3-1-1-82-98 · Riigikohus

3-1-1-82-98

K O H T U O T S U S

Eesti vabariigi nimel

Tartus 11. augustil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. V. ja A. H. süüdistuses KrK § 188 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. V. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, A. H. kaitsja

vandeadvokaat Astrid Lall ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. V. ja A. H. kohtu alla süüdistuses KrK § 188 järgi. Süüdistuse

kohaselt seisnes nende kuriteoline omavoli selles, et nad 12. augustil 1997. a kella 16.00 paiku X vallas X

maanteel lõid H. S. kukla piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus ja kaotas teadvuse. Kannatanule tekitati

otsmiku paremale poolele verevalum, rindkerele ja paremale õlale nahamarrastused, mida kogumis on

hinnatud kergete kehavigastustena. A. V. ja A. H. võtsid kannatanu H. S. võla katteks tema kasutuses olnud

sõiduauto Toyota Corolla r/n xxx XXX väärtusega 12 000 krooni, millega põhjustasid kannatanule olulise

varalise kahju.

Lääne-Viru Maakohtu 6. jaanuari 1998. a otsusega mõisteti A. V. ja A. H. KrK § 188 järgi esitatud

süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus pidas kannatanu H. S. ütlusi talle

kehavigastuste tekitamise kohta ebajärjekindlateks ning leidis, et kohtualuste poolt vägivalla kasutamine

H. S. suhtes ei ole usaldusväärselt tõendatud. Samuti leidis maakohus, et tõendid kannatanule tekkinud

materiaalse kahju kohta on vastuolulised. Eesti Autoeksperdi AS eksperdi hinnangul oli auto maksumuseks

2200 krooni, mida ei saa käsitleda olulise kahjuna KrK § 188 mõttes. Neist hinnangutest tulenevalt leidis

maakohus, et kuna pole usaldusväärselt tõendatud kohtualuste poolt vägivalla kasutamine H. S. suhtes ja nad

pole viimasele tekitanud olulist kahju, tuleb nad KrK § 188 järgi õigeks mõista nende tegevuses

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohtu otsuse vaidlustas oma apellatsiooniprotestiga Lääne-Viru abiprokurör A. Ploom. Analüüsides

vägivalla rakendamise tehiolusid ja selle ootamatust leidis apellant, et kannatanul ei olnud võimalik tema

ründamise asjaolusid oluliselt täpsustada, küll aga on tema poolt avaldatu kooskõlas tunnistajate ütluste ja

kohtuarstliku ekspertiisi tulemustega. Apellant rõhutas, et vaidlusaluse auto väärtust on kannatanu hinnanud

12 000 kroonile, kohtualused on auto hinnaks pakkunud 8000 krooni, mis samuti ületab tunduvalt

eksperthinnangu. Kokkuvõtvalt leidis apellant, et H. S. suhtes A. V. poolt vägivalla rakendamine on

tõendatud nagu ka A. V. ja A. H. poolt auto äravõtmisega olulise kahju tekitamine kannatanule.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 1998. a otsusega aktsepteeriti kannatanu maakohtus

antud ütlusi, milles on vägivalla rakendamisega seostatud kohtualustest vaid A. V. Samas on

apellatsioonikohus tõendeid hinnates leidnud, et kohtualuste süüdimõistmiseks olulise kahju põhjustamise

tunnusel puudub alus ning prokuröri apellatsioonprotest jäeti selles osas rahuldamata. A. V. tunnistati süüdi

KrK § 188 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 50 päevamäära ulatuses s. o 1400 krooni. A. H.

tunnistati süüdi KrK § 188 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 30 päevamäära ulatuses s. o 849

krooni. Kohtualustelt mõisteti solidaarselt H. S. kasuks välja 40 krooni.

Süüdimõistetu A. V. on oma piiramatu kassatsiooni korras esitatud kassatsioonkaebuses rõhutanud, et

apellatsioonikohus on faktiliste asjaolude ümberhindamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust, jättes uute

hinnangute motiivid küllaldaselt avamata ja on seetõttu rakendanud ka ebaõiget kriminaalseadust. Ta taotleb

Viru Ringkonnakohtu 15. aprilli 1998. a süüdimõistva otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

Süüdimõistetu A. H. on oma kassatsioonkaebuses selgitanud, et ringkonnakohtu poolt tema seostamine H. S.

suhtes rakendatud vägivallaga ei ole kooskõlas kohtus kontrollitud ja otsuse tegemisel käsitletud tõenditega.

Sellise koosseisutunnuse olemasolule tema käitumises ei viidanud oma apellatsioonprotestis ka prokurör.

Apellatsioonikohus väljus kassaatori arvates AKKS § 20 sätestatut eirates protesti piirest ja tema

süüdimõistmise alusena arvestati KrK § 188 koosseisu niisugust tunnust, millist prokurör tema käitumisega

selgelt ei seostanud.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud kaitsjate

seletused, kes toetasid süüdimõistetute kassatsioonkaebusi ja prokuröri arvamuse, mille kohaselt

ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on oma 15. aprilli 1998. a otsuses KrK § 188 koosseisu

käsitlemisel välistanud olulise kahju põhjustamise tunnuse A. V. ja A. H. käitumises. Nimetatud sätte

inkrimineerimisel on sellest tulenevalt apellatsioonikohus käsitlenud kohtualuste käitumise seotust kannatanu

suhtes rakendatud vägivallaga.

Prokuröri apellatsioonprotestis ja ka apellatsioonikohtu otsuses on selgelt väljendatud hinnang, et kannatanu

suhtes rakendas ootamatut vägivalda A. V. ning et see toimus olukorras, kus A. H. kannatanu arvates selles ei

osalenud. Apellandi ja apellatsioonikohtu selgelt väljendatud hinnang A. H. seotuse kohta A. V. poolt

rakendatud vägivallaga menetlusdokumentides puudub.

Neil asjaoludel nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium A. H. kassatsioonkaebuses väljendatud seisukohaga,

et tema süüdimõistmisel on apellatsioonikohus väljunud apellatsioonprotesti piirest. Seega on A. H.

süüditunnistamine toimunud AKKS § 20 sätestatud põhimõtteid eirates ja A. H. tuleb süüdistuses KrK § 188

järgi õigeks mõista.

A. V. poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivald on apellatsioonikohtu poolt õigesti käsitletud KrK § 188

koosseisutunnusena ning A. V. süüdimõistmine on sisukohaselt motiveeritud.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 1998. a otsus A. H. süüdimõistmises KrK

§ 188 järgi ja A. V. ning A. H. solidaarselt H. S. kasuks tsiviilhagi väljamõistmise osas.

2. Mõista A. H. KrK § 188järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Mõista A. V-lt H. S. kasuks välja 40 krooni.

4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

5. A. V. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata, A. H. kassatsioonkaebus rahuldada.

6. Kaitsjatasu 531 krooni mõista välja A. V. riigituludesse.

Kohtuotsus jõustub 11. augustil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Jüri Rätsep, Peeter Vaher