3-2-2-8-98 · Riigikohus

3-2-2-8-98

M Ä Ä R U S

Tartus 10. septembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, Eesti

Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esindaja vandeadvokaat T. Liiviku ja Eesti Vabariigi esindaja

vandeadvokaat V. Kõve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 31. augustil 1998. a

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu

30. jaanuari 1996. a otsuse ja 15. augusti 1997. a määruse ning Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-

kolleegiumi 14. juuni 1996. a otsuse ja 10. oktoobri 1997. a määruse.

Tallinna Linnakohtu 21. oktoobri 1997. a määrusega keelduti Justiitsministeeriumi kaudu Eesti

Vabariigi avalduse Eesti Demokraatliku Tööpartei pankroti väljakuulutamiseks vastuvõtmisest, kuna

sellele ei olnud lisatud volikirja Eesti Vabariigi esindamiseks. 9. veebruari 1998. a määrusega jättis

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium linnakohtu määruse muutmata.

Teistmisavalduses palus Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei Tallinna Linnakohtu 30. jaanuari

1996. a otsuse ja 15. augusti 1997. a määruse ning Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 1996. a otsuse

ja 10. oktoobri 1997. a määruse tühistada, kuna sama ringkonnakohtu 9. veebruari 1998. a määrusega

on tuvastatud, et Justiitsministeerium saab konkreetses õigussuhtes riiki esindada vaid Vabariigi

Valitsuse erivolituse alusel. Tegemist on kohtulikult tuvastatud õigusliku faktiga, mis TsKS § 91 lg 2

kohaselt ei vaja täiendavat tõendamist. Kohtulahendid, mille teistmist taotletakse, on tehtud asjas, kus

Justiitsministeeriumil Eesti Vabariigi esindamiseks volitus puudus.

Vastustaja Eesti Vabariik palus jätta teistmisavalduse rahuldamata, kuna avalduses ei ole viidatud

ühelegi teistmise alusele.

Kolleegiumi istungil palus Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei esindaja teistmisavalduse

rahuldada. Eesti Vabariigi esindaja leidis, et teistmiseks ei ole alust.

Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 350 kohaselt võib jõustunud

otsuseid uuesti läbi vaadata uute oluliste asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinudki olla

avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe

või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Avalduses väidetav volituste puudumine teistitavas asjas

ei saa olla uueks asjaoluks, kuna see võis olla avaldajale teada selle asja arutamise ajal. Samuti ei ole

kohtu seisukoht seaduse tõlgendamisel asjaoluks TsKS § 350 lg 2 p 1 mõttes.

Juhindudes TsKS § 354 lg-st 3, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei teistmisavaldus Tallinna Linnakohtu 30. jaanuari

1996. a otsuse ja 15. augusti 1997. a määruse ning Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

14. juuni 1996. a otsuse ja 10. oktoobri 1997. a määruse teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks,

Liikmed A. Kull, J. Luik