator

osaliselt oma taotlust ja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu

seisukohaga, et tegemist pole maa tagastamise otsusega, vaid "Maa ostueesõigusega erastamise

korra" punkti 13 alapunkt 2 alusel maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguga. Korralduses

puudub sellekohane viide. Nimetatud eeltoiminguid ei pea kohalik omavalitsus tegema haldusaktiga.

Korralduse sõnastusest ilmneb sõnaselgelt, et tegemist on maa tagastamise korraldusega. See maa

tagastamise korraldus on antud kehtestatud korda eirates. Kassaator väidab, et kohtud tõlgendasid ja

kohaldasid Maareformi seaduse § 9 lg 2 ebaõigesti. See säte võimaldab jagada tagastatavat maad

elamu omaniku ja õigustatud subjekti vahel võrdsetes osades. Maa jagamine nii, et ühele saab

13 hektarist 8,6 ha ja teisele 4,4 ha, ei ole võrdne jagamine. Asjaolu, et A. Poldingule tagastati 4,2 ha

suurune maatükk Oitme jõe ääres, ei tule arvesse Triigi külas asuva maa jagamisel. Kassaator märgib,

et "MRS § 9 lg 2 ei sätesta, et kinnistu, mille tagastamist soovib õigustatud subjekt ja sellel asuva

elamu omanik, tuleb jagada võimalikult võrdselt vaid, et tagastatava kinnistu arvelt jagatakse

maatükk, millel asub elamu, võimalikult võrdsetes osades elamu omaniku ja õigustatud subjekti

vahel." Kassaator väidab, et ringkonnakohus rikkus ka protsessiõiguse norme, kuna "asus

seisukohale, et talundilehest ei nähtu, et Oitme jõe ääres asuv lahustükk oli 3,61 ha suur. Tuginemata

seejuures mitte ühelegi tõendile." Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu korduvalt viidatud

asjaolule, et vaidlustatud korralduse aluseks oli kaart, mis ei vasta kaartidele kehtestatud

elementaarsematelegi nõuetele. Ebaselge on kaardi koostaja, päritolu ja mõõdustik.

Leisi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et vaidlustatud korraldusega

määrati Männisalu maja juurde ostueesõigusega erastatava maa piirid selles ulatuses, mis puudutab

endise Sadama talu maad. Vaidlustatud korralduse sisu ja pealkiri viitavad sellele, et tegemist ei ole

maa tagastamise korraldusega. Vallavalitsus ei nõustu ka kassatsioonkaebuses esitatud Maareformi

seaduse § 9 lg 2 tõlgendusega.

A. Heintalu esindaja kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtud pole rikkunud

kohtumenetluse norme ja on õigesti tõlgendanud Maareformi seaduse § 9 lg 2.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et antud juhtumil on tegemist "Maa ostueesõigusega

erastamise korra" punkti 13 alapunktis 2 sätestatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguga.

Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

korras. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 267 kinnitati "Maa ostueesõigusega

erastamise kord". Selle korra punkt 4 kehtestab: "Kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega

erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoimingud. Kohalikul omavalitsusel ei ole

lubatud seaduses või käesolevas korras nimetamata toiminguid teostada või dokumente nõuda". Maa

ostueesõigusega erastamise eeltoimingud on sätestatud nimetatud korra kolmandas peatükis. Selle

peatüki punkti 13 alapunkt 2 kohaselt on maa ostueesõigusega erastamise üheks eeltoiminguks

erastatava maa piiride ja ligikaudse suuruse kindlaksmääramine. Selle sätte kohaselt koostatakse

piiride määramiseks võimalikult kaasaegse situatsiooniga plaanil (kaardil) ettepanek ostueesõigusega

erastatava maa piiride kulgemise kohta.

Korralduse kui halduse üksikakti abil konkretiseeritakse ja määratakse kindlaks isikute avalikul

õigusel rajanevad õigused ja kohustused. Korraldus on õiguspärane, kui ta on antud organi või

ametniku poolt pädevuse piires ja vastab õiguskorra põhimõtetele. Korraldus ei tohi olla vastuolus

üldaktiga.

Asja materjalidest nähtub, et A. Polding on omandireformi õigustatud subjekt, kes taotles

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist.

Vaidlustatud korralduse preambulas on korralduse õigusliku alusena märgitud Maareformi seaduse

§ 9 lg 2. Maareformi seaduse § 9 reguleerib sellise väljaspool linna piire asuva maa tagastamist,

millel asuvad füüsilise isiku hooned. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhul, kui õigusvastaselt

võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja ta ei jõua kohaliku

omavalitsuse poolt määratud tähtajaks õigustatud subjektiga kokkuleppele, erastatakse elamu

omanikule maad eelkõige vabade piirnevate maade arvelt. Selliselt on võimalik erastada kuni 50 ha

maad. Üksnes juhul, kui piirnevate vabade maade arvelt saab elamu omanik erastada vähem kui 20 ha

maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt täiendavalt erastada maad 20 hektarist puudu jäävas

osas, kuid mitte rohkem kui jääb maad õigustatud subjektile.

Leisi Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse punktiga 2 otsustati sõnaselgelt õigusvastaselt

võõrandatud maa tagastamine A. Poldingule. Selles sättes märgiti: "Tagastada Armilde Polding`ule

Sadama talu suurusega 8,6 ha järgmiselt: - Triigi külas asuv maa kahes lahustükis kogupindalaga

4,4 ha (plaanil viirutatud); - Oitme jõe ääres asuv maatükk suurusega 4,2 ha (plaanil A-6a)".

Maareformi seaduse § 15 lg 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik

omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitati

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord". Selle kolmandas peatükis on sätestatud

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord. Korra punkt 57 sätestab, millised andmed ja

olulised asjaolud märgitakse valla- või linnavalitsuse maa tagastamise korralduses. Ringkonnakohus

pole asja läbivaatamisel pööranud tähelepanu sellele, kas vaidlustatud korralduse punkt 2 vastab

"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktis 57 esitatud nõuetele. Samuti pole

ringkonnakohus kontrollinud, kas antud juhtumil Leisi Vallavalitsus järgis õigusvastaselt võõrandatud

maa tagastamisel seaduses kehtestatud korda.

2. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et Maareformi seaduse § 9 lg 2

kohaldamisel on oluline, mida mõista "tagastatava kinnistu" all. Õige on kohtute seisukoht, et

tagastatava kinnistuna käsitletakse kõiki endise kinnistu lahustükke koos, mitte aga seda konkreetset

(lahus-) tükki, millel teisele isikule kuuluv elamu asub.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kasseeritud otsus tuleb tühistada

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada Armilde Poldingu esindaja vandeadvokaat Maria Mägi kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. aprilli 1998. a. otsus haldusasjas nr.

II-3/111/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada advokaadibüroole "Concordia" kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend)

krooni.

Määrus jõustub 21. septembril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel