3-1-1-90-98 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 8. septembril 1998. a.

3-1-1-90-

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi riigiprokuröri asetäitja

eriprotesti

A. B. ja A. Ž. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland, A. Ž. kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova ja Riigiprokuratuuri prokurör

Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati Tallinna Linnakohtu 18. mai 1998. a otsusega A. B. ja A. Ž. süüdi KrK § 139 lg 2 p 1 järgi ning karistati kumbagi

rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 1400 krooni ulatuses. AS X tsiviilhagi summas 14 657 krooni ja 30 senti jäeti lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Selle

kohtuotsuse vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör, kes taotles kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ja tsiviilhagi rahuldamist. 9. juunil

1998. a vaatas Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paap apellatsioonprotesti läbi ja leidis, et apellatsioonprotest tuleb jätta käiguta, kuna ei ole võimalik

vaidlustada lahendit, mida pole olemas. Määruse kohaselt ei ole tsiviilhagi lahendatud, linnakohus vaid leidis, et see tuleb läbi vaadata tsiviilkohtupidamise korras.

Ringkonnakohtuniku määruse on vaidlustanud oma eriprotestiga riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. Ta leiab, et KrMK § 269 lg-st 2 tulenevalt ei olnud esimese

astme kohtul oma süüdimõistvas kohtuotsuses õigust jätta tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Vaidlustatud kohtulahend on KrMK § 269 lg 2 sisu

meelevaldse avardamise tõttu käsitletav ebaseadusliku otsusena, mitte aga lahendina, mida pole olemas. Linnakohus on põhjendamatult leidnud, et tal ei olnud

võimalik kindlaks teha varastatud kaabli väärtust. Tuvastatud on konkreetses koguses kaabli vargus, samuti oli kohtu käsutuses piisavalt tõendeid, mille alusel

piiritleda kahju suurust. Vajadus tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras kahju suuruse täpsustamiseks puudus. Protestis taotletakse Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuniku 9. juuni 1998. a määruse tähistamist ja asja saatmist arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ning kaitsjate seisukohad, mis kinnitasid protestis esitatud

vastuväiteid,

leidis:

Apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmise alused sätestab AKKS § 10. Selle sätte kohaselt saab kohtunik neid pöördumisi oma määrusega läbivaatamatult

tagastada vaid juhul, kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta AKKS §-s 8 sätestatud nõuetele ja kohtuniku määratud tähtaja jooksul ei ole apellant esitatud

nõudmisi täitnud ega põhistanud nende täitmise võimatust, samuti siis, kui apellandina esineb isik, kes ei ole selleks õigustatud AKKS § 5 kohaselt.

Ringkonnakohtunikul need seaduslikud alused prokuröri apellatsioonprotesti käiguta jätmiseks puudusid.

KrMK § 269 lg 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus kas täielikult või osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi

tõendatusest. Tallinna Linnakohtu 18. mai 1998. a otsuses sellest sättest ei juhindutud, seega on otsus vastuolus kriminaalmenetluse nõuetega. Vaid juhtudel, kui

kriminaalasja arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi

kuulub rahuldamisele, hagi rahuldamise täpne suurus aga määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras KrMK §-s 270 sätestatud alusel.

Prokuröri eriprotest on põhjendatud ja vaidlustatud ringkonnakohtuniku määrus kuulub tähistamisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

määras:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 9. juuni 1998. a määrus A. B. ja A. Ž. süüdistusasjas ning saata kriminaalasi arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtusse.

2. Välja mõista A. B. 1062 krooni ja A. Ž. 1062 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 8. septembril 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Lea Kalm, Järi Rätsep