3-1-1-86-98 · Riigikohus

3-1-1-86-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 25. augustil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. R. süüdistuses KrK § 136 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. R. kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobson ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1998. a otsusega mõisteti A. R. süüdistatuna KrK § 136 lg 2 järgi õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises.

A. R. oli esitatud süüdistus KrK § 136 lg 2 järgi ja ta oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta, olles

Tallinnas X tn N asuva AS X esimees, laenutas ajavahemikus 1993. a algusest kuni 27. novembrini 1995. a

autori või tema esindaja kirjaliku loata ettevõtluse eesmärgil autoriõigusega kaitstud mängufilmide

"Fantomas", "Abraxas Guardian of the Universe", " The Sum of Us", "Burial of the Rats", "Desperado",

"More Ultimate Crashes", "ABS Sports", "Assassins", "A Computer Animation Odyssey", "Ameerika tütar",

"Viimane punker", "American Hot Studs Vol. 2" ja "Teresas Private Visitors Vol. 8" ebaseaduslike koopiate

videokassette, millega rikkus Autoriõiguse seaduse § 77 lg 3, mille kohaselt Eesti Autorite Ühingul on õigus

ilma volituseta esindada autorite huvisid; § 13 lg 1 ja 2, mille kohaselt on autoril õigus teose kasutamisele ja

sellest tulu saada ning lubada audiovisuaalse teose kasutamist rentimise laenutamise jms. vormis; § 14 lg 1,

mille kohaselt on autoril õigus autoritasule teose kasutamise eest teiste isikute poolt; § 46 lg 1 ja 2, mille

kohaselt on teose kasutamise õigus lubatud vaid autori poolt varalise õiguse loovutamise korral või tema

poolt antud kirjaliku litsentsi alusel; § 80 lg 1, mille kohaselt toob autori varaliste ja mittevaraliste õiguste

rikkumine kaasa kriminaalvastutuse. Nimetatud nõudeid rikkudes põhjustati süüdistuse kohaselt Eesti

Autorite Ühingule varaline kahju 2080 krooni.

Õigeksmõistva kohtuotsusega asus Tallinna Linnakohus seisukohale, et oma tegevusega rikkus A. R. küll

Autoriõiguse seaduse loetletud sätteid, kuid tema tegevus ei moodusta kuriteokoosseisu subjektiivse külje

puudumise tõttu. Kohus leidis, et A. R. käitumises puudus nõutav otsene tahtlus, sest kummutamata on tema

väide sellest, et, kui ta teadnuks Eesti Autorite Ühingu loa olemasolu vajalikkust, ei oleks ta kuritegu toime

pannud. Seda nõuet ei selgitanud selgelt ka kohaliku omavalitsuse organ, kes A. R. videolaenutuse litsentsi

välja andis.

Tallinna Linnakohtu õigeksmõistva otsuse vaidlustas apellatsioonprotestiga Tallinna abiprokurör Natalja

Lebed. Apellant leidis, et kohus ei tuginenud oma järelduste põhistamisel tuvastatud tehioludele, vaid

kaitseversioonile, mis oli meelevaldselt rajatud otsese tahtluse olemasolu nõudele ja seaduse mittetundmise

rõhutamisele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 1998. a otsuses asuti tehiolude analüüsi järel

seisukohale, et A. R. poolt väidetud Autoriõiguse seaduse ettekirjutuste mittetundmine ei saa olla arvestatav

asjaolu, mis välistaks süüdlase vastutuse kuriteo toimepanemise eest. Avaldatuna Riigi Teatajas oli

11. novembril 1992. a vastuvõetud Autoriõiguse seadus takistusteta kättesaadav Eesti Vabariigis elavale

kohtualusele. Apellatsioonikohus leidis, et Eesti kodakondsuse ja kõrghariduse olemasolu eeldavad

kohtualuse huvi riigis kehtestatud seaduste järgimise vastu ja piisava intellekti olemasolu nende sisu

mõistmiseks. Ettevõtja ise peab oma tegevusala reguleerivaid eeskirju tundma õppima, et käituda

seaduskuulekalt.

Kriminaalasjas tuvastatud A. R. pikka aega kestnud eeskirjadevastast tegevust arvestades leidis

kriminaalkolleegium, et A. R. arusaamine oma tegevuse laadist ja tähendusest ei ole tekitanud kahtlusi.

Arvestades sellealase seadusandluse karmistumist täpsustas apellatsioonikohus teo toimepanemise aega ja

luges õigusvastase tegevuse perioodiks ajavahemiku 5. veebruarist kuni 27. novembrini 1995. a ning

korrigeeris sellele vastavalt süüdistust.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1998. a kohtuotsuse

A. R. süüdistusasjas, tunnistas ta süüdi KrK § 136 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks rahatrahvi 100

päevamäära, s. o 1500 krooni ulatuses.

A. R. mõisteti välja Eesti Autorite ühingu kasuks 2080 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse on piiramatu kassatsiooni korras vaidlustanud A. R.

kaitsja vandeadvokaat A. Jakobson.

Kassaatori hinnangul ei analüüsinud apellatsioonikohus piisava põhjalikkusega kuriteo subjektiivset külge ja

seetõttu jäi tõendamata A. R. süükuriteo toimepanekus. Viimase suhtumine ei olnud väidetult orienteeritud

kuriteo toimepanekule. Kaitsja leiab, et seaduse mittetundmisega vastutuse välistamisse on kohus suhtunud

lihtsustatult, mistõttu ongi süü olemasolu jäänud veenvalt tuvastamata. A. R. pidas tegevusloa saamisest oma

tegevust legaalseks, ega pidanud orienteeruma sellele, et võib tahtmatult rikkuda kellegi õigusi. Väidetult ei

ole kohus motiveerinud ka kahju väljamõistmist ning on jätnud selgitamata, kas lepingud välisriikide autorite

huvide kaitseks on riikidevahelisel tasandil sõlmitud. Süüdimõistetu kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja A. R. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 136

lg 2 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud vandeadvokaadi

selgitused ja prokuröri vastuväited kassatsioonkaebuse kohta,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on sisukohaselt käsitlenud A. R. tegevust, mis seisnes

autoriõigusega kaitstud teoste ebaseaduslikus laenutamises ettevõtluse eesmärgil ja andnud sellele KrK § 136

lg 2 dispositsiooniga kooskõlas oleva õigusliku hinnangu. Kuriteo subjektiivse külje avamisel on analüüsitud

süüdlase isikuomadustele tuginedes tema võimet oma tegevuse õigusvastast olemust mõista. Tegevuse

inkrimineerimisel on kuriteost hõlmatud ajavahemik piiritletud vastavalt sellealase kriminaalseaduse

arengule. Õiguslike järelduste motiveerimisel on antud hinnang ka kohtualuse kaitsja vastuväidetele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks rõhutada ka lahendi vastavust põhiseaduse §-s 19 sätestatud

põhimõttele, millest tulenevalt on igaüks kohustatud oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste

täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 39

kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning seda õigust kaitseb riik.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 1998. a otsus A. R. süüdistusasjas muutmata.

2. A. R. kaitsja vandeadvokaat Alla Jakobsoni kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 25. augustil 1998. a ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep